Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-19-7935 20. aprill 2020 Eesistuja Saale Laos, liikmed Paavo Randma ja Velmar Brett Kriminaalasi Janek Kronbergi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi Tartu Ringkonnakohtu 10. jaanuari 2020. a määrus Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma, määruskaebus Janek Kronbergi kaitsja vandeadvokaat Martin Männik 25. märts 2020, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 10. jaanuari 2020. a määrus, millega kohus jättis prokuröri määruskaebuse läbi vaatamata.
2.Saata prokuröri määruskaebus Tartu Maakohtu 27. novembri 2019. a määruse peale samale ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks samas kohtukoosseisus.
3.Määruskaebus rahuldada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Janek Kronbergile esitati süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 3811 lg 2, § 384 lg 1 ja § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdistatakse J. Kronbergi selles, et 1. oktoobril 2016 tungis ta kallale oma abikaasale, haarates tal juustest ja tõmmates ta pikali, samuti lõi teda näkku ja vastu kätt. Lisaks süüdistatakse J. Kronbergi selles, et ta ründas 13. mail 2017 taas oma abikaasat, haaras tugevasti kannatanu õlavartest ja raputas teda.
2.J. Kronbergi kaitsja esitas 11. septembril 2019 Viru Maakohtule taotluse eraldada kriminaalasjast teod, milles J. Kronbergi süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel oma abikaasa kehalises väärkohtlemises, ning kaaluda nimetatud osas kriminaalmenetluse lõpetamist kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 2031 alusel, s.o leppimise tõttu.
1-19-7935
3.Süüdistatav ja kannatanu nõustusid 1. oktoobri 2019. a kohtuistungil lepitusmenetlusega ning kinnitasid valmisolekut see läbida. Prokurör leidis, et kuna kohtueelses menetluses lepitamine ebaõnnestus, ei saa seda teist korda enam teha.
4.Maakohus rahuldas 7. oktoobri 2019. a määrusega kaitsja taotluse ning eraldas kriminaalasjast KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritud teod. Lisaks rakendas maakohus lepitusmenetlust.
5.Lepitaja esitas 1. novembril 2019 maakohtule aruande, mille kohaselt kohtus ta nii kannatanu kui ka süüdistatavaga. Pärast lepituskokkuleppe sisuga tutvumist olid nii süüdistatav kui ka kannatanu ühisel arvamusel lepituse suhtes ning allkirjastasid leppe.
6.Kohus palus 4. novembril 2019 prokuröril esitada seisukoht kriminaalasja leppimise tõttu lõpetamise kohta KrMS § 2031 lg 1 alusel. Prokurör jäi varem väljendatud arvamuse juurde ega taotlenud maakohtult kriminaalmenetluse lõpetamist leppimise tõttu.
7.Maakohus lõpetas 27. novembri 2019. a määrusega J. Kronbergi suhtes kriminaalmenetluse KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdistatava ja kannatanu leppimise tõttu. Määruse põhiseisukohad on järgmised.
7.1.Esinevad KrMS § 2031 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetluse lõpetamise alused: kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, süüdistatav on kannatanuga leppinud KrMS §-s 2032 sätestatud korras ning süüdistatav ja kannatanu on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega. Lisaks ei esine kriminaalmenetluse lõpetamist välistavaid asjaolusid.
7.2.Prokuratuuri seisukoht ei ole kohtu poolt lepitusmenetluse rakendamise eelduseks, mistõttu ei arvestanud kohus riikliku süüdistaja arvamust, et kriminaalasja ei saa leppimise tõttu lõpetada. Seadus ei reguleeri olukorda, kus kohus rakendab kohtumenetluses lepitusmenetlust, lepitusmenetlus õnnestub, kuid prokuratuur keeldub taotlemast kriminaalasja lõpetamist. Kohus lähtus kriminaalmenetluse lõpetamisel asjaolust, et „süüdistatav ja kannatanu on tõepoolest leppinud ja seetõttu saab kohus kriminaalmenetluse leppimise tõttu lõpetada ning seda kohus teebki“ (kirjapilt muutmata).
