lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-18-5619/80

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 29.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-18-5619/80
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
29.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1187
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-18-5619/14Viru Maakohus Rakvere kohtumaja18.07.20181-18-5619/19Viru Maakohus Rakvere kohtumaja24.07.20191-18-5619/52Viru Maakohus Rakvere kohtumaja28.10.20191-18-5619/63Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium27.11.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

29. aprill 2020

Kohtuasja number

1-18-5619

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

M.Q

(M.Q ,

isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne vabastamise otsustamine

tähtaega

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 1. aprilli 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.Q kaitsja Lembit Nirgi, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse pooled

prokuratuur, esindaja abiprokurör Margit Luga

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

Viru

Ringkonnaprokuratuuri

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 1. aprilli 2020 määrus muutmata ja M.Q kaitsja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Menetluse käik

1.Viru Maakohtu 18. juuli 2018 otsusega tunnistati M. Q süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning § 201 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi KarS § 64 lg 1 alusel rahalise karistusega 240 päevamäära ehk 2400 eurot. KarS § 65 lg-te 1 ja 3 ning § 64 lg 1 alusel liideti karistusele Viru Maakohtu 11. aprilli 2018 otsusega M.Q-le KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi mõistetud 1 aasta 3 kuu pikkune vangistus ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud vangistust ja rahaline karistus 2400 eurot. Rahaline karistus jäi täideviimisele iseseisvalt. KarS § 74 lg-te 1-3 alusel määrati vangistusest kohesele ärakandmisele 4 kuud ning ülejäänud karistus jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et M.Q ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 5 ning 8 nimetatud kohustusi.
2.Viru Maakohtu 28. oktoobri 2019 määrusega pöörati M.Q-le Viru Maakohtu 18. juuli 2018 otsusega mõistetud ärakandmata vangistusosa 11 kuud KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. M. Q karistusaeg algas 27. oktoobril 2019 ja lõpeb 27. septembril 2020.
3.3. märtsil 2020 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid M.Q tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
4.Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud.
5.Viru Maakohus jättis 1. aprilli 2020 määrusega M. Q vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohus märkis, et hindab positiivseks süüdimõistetul distsiplinaarkaristuste puudumise, töötamise vanglas ja vabaduses tal vanemate juures kindla elukoha olemasolu, kuid ei pea nimetatut tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisavaks. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Arvestades kuritegude korduvat toimepanemist ja M. Q isikut, ei teki veendumust, et ta võiks vabaduses seaduskuulekalt elada. Ka võib süüdimõistetu hakata taas tarvitama alkoholi, mis on uue kuriteo soodusteguriks, või hakata suhtlema eelneva kriminaalse taustaga suhtlusringkonnaga, kelle poolt ta oli tugevalt mõjutatav. Kindlust pole selleski, et M.Q järgiks korrektselt käitumiskontrolli tingimusi ja kohustusi, kuna varasemalt ta seda ei suutnud ja tema karistus pöörati täitmisele. Ka elektroonilisele valvele allutamine (süüdimõistetu on andnud sellekohase nõusoleku) poleks piisav tagamaks tema seaduspärast käitumist. Elektroonilise valvega on küll võimalik piirata isiku liikumist, kuid reaalne kontroll tema tegevuse üle puudub ja uute kuritegude toimepanemist valve ei takistaks.
6.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M.Q kaitsja Lembit Nirgi, kes palub kohtumääruse tühistada ja kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. Kaitsja arvates on kohus jätnud positiivsed asjaolud ning M. Q pingutused ja head tulemused arvestamata. Süüdimõistetu on vanglas käitunud korralikult, töötanud ja teinud kõik võimaliku, et kuritegusid mitte kunagi enam toime panna. Kriminaalseid hoiakuid ta ei väljenda. Ametnikega suhtlemisel on M. Q viisakas ja valmis koostööks. Kriminaalkorras karistatud isikutega ta enam läbi ei käi. Vabaduses on tal kindel elukoht, vanemad on nõus teda igakülgselt toetama ja ta soovib ka tööle asuda. Samuti on M.Q seadnud endale eesmärgiks alkoholist loobumise ning on valmis osalema vajalikes programmides ja tegevustes. Oluline on ka, et kriminaalhooldusametniku järelevalve aitaks M.Q-l toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Süüdimõistetu soovib täita kontrollnõudeid. Eelnevate andmete põhjal ei peaks uue kuriteo risk realiseeruma. Ringkonnakohtu seisukoht
7.KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Viru Maakohus ei ole M. Q-d tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistada.
8.Maakohus, hinnates, kas süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud, käsitles asjakohast teavet kogumis ega jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata. Muuhulgas pööras kohus vajalikku tähelepanu positiivsele: M.Q heale käitumisele ja töötamisele vanglas, vabaduses tal vanemate juures elukoha olemasolule ning emalt ja isalt igakülgse abi saamise võimalusele. Samad asjaolud on määruskaebuses süüdimõistetu vabastamise kasuks rääkivana ära toonud ka kaitsja.

