lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-20-2470/4

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 18.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-20-2470/4
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
RV koostöö taotlus
Kuulutamise aeg
18.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1055
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-20-2470

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. mai 2020, Tallinn

Kriminaalasja number

1-20-2470

Kohtunik

Orvi Koik, Pavel Gontšarov ja Ivi Kesküla

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. aprilli 2020. a määrus, millega tunnistati Arno Larionovi suhtes koostatud Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohtu 24.05.2018. a otsuse nr 18/122525 (asja nr R 17/1667) täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Arno Larionov (ik 39509175232; elukoht XXX; e-post XXX), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Arno Larionovi määruskaebus Harju Maakohtu 20. aprilli 2020. a määrusele kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu saab määruskaebuse esitada advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Arno Larionov mõisteti Vantaa esimese astme kohtu 24.05.2018. a otsusega nr 18/122525 süüdi sõiduki juhtimises joobeseisundis ja omamata juhiluba. Nimelt juhtis Arno Larionov 02.04.2017 sõidukit olles tarvitanud alkoholi sellisel viisil, et alkoholisisaldus tema 1 liitris väljahingatavas õhus pärast sõitu oli vähemalt 0,39 milligrammi, samuti juhtis ta sõidukit omamata õigust seda teha. Talle mõisteti rahatrahv 354 eurot. Kohtuotsus jõustus 24.06.2018.
2.
13.04.2020 laekus Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumist Harju Maakohtule Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohtu 24.05.2018 otsus nr 2018/122525 tunnustamiseks ja täitmiseks Arno Larionovi suhtes. Maakohtu määrus
3.Harju Maakohtu 20.04.2020. a määrusega tunnistati KrMS § 48911 lg 1 p 1, § 50872 lg 1 p 1, 2 alusel Arno Larionovi suhtes koostatud Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohtu 24.05.2018 otsuse nr 18/122525 täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks. Kohus määras, et KrMS § 50874 alusel 1(3)

1-20-2470 kantakse Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohtu 24.05.2018 otsusega nr 18/122525 Arno Larionovilt välja mõistetud ja tasumata rahatrahv summas 354 eurot Eesti Vabariigi riigituludesse. Välja mõistetud ja seni tasumata rahatrahv summas 354 eurot tuleb 30 päeva jooksul määruse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Maakohus märkis, et tunnistuse kohaselt karistati Arno Larionovit liiklusalase süüteo eest. Kuigi teo karistatavus täitvas riigis ei ole määrav, on selline süütegu, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ja mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt karistatav ka Eesti Vabariigis kehtivate seaduste kohaselt. Maakohus tuvastas, et ei esine KrMS §-s 436 ega §-s 477 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse või rahvusvahelisest koostööst keeldumise aluseid. Maakohtu hinnangul ei esine antud asjas ka välisriigi otsuse tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid KrMS § 50871 mõttes. Sealjuures on kohtule esitatud tunnistuses märgitud, et tunnistuse väljastavale asutusele teadaolevalt ei ole täidesaatvas riigis sama isiku suhtes sama teo eest otsust väljastatud ja otsust ei ole täidetud. Samuti on käesoleval juhul tunnustatava ja täidetava rahalise karistuse summa suurem kui 70 eurot. Rahalise karistuse ja rahatrahvi määramise tunnistus on koostatud eesmärgiga tunnustada ja täita otsust süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma osas. Kuivõrd ka süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma sisaldub KrMS § 50869 lg 11 loetelus (p 1), on tunnistuse täitmine lubatav. KrMS § 50872 lg 2 kohaselt, kui välisriigis mõistetud karistust ei ole võimalik täita, võib kohus selle otsuse teinud riigi loal asendada karistusseadustiku §-s 70 sätestatud korras, arvestades, et vangistuse ja üldkasuliku töö aeg ei tohi ületada otsuse teinud riigis ettenähtud ülemmäära. Asendamine on lubatud üksnes juhul, kui taotlev riik sellist asendamist on lubanud. Vastav luba peab olema märgitud rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistusel. Harju Maakohtule esitatud tunnistuses ei ole antud täidesaatvale riigile luba kohaldada alternatiivseid meetmeid juhul, kui rahalise karistuse määramise otsust ei ole võimalik tervikuna või osaliselt täita. Seega tuleb täita tunnistuses märgitud rahaline kohustus, tasudes selle käesolevas määruses näidatud korras ja tähtajal. Maakohus märkis, et KrMS § 50874 kohaselt kantakse rahalise karistuse ja rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha Eesti riigituludesse, kui Eesti ja taotlev riik ei ole teisiti kokku leppinud. Käesoleval juhul ei ole Harju Maakohtule esitatud dokumente teistsuguse kokkuleppe kohta, mistõttu tuleb Arno Larionovilt Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohtu 24.05.2018 otsusega nr 18/122525 (asja nr R 17/1667) määratud rahatrahv summas 354 eurot kanda Eesti riigituludesse. Määruskaebus

4.Harju Maakohtu 20.04.2020. a määruse peale esitas määruskaebuse Arno Larionov, kes sooviks, et trahv asendatakse ühiskondlikult kasuliku tööga, kuna trahvi maksta ei ole tal võimalik. Samuti kohtutäitur asjasse kaasates suureneb oluliselt tema trahv ning siis on veelgi ebatõenäolisem maksmise võimalus. Tal on palju asju täituri käes, mida ta ei ole suuteline maksma. Eriolukorratõttu on ta olnud nüüd juba ca 60 päeva töötu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et kuivõrd Harju Maakohtu 20.04.2020. a määrus edastati Arno Larionovile menetleja enda poolt väljaselgitatud e-posti aadressile, millelt saabus kinnitus määruse kattesaamise kohta alles 10.05.2020, siis loeb ringkonnakohus määruskaebuse esitatuks tähtaegselt.

2(3)

1-20-2470

6.KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 3 (11. ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 kehtib KrMS § 326 lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse otsustamisel.
7.Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 3 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3 1-1-96-09). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.
8.Maakohus on oma määruses juba selgitanud, et KrMS § 50872 lg 2 kohaselt on välisriigis mõistetud karistuse asendamine KarS §-s 70 sätestatud korras, sh üldkasuliku tööga, lubatud üksnes juhul, kui taotlev riik sellist asendamist on lubanud. Harju Maakohtule esitatud tunnistuses ei ole antud täidesaatvale riigile luba kohaldada alternatiivseid meetmeid juhul, kui rahalise karistuse määramise otsust ei ole võimalik tervikuna või osaliselt täita. Seega on määruskaebus ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata, kuivõrd selle rahuldamine ei ole seadusest tulenevalt võimalik.
9.Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatud, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.