lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-20-2501/3

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 16.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-20-2501/3
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale
Kuulutamise aeg
16.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1259
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2020, Tallinn, kirjalik menetlus

Kohtuasja number

1-20-2501

Kohtukoosseis

Ivi Kesküla

Kriminaalasi

XX (X) taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses kaebuse esitamisega ringkonnakohtule Riigiprokuratuuri 27. märtsi 2020. a kaebuse rahuldamata jätmise määruse vaidlustamiseks

Õigusabi taotleja

XX (ik XXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

XX (X) taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 27. märtsi 2020. a määrusele kaebuse esitamiseks jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.19.01.2020. a registreeriti Politsei infosüsteemis teade nr 3100200035773 selle kohta, et 19.01.2020. a kutsus XX politsei välja aadressile Tallinn, XXX, teatades, et naaber varastas tema rohud ja nõud, mis ta oli tõstnud kahe korteri vahekoridori. Kohapeal vestles patrull naabri YY-ga, kes tunnistas, et viskas need asjad ära.
2.20.01.2020. a laekus Ida-Harju politseijaoskonnale XX avaldus, milles ta teatab, et varastatud on tema kodused asjad summas 1500 eurot, mis olid pakendatud ühte plastist kasti ja kahte pappkasti. Naaber ise tunnistas, et ta tegi seda. Kastides olid köögitarbed, taldrikud, tassid, kausid, kruusid, nuge-kahvleid-lusikaid, ravimeid, teesid, käterätikuid ja teisi asju, mida eluks vaja läheb. Kõige rohkem on kahju teelusikatest, mis olid mälestus eelmise Eesti Vabariigi ajast ja olid emalt päritud – initsiaalidega. Need olid hõbedast ja üle kullatud.
3.29.01.2020. a teatisega jättis Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse varavastaste süütegude grupi juhtivuurija JP kriminaalmenetluse nr 20231500204 alustamata. Seda põhjusel, et avalduse asjaolude kontrollimisel ilmnes, et asjade äraviskajal YY-l puudus tahtlus omastada XX poolt koridori jäetud asju ja tekitada talle varalist kahju, seega puudus tema tegevuses KarS § 199 lg 1 (s.o varguse) ja KarS § 203 lg 1 (s.o võõra vara rikkumise) järgi

kvalifitseeritava kuriteo subjektiivne külg. Antud tegusid saab toime panna üksnes tahtlusega. Juhtivuurija selgitas tsiviilkohtusse pöördumise võimalusi tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Ühtlasi selgitas juhtivuurija kannatanu õigust esitada kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate saamisest alates kümne päeva jooksul selle peale kaebus Põhja Ringkonna-prokuratuurile.

4.28.02.2020. a registreeriti Põhja Ringkonnaprokuratuuris XX kaebus, milles ta sisuliselt väljendab rahulolematust kriminaalmenetluse alustamata jätmise suhtes, leides, et varas ei tohiks niisama pääseda. Kokkuvõtlikult tunneb kaebaja muret, et isik võib tulevikus tema suhtes toime panna erinevaid kuritegusid. Ta loobub rahalisest nõudest, kuid soovib YY saatmist tema kodumaale Leetu.
5.Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis 16.03.2020. a määrusega kaebuse läbi vaatamata, kuna kriminaalmenetluse nr 20231500204 alustamata jätmise teatis on koostatud 29.01.2020. a ning see on koheselt edastatud ka kaebajale. Kaebaja on 07.02.2020. a esitanud Harju Maakohtule hagi YY vastu esemete tagasisaamise nõudes, mis jäeti menetlusse võtmata, sest puudus selgelt väljendatud nõue ning esines ka muid puudusi. Soovituse hagi esitamiseks sai kaebaja kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisest. Sellest nähtub, et kaebaja on teatise kätte saanud hiljemalt 07.02.2020.
6.23.03.2020. a saabus Riigiprokuratuuri XX kaebus Põhja Ringkonnaprokuratuuri 16.03.2020. a kaebuse läbivaatamata jätmise määruse peale. Kaebaja leidis, et varga ümber on tekitatud ringkaitse ja ta ei saa aru, miks üks võõrtööline saab varastada, ta tuleks kodumaale Leetu tagasi saata. Praegusel raskel ajal on antud pöördumiseks väga lühike aeg, 10 päeva.
7.Riigiprokuratuuri 27. märtsi 2020. a määrusega jäeti esitatud kaebus rahuldamata. Riigiprokurör leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele kuna Põhja Rinkonnaprokuratuurile on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes, mistõttu on Põhja Ringkonnaprokuratuur jätnud seaduslikult 16.03.2020. a määrusega kaebuse läbi vaatamata. Riigiprokurör selgitas täiendavalt, et KrMS § 207 lg 1 ja 3 kohaselt võib kannatanu 10 päeva jooksul kriminaalmenetluse mittealustamise teatise saamisest sellega mittenõustumisel esitada kaebuse Ringkonnaprokuratuuri. Nimetatud õigus on selgelt märgitud ka 29.01.2020. a kriminaalasja mittealustamise teatise resolutiivosas, milline dokument on kaebajale XX edastatud meili teel. Vaatamata selle esitas XX kaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri 28.02.2020, st neli nädalat peale kaebetähtaja möödumist, millega rikkus KrMS § 207 lg 3 sätestatud edasikaebe tähtaega. Riigiprokurör selgitas, et kui kaebus jäetakse läbi vaatamata, siis seda sisuliselt ei lahendata. Eeltoodust tulenevalt nõustus Riigiprokuratuur Põhja Ringkonnaprokuratuuriga selles, et kaebuse esitamise kümnepäevast tähtaega on märkimisväärselt ületatud, mistõttu ei kuulu kaebus sisuliselt lahendamisele. Taotletud ei ole ka kaebetähtaja ennistamist.
8.14.04.2020. a registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus XX taotlus riigi õigusabi saamiseks, et esitada kaebus Riigiprokuratuuri 27. märtsi 2020. a kaebuse rahuldamata jätmise määrusele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule riigi õigusabi taotluse Riigiprokuratuuri 27. märtsi 2020. a määruse vaidlustamiseks alustamata jäetud kriminaalasjas nr 20231500204. KrMS § 41 lg 3 kohaselt peab menetleja määrama kannatanule kas tema taotlusel või omal initsiatiivil esindaja riigi kulul, kui ta leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid maksejõuetuse tõttu jääda kaitseta. Tulenevalt KrMS § 41 lg-st 3 antakse kriminaalmenetluses kannatanule õigusabi riigi õigusabi seaduses (RÕS) ettenähtud korras. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks RÕS-s märgitud maksejõuetus. Selle kindlaksmääramisel tuleb arvestada õigusabi taotleva isiku majanduslikku olukorda tervikuna, kusjuures RÕS §-dest 12-14 tulenevalt lasub maksejõuetuse tõendamise kohustus isikul enesel. RÕS § 13 lg 1 kohaselt on aga nõutav esitada taotlusele lisaks ka allkirjastatud ja nõuetekohane teatis oma majandusliku seisundi kohta. Kolleegium selgitab, et isik, kes soovib riigi õigusabi saada, peab tõendama oma maksejõuetust ning esitama ka vastavad tõendid, võimaldamaks menetlejal hinnata, kas isik on õigustatud riigi õigusabi saama. Kuigi XX märgib taotluses, et ta on maksejõuetu, siis nõuetekohast teatist ta esitanud ei ole. Kuna kriminaalkolleegiumil puudub objektiivne teave isiku majandusliku seisundi kohta, pole võimalik järeldada isiku maksejõuetust ja sellest tulenevat vajadust saada riigi õigusabi.

10.Teiseks selgitab ringkonnakohus, et isegi juhul, kui õigusabi taotleja on maksejõuetu, mida ringkonnakohtul ei olnud XX osas võimalik tuvastada, ei garanteeri see õigusabi taotlejale õigusabi andmist, kuna KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt peab kohus hindama, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Seega eeldab riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine ka menetleja süüvimist kaebuse sisusse (RKKKm 3-1-1-13404, 3-1-1-66-05, 3-1-1-151-05). Analüüsides süüdistuskohustusmenetluses esitatud kaebusi, samuti Põhja Ringkonnaprokuratuuri
16.märtsi 2020. a kaebuse läbi vaatamata jätