Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(11)

küünarvarrele, vasakule küljele puusanuki piirkonda marrastused, ülahuule paremale poole limaskestale haava, nina vasakule küljele marrastuse. - 19. augustil 2018 õhtusel ajal, viibides Ida-Virumaal Jõhvi linnas aadressil Kungla 10 asuva maja teisel korrusel magamistoas, lõi temaga lähisuhtes olevat naist I.E vähemalt ühel korral rusikaga näkku vasaku põse piirkonda, seejärel lõi korduvalt peegliga ülakeha piirkonda ja jalaga korduvalt vasaku puusa piirkonda tekitades I.E ile füüsilist valu ja tervisekahjustused - vasaku põse piirkonda silma juurde suure hematoomi ja paistetuse, vasakule reiele verevalumi. - 1. septembri 2018 hommikul, viibides Ida-Virumaal Jõhvi linnas aadressil Kungla 10 asuvas majas, lõi temaga lähisuhtes olevat naist I.E vähemalt kahel korral jalaga vasaku reie ja puusa piirkonda, tekitades I.E ile füüsilist valu ja tervisekahjustused - hematoomid vasakule jalale ja puusale. - 3. juulil 2019 eeluurimisel täpsustamata kellaajal, kuid õhtusel ajal Jõhvi linnas, Kungla 10 asuva maja teisel korrusel, lükkas jõuliselt temaga lähisuhtes olevat I.E vastu klaasust, mille tagajärjel tundis I.E füüsilist valu ning mõranes ukseklaas. Seega Rainer Skorpion, isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, pani toime teise inimese tervise kahjustamise või valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. 1.2 Rainer Skorpioni süüdistatakse KarS § 120 lg 1 järgi selles, et tema: - 6. juulil 2018 eeluurimisel kindlakstegemata kellaajal, kuid õhtul enne kella 23.00 Tallinnas Heina tänaval ähvardas peale füüsilise vägivalla tarvitamist K.O tervisekahjustuste tekitamisega, öeldes K.O, et kui ta karjub, siis peksab ta täiesti vigaseks. - 11. oktoobril 2018 eeluurimisel kindlakstegemata kellaajal, kuid hommikusel ajal, viibides Tallinnas aadressil Sõle 45-55 asuvas korteris, peale füüsilise vägivalla kasutamist elukaaslase K.O suhtes, ähvardas K.O tervisekahjustuste tekitamisega, öeldes talle, et peksab teda iga kord, kui miski ei meeldi. K.O tundis ähvardustest reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Rainer Skorpion oli tema suhtes eelnevalt korduvalt vägivalda kasutanud. - 15. veebruaril 2019 eeluurimisel kindlakstegemata kellaajal, kuid õhtusel ajal, viibides Tallinnas aadressil Sõle 26-3 asuvas korteris, peale füüsilise vägivalla kasutamist elukaaslase K.O suhtes, ähvardas K.O tervisekahjustuste tekitamise ja tapmisega, öeldes K.O, et kui ta nii jätkab ja end ei muuda vastavalt Rainer Skorpioni tahtmisele, tulistab ta K.O põlved läbi ja K.O jääb ratastooli või viib K.O Männiku karjääri. K.O tundis ähvardustest reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Rainer Skorpion oli tema suhtes eelnevalt korduvalt vägivalda kasutanud. - 20. augustil 2019 kella 19.45 paiku viibides Tallinnas aadressil Xxx asuvas korteris, peale esimest füüsilist vägivalla intsidenti elukaaslase K.O suhtes, ähvardas K.O läbi peksta, püstoliga jalad läbi lasta, et kannatanu eluks ajaks ratastooli panna. Samuti lubas Rainer Skorpion K.O Männiku karjääris ära tappa. K.O tundis ähvardustest reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Rainer Skorpion oli tema suhtes eelnevalt korduvalt füüsilist vägivalda kasutanud.

3(11)

- 23. septembril 2018 hommikul ajavahemikul kella 08.00 kuni 09.00 sõites mootorsõidukiga Tallinnas Läänemere teel koos temaga lähisuhtes oleva naise I.E iga, keeras Läänemere tee lähedal olevasse metsatukka, kus ähvardas I.E tervisekahjustuste tekitamise ja tapmisega, öeldes I.E ile, et lööb tal näo sisse, tapab ära, kaevab sinna samasse metsa ja mitte keegi ei leia teda võsast. I.E tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Rainer Skorpion oli varasemalt tema suhtes füüsilist vägivalda tarvitanud. - 26. septembril 2018 eeluurimisel kindlakstegemata kellaajal, kuid päevasel ajal, telefonivestluse käigus I.E iga ähvardas I.E tervisekahjustuste tekitamisega, öeldes I.E ile, et lööb tal näo sisse ja räägib teises keeles, kui reedeks ehk 28. septembriks 2018 I.E Tallinnasse üürikorteri lepingut sõlminud ei ole. I.E tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Rainer Skorpion oli varasemalt tema suhtes korduvalt füüsilist vägivalda tarvitanud. - 27. juunil 2019 eeluurimisel kindlakstegemata kellaajal, kuid õhtusel ajal, telefonivestluse käigus I.E iga ähvardas I.E tervisekahjustuste tekitamisega, öeldes I.E ile, et taob tal hambad sisse kui I.E kavatseb ilma temata Austraaliasse reisile minna. I.E tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist. Samuti 28. juunil 2019 eeluurimisel kindlakstegemata kellaajal, kuid päevasel ajal telefonivestluse käigus I.E iga ähvardas I.E tervisekahjustuste tekitamisega, kui I.E Austraaliasse kavatseb reisile minna. I.E tundis Rainer Skorpioni sõnadest reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Rainer Skorpion oli tema suhtes varasemalt korduvalt vägivalda tarvitanud. Seega pani Rainer Skorpion toime tapmise ja tervisekahjustuste tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. 1.3 Rainer Skorpioni süüdistatakse KarS § 214 lg 2 p 1 järgi selles, et tema isikuna, keda on varem Harju Maakohtu 28. veebruari 2018. a otsusega süüdi tunnistatud KarS § 214 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises: - 8. märtsil 2019 kohtueelses menetluses tuvastamata kellaajal, Tallinnas, Xxx asuvas korteris, nõudis K.Ot 1850 euro üleandmist ning kui K.O keeldus raha üle andmisest, siis Rainer Skorpion ähvardas teda sõnadega, et leiab mooduse niikuinii, kuidas raha temalt kätte saada, millest K.O sai aru, et kui ta Rainer Skorpionile raha vabatahtlikult üle ei anna, kasutab Rainer Skorpion raha kätte saamiseks tema suhtes vägivalda. Kuna Rainer Skorpion oli K.O suhtes varasemalt korduvalt vägivalda tarvitanud, siis võttis K.O tema ähvardusi reaalsena ning 12. märtsil 2019 andis K.O Rainer Skorpionile üle 1850 eurot sularahas. - 12. mail 2019 kella 19.00 paiku, Tallinnas Xxx asuvas korteris, lõi enda elukaaslast K.O jalaga ühel korral vasakule poole rindkeresse roiete piirkonda. Jalaga löömisega tekitas Rainer Skorpion K.O füüsilist valu ja tervisekahjustuse – paistetuse rindkere vasakule poolele. Vahetult peale löömist nõudis Rainer Skorpion, et K.O kirjutaks valgele A4 paberile, et K.O omal vabal soovil annab pool talle aadressil Tallinn, xxx kuuluvast korterist Rainer Skorpionile. Keeldumise korral ähvardas Rainer Skorpion K.O tappa või vigaseks lüüa ning kuna Rainer Skorpion oli nii vahetult enne kui ka varasemalt korduvalt K.O suhtes vägivalda tarvitanud, siis oli K.O alust karta ähvarduse täideviimist ja seetõttu kirjutas K.O A4 formaadis valgele paberile, et nõustub temale kuuluva Tallinn, Xxx korteriomandist poole andma Rainer Skorpionile.

4(11)

aadressil Xxx asuva ja K.O omandis oleva korteriomandi 1⁄2 mõttelise osa omanikuks, mille väärtuseks oli 33 500 eurot. Notaritasudeks eelnimetatud tehingute eest tasumiseks andis K.O Rainer Skorpionile 183,40 eurot. - 24. juulil 2019 kella 21.00 ajal Jõhvi linnas, Kungla tn 10 asuvas majas, nõudis I.E ilt 600 euro üleandmist tema poolt I.E ile antud ülesande täitmata jätmiste eest. Nimelt oli Rainer Skorpioni poolt I.E ile antud ülesandeks, et 21. juulil 2019 pidi I.E temale kuuluva sauna katuselt ära ajama seal remonti teinud mehe ning tegema sellest tõestuseks video. 21.–22. juulil 2019 tehtud telefonivestluste käigus nõudis Rainer Skorpion I.E ilt tema poolt antud ülesande täitmist või ülesande täitmata jätmise eest nn „trahvi“ tasumist, esialgu 500 euro väärtuses, mis kasvas aga nõudmise käigus 1700 euro väärtuseks. Telefonivestluse käigus ähvardas Rainer Skorpion raha mittemaksmise korral korduvalt I.E tervisekahjustuste tekitamise ja tapmisega. I.E il oli alus karta Rainer Skorpioni poolt öeldud ähvarduste täideviimist, kuna Rainer Skorpion oli tema suhtes varasemalt korduvalt vägivalda tarvitanud ning seetõttu läks I.E 24. juulil 2020 koos Rainer Skorpioniga Jõhvi linnas, Narva mnt 4B asuvasse Jewe keskusesse, kust I.E võttis kell 21.07 Luminor pangaautomaadist enda deebetkaardilt välja sularaha 300 eurot ja krediitkaardilt 300 eurot ning andis kokku 600 eurot sularaha üle Rainer Skorpionile. Sellega pani Rainer Skorpion toime varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda, isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, s.o KarS § 214 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

5(11)

6(11)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

7(11)

seisukohal on olnud ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senine praktika (näiteks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013 otsus asjas nr 3-1-1-44-13). Sisuliselt taotleb süüdistatav esitatud apellatsioonis maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 3. detsembri 2012. a otsuses nr 3-1-1-107-12 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks. Apellatsioonis korratakse samu väiteid, mida süüdistatav esitas maakohtus ning millele maakohus on oma otsuses juba ammendavalt vastanud. Maakohus on kohtukolleegiumi arvates olnud tõendite hindamises ning oma siseveendumuse kujunemise kajastamisel piisavalt põhjalik, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemale seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-113-13, 29. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11 ja 19. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-92-11). Eesti kriminaalmenetlusõigus lähtub tõendite vaba hindamise põhimõttest, millele osutab KrMS § 61 ja mille kohaselt pole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Kohtueelse uurimise taktika valib menetleja, mitte süüdistatav. Seetõttu on asjakohatud süüdistatava etteheited selle kohta, et kohtueelne uurimine viidi läbi puudulikult, sh ei viidud läbi tema vastastamist kannatanutega. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ta loeb kannatanute K.O ja I.E ütlused usaldusväärseks ja miks ta süüdistatava ütlused ennast õigustavaks loeb. Kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega ega pea vajalikuks korrata. Kannatanud on andnud kogu menetluse kestel samasisulisi ütlusi, mis on kooskõlas teiste kohtueelses menetluses kogutud tõenditega, mis on kajastatud kohtuotsuses. Seevastu süüdistatava Rainer Skorpioni ütlused on vastuolus kannatanu K.O I.E ütlustega. Asja materjalidest nähtub, et Rainer Skorpion on eelmise kohtuotsusega süüdi mõistetud analoogsete kuritegude eest, mille ta pani toime oma elukaaslaste suhtes, kelledega tutvus suhtlusportaalides. Ka nende naiste suhtes tarvitas ta füüsilist vägivalda, ähvardas tapmisega ja

8(11)

pressis välja vara. Ka nendel kannatanutel on ta lubanud põlved läbi lasta, et nad siis elu lõpuni ratastooli jääksid. Samuti on ta lubanud neid viia Männiku karjääri ja seal ära tappa ning vara välja pressinud. Samasuguseid ähvardusi kasutas süüdistatav käesolevas kriminaalasjas olevate kannatanute suhtes. Seega on kannatanute suhtes toime pandud teod mõlemas kriminaalasjas analoogse sisuga, mis suurendab praeguses asjas kannatanute ütluste usaldusväärsust. Süüdistatav seab kannatanute ja tunnistajate ütlusi kahtluse alla ka seetõttu, et räägitakse kellestki Roy-st, kuid tema nimi on Rainer. Kohtukolleegiumi hinnangul ai ole süüdistatava sellekohane väide asjakohane, sest ta on ise suhtlusportaalis nimetanud end Roy-ks (1 kd tl 157). Kannatanute ütlustest nähtub, et Rainer Skorpion püüdis oma tegelikku eesnime juba süüdistatavaga koos elama hakates varjata. Oluline on seegi, et varem kandis süüdistatav teist perekonnanime (Toom) ning on omandanud uue perekonnanime nimevahetuse käigus. Seega on süüdistatav püüdnud oma tegelikku nime ja varasemat elukäiku kannatanute eest igati varjata. Samuti ei ole tähtsust asjaolul, et süüdistatavale ei ole osade tunnistajate nimed tuttavad. Tegemist on tunnistajatega, kes isiklikult ei tunnegi Rainer Skorpioni, kuid teavad rääkida tema poolt toime pandud kuritegude asjaolude kohta. Rainer Skorpioni suhtumist nii kannatanutesse kui üldse naissoosse iseloomustab ilmekalt tema enda apellatsioon. Ta peab süüditunnistamist põhjendamatuks, sest uurijad, kaitsja ja kohtunik olid naised ja hoidsid seetõttu kannatanute poole. Kuna kohtuotsus tehakse kogutud tõendite hindamise tulemusel, siis peab kohtukolleegium süüdistatava sellist etteheidet asjakohatuks. Rainer Skorpion heidab maakohtule ette, et süüdistus on tõendamata, sest kohtuistungil tõendeid vahetult ei uuritud, puuduvad videosalvestused. Kohtukolleegium süüdistatava etteheitega ei nõustu. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Rainer Skorpion on esitanud ise prokuratuurile taotluse lühimenetluse kohaldamiseks (2 kd tl 329). Prokuratuur on süüdistatava taotlusega nõustunud ja saatnud kriminaalasja kohtusse arutamiseks lühimenetluse korras. Maakohtu kohtuistungil on kohus süüdistatavale kaitsja juuresolekul põhjalikult selgitanud lühimenetluse olemust ja sellega kaasnevaid tagajärgi. Süüdistatav on nõustunud lühimenetlusega ning on enne nõustumist tundnud huvi vaid selle vastu, missugune karistus võidakse talle mõista. Seega on süüdistatav nõustunud kriminaalasja arutamisega kriminaaltoimikus olevate tõendite põhjal ning ei ole nende tõendite kohtuistungil uurimist, sealhulgas kannatanute ja tunnistajate kohtuistungil ristküsitlemist soovinud. On igati positiivne, et süüdistatav soovib veeta aega koos oma alaealise lapsega, kuid enne seda peab ta ära kandma talle mõistetud vangistuse. Laps oli süüdistataval olemas ka praeguses kriminaalasjas arutatavate kuritegude toimepanemise ajal, kuid vaatamata sellele ei takistanud see asjaolu teda kuritegusid toime panemast. Samuti ei muuda kuritegusid olematuks asjaolu, et Rainer Skorpion on tema sõnade kohaselt praegu usklik inimene. Süüdistatav avaldab oma apellatsioonis rahulolematust selle üle, et temalt mõisteti välja sundraha ning ta ei saa aru selle tähendusest. Vastuseks sellele selgitab kohtukolleegium, et KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskulu süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära.