8.Prokurör esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata kriminaalasi maakohtule sisuliseks arutamiseks. Ringkonnakohtu määrus
9.Tartu Ringkonnakohus jättis 10. jaanuari 2020. a määrusega prokuröri kaebuse läbi vaatamata ja tagastas selle esitajale. Määruses selgitatakse, et KrMS § 383 lg 1 järgi võib määruskaebusega vaidlustada kohtueelses menetluses, esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtumääruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud KrMS § 385 alusel. KrMS § 385 p 10 kohaselt ei saa vaidlustada KrMS §-des 201–2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise määrust, välja arvatud kannatanu KrMS §-s 2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise määrust.
10.1.Riigikohtu kriminaalkolleegium on asjas nr 3-1-1-113-10 tehtud määruses tõlgendanud KrMS § 385 p-s 10 sätestatud edasikaebepiirangut viisil, et see hõlmab vaid sellist kriminaalmenetluse lõpetamise määrust, mis on tehtud kahtlustatava või süüdistatava nõusolekut järgivalt. Kohtumääruse või selle osa vaidlustamisele, mis on tehtud kahtlustatava või süüdistatava nõusolekuta, viidatud normis sätestatu ei laiene. Prokuröri hinnangul kehtib see põhimõte ka olukorras, kus kriminaalmenetlus on leppimise tõttu lõpetatud ilma prokuratuuri nõusolekuta.
10.2.Seetõttu oli prokuratuuril õigus maakohtu määrus vaidlustada. KrMS § 2031 lg 1 ja § 274 lg 5 kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetamise otsuse teha kohus prokuratuuri taotlusel. Sellist taotlust prokurör praegu ei esitanud ning kohus on võtnud üle süüdistusfunktsiooni.
11.Janek Kronbergi lepinguline kaitsja vandeadvokaat Martin Männik esitas 9. märtsil 2020 Riigikohtule avalduse, mille kohaselt loobus ta KrMS § 46 lg 1 p 3 alusel J. Kronbergi edasisest kaitsmisest.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Määruskaebemenetluse esemeks on küsimus, kas ringkonnakohus toimis prokuröri kaebust läbi vaatamata jättes seaduslikult. KrMS § 385 p 10 kohaselt ei saa KrMS §-des 201–2031 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamise ja uuendamise määruse peale määruskaebust esitada. Erandiks on üksnes kannatanu õigus esitada kaebus kriminaalmenetluse lõpetamise korral leppimise tõttu (KrMS § 2031). Siiski jättis ringkonnakohus kolleegiumi hinnangul praegusel juhul prokuröri määruskaebuse põhjendamatult läbi vaatamata.
13.Riigikohus on varem KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vaidlustamise kontekstis selgitanud, et nende KrMS §-s 385 loetletud kohtumääruste puhul, mis kujutavad endast kriminaalasjas tehtavat lõplikku lahendit, tuleb kaebeõiguse puudumise proportsionaalsuse hindamisel silmas pidada konkreetse lahendi tegemisele seatud nõudeid ja kohtukaebeõiguse piiramise eesmärki. KrMS § 385 p 7 (kehtivas redaktsioonis § 385 p 10) tuleb tõlgendada eesmärgipäraselt ja viisil, et selles normis sisalduv edasikaebe keeld hõlmab vaid sellist kriminaalmenetluse lõpetamise määrust, mis on tehtud kahtlustatava või süüdistatava nõusolekut järgivalt. Kohtumääruse või selle osa vaidlustamisele, mis on tehtud kahtlustatava või süüdistatava nõusolekuta, KrMS § 385 p 7 piirang aga ei laiene (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. veebruari 2011. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-113-10, p-d 7 ja 12).
14.Seega on kohtupraktikas asutud seisukohale, et juhul, kui kriminaalasjas tehtav määrus kujutab endast lõpplahendit, mida ei ole võimalik vaidlustada korralises kaebemenetluses, peab kõrgema astme kohus saama üldjuhul kontrollida konkreetse menetluse lõpetamise eelduste täidetust. Kolleegium jagab prokuröri seisukohta, et kirjeldatud arusaam on laiendatav ka käesoleva õigusküsimuse lahendamisele, ning jaatada tuleb riikliku süüdistaja kaebeõigust.