2(3)

9.Edasi näitas maakohus piisavalt põhistades ära sellegi, miks eelmainitud plusspoolele jääv info, samuti võimalus allutada M. Q käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele, tema ennetähtaegselt vabastamist siiski ei võimalda. Nimelt nähtub kohtumäärusest selgelt, et süüdimõistetut ja tema vabanemisjärgseid elutingimusi positiivsest küljest näitav andmestik ei ole tema varasema kuritegeliku käitumise kontekstis piisav, hindamaks uue kuriteo riski ennetähtaegselt vabastamiseks küllaldaselt väikeseks. Kohtukolleegium nõustub sellise rõhuasetusega täielikult. Nimelt ei saa kuidagi tõrjuda tagaplaanile, et süüdimõistetul on koguni 7 kehtivat kriminaalkaristust ja ta on ka varem olnud vanglas. See näitab, et karistamised ei ole oma eesmärki – suunata ja mõjutada isikut seaduskuulekusele – täitnud. Selle teabe valguses ei ole usutav, et nüüdne, vaid vähem kui pool aastat kestnud vanglakaristus oleks karistuste jadas M. Q jaoks olnud iseäranis olulise mõjuga.
10.Ka peab mainima, et karistusaja pikkusest tingituna (vt vangistusseaduse § 16 lg 1) mingeidki riskide maandamisele suunatud tegevusi süüdimõistetuga läbi viidud pole. Ehk tema peamine kuritegude toimepanemise soodustegur – alkoholi tarvitamine – on tänasel päeval tõenäoliselt samavõrra aktuaalne kui see oli vangistusele eelneval ajal. Tõsi, süüdimõistetu väidab, et soovib alkoholist loobuda ja on valmis selle eesmärgi nimel pingutama. Tema selline kinnitus ei ole aga veenev. Selgub ju, et sooviga hoida ära M.Q alkoholi tarvitamist, on M.Q-le varem seatud nii alkoholi tarvitamise keelde kui ka suunatud ta sotsiaalprogrammidesse. See aga pole olnud piisav: süüdimõistetu on alkoholi joomist jätkanud. Eelnev viitab ilmselgelt süüdimõistetu vähesele motiveeritusele või piisavale suutmatusele alkoholist hoiduda ning, nagu kohtukolleegium juba märkis, puudub kindlus selles, et just praegune vangistus on teda kardinaalselt muutnud.
11.Kohtukolleegium ei ole kaitsjaga päri ka selles, et just käitumiskontrolli kohaldamine ja elektrooniline valve oleksid sellised võluvahendid, mis tagaksid M.Q seaduskuulekuse. Kui süüdimõistetu ei ole oma hoiakuid ja suhtumist muutnud, pole nimetatud meetmed küllaldased hoidmaks teda uutest kuritegudest. Ka tuleb tähele panna, käitumiskontrolli tingimuste – kontrollnõuete ja kohustuste – täitmisega on M.Q-l pidevalt olnud probleeme ning suisa kahel korral (s.o kehtivaid karistusi arvestades) on tema karistus tulnud täitmisele pöörata: vt Viru Maakohtu
28.oktoobri 2019 määrus asjas nr 1-18-5619 ja 3. aprilli 2017 määrus asjas nr 1-17-928.
12.Eeltoodud asjaoludel ei näe ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga võimalust jaatada, et kantud vangistus oleks praeguseks oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu kuritegelik käitumine enam ei kordu. Ta peab jätkama karistuse kandmist.
13.Seega ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 1. aprilli 2020 määruse muutmata ning M.Q kaitsja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.