9(11)

Kuna tegemist on menetluskuluga, mis ei ole materiaalses mõttes käsitletav karistusena, siis tuleb Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senise praktika kohaselt sundraha väljamõistmisel kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti ja lähtuda kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. novembri 2010. a otsus nr 3-1-1-83-10). Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium varasemas praktikas selgitanud, et kohtuotsuse resolutiivosas ei ole üldjuhul vaja iga menetluskulu liigi kohta eraldi otsustust teha, kuid eraldi tuleb välja tuua otsustus sundraha väljamõistmise kohta (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. novembri 2015. a otsus nr 3-1-1-81-15). Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusega nr 115 kehtestati alates 1. jaanuarist 2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Rainer Skorpion tunnistati süüdi muuhulgas KarS § 214 lg 2 p 1 järgi, mis on KarS § 4 lg 2 kohaselt esimese astme kuritegu. Seetõttu ongi kohus mõistnud Rainer Skorpionilt põhjendatult välja sundraha summas 1460 eurot. Kokkuvõtvalt on kohtukolleegium seisukohal, et süüdistatava apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks ja Rainer Skorpioni suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks põhjust ei anna. Rainer Skorpion on taotlenud oma apellatsioonist, apellatsiooni täiendustest ja lisadest koopiate tegemist ja talle tagastamist, et neid saaks hiljem kasutada oma elulooraamatu kirjutamisel. Vastuseks esitatud taotlusele selgitab kohtukolleegium selgitab, et KrMS § 322 lg 2 kohaselt süüdistatavale, kelle huve apellatsioon puudutab, saadetakse koos teatega apellatsiooni koopia. Nimetatud säte reguleerib olukorda, kui apellatsiooni on esitanud süüdistatava kaitsja või teised kohtumenetluse pooled, mitte süüdistatav ise, kuivõrd seaduse mõte on teavitada kohtumenetluse pooli edasikaebeõiguse kasutamisest kohtumenetluse poole poolt. On ilmselge, et süüdistatav on teadlik oma apellatsiooni esitamisest ja selle sisust. Ka Riigikohus on olnud oma senises praktikas (nr 3-3-1-59-16 punkt 13) seisukohal, et menetlusosalistel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju ehk koopiaid tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist, kuivõrd niisuguse dokumendi sisu on isikule teada. Samuti puudub isikul põhjendatud vajadus saada menetlusdokumendist ärakirju mitmes eksemplaris. Eeltoodut arvesse võttes jääb süüdistatava taotlus apellatsiooni, selle täienduste ja lisade koopiate väljastamiseks rahuldamata. 6.2 Kannatanu K.O vaidlustab kohtuotsuse Rainer Skorpionilt tema kasuks välja mõistetud 33 500 euro väljamõistmise osas, sest soovib saada korterit tagasi. Seoses sellega taotleb ta

10(11)

apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui need puudutavad menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2008. a otsus nr 3-1-1-91-07 ja

/allkirjastatud digitaalselt/

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.