15.KrMS § 2031 alusel tehtav kohtumäärus on käsitatav kriminaalasja lõpliku lahendusena, sest juhul, kui isik täidab talle pandud kohustused ega pane kuue kuu jooksul pärast menetluse lõpetamist sama kannatanu suhtes toime uut tahtlikku kuritegu, on kriminaalmenetluse uuendamine KrMS § 2031 lg 5 kohaselt välistatud (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. veebruari 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-113-10, p 8 ja 26. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-87-12, p 14). Seega on apellatsioonikohus määruskaebemenetluses pädev kontrollima, kas on järgitud KrMS §-s 2031 sätestatud menetluse lõpetamise õiguslikke eeldusi. Kolleegium lisab siinkohal veel järgmist. 3(4)
1-19-7935
16.Kehtiv kriminaalmenetluse seadustik eristab ühelt poolt lepitusmenetluse rakendamist (KrMS § 2032) ja teisalt lepitusmenetluse edukuse korral selle tulemina kriminaalmenetluse lõpetamist (KrMS § 2031). Erinevalt kriminaalasja kohtueelsest menetlusest (KrMS § 2031 lg-d 1 ja 6) on kohtumenetluses leppimise tõttu menetluse lõpetamine üksnes kohtu pädevuses (vt KrMS § 274 lg 5). Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et lepitusmenetluse rakendamiseks ehk lepituse otsimiseks kannatanu ja süüdistatava vahel ei ole prokuratuuri nõusolek vajalik ja see saab toimuda ka vaid kohtu initsiatiivil. Nii sätestab KrMS § 2032 lg 1 esimene lause, et prokuratuur või kohus võib saata kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu lepitusmenetlusse eesmärgiga saavutada kokkulepe kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu leppimiseks ning kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks, lisades teises lauses, et lepitusmenetluse selliseks rakendamiseks on vajalik kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolek. Prokuratuuri nõusolekut ja/või vastavasisulist taotlust kõnealuses sättes lepitusmenetluse rakendamise eeldusena ei nimetata.
17.Teine on olukord aga KrMS § 2031 lg 1 alusel kriminaalasja kohtulikul lõpetamisel, nagu seda õigustatult osutab ka prokurör. Viidatud normi esimene lause ütleb, et kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav või süüdistatav on kannatanuga leppinud KrMS §-s 2032 sätestatud korras, võib prokuratuur KrMS § 2031 lg 1 esimese lause kohaselt kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Samuti sätestab KrMS § 274 lg 5, et kohus võib lõpetada kriminaalmenetluse KrMS §-des 202–2031 nimetatud alustel prokuröri ja süüdistatava taotlusel. Viidatud normidest tuleneb ühemõtteliselt, et kohtumenetluses kriminaalasja leppimise tõttu lõpetamise eelduseks on prokuröri taotlus. Sellest lähtuvalt tuleb kolleegiumi hinnangul mõista ka KrMS § 385 p-s 10 kehtestatud kaebeõiguse piirangut, mis hõlmab vaid niisugust kriminaalmenetluse lõpetamise määrust, mis on tehtud kehtivat menetluskorda järgides. Teisisõnu on kaebepiirangu eesmärk välistada korrakohase nõusoleku hilisem tagasivõtmine.
18.Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et kohus on pädev määruskaebemenetluses kontrollima KrMS § 2031 lg-s 1 sätestatud kriminaalasja leppimise tõttu lõpetamise eeldusi ning ringkonnakohtul tuleb seda prokuröri kaebuse sisulisel arutamisel ka teha. Eeltoodust tulenevalt rikkus ringkonnakohus prokuröri määruskaebust kaebeõiguse puudumisele viidates läbi vaatamata jättes oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses.
19.Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 p-st 6 ning § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 10. jaanuari 2020. a määruse ja saadab prokuröri määruskaebuse samale ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks samas kohtukoosseisus. Prokuröri määruskaebus tuleb rahuldada.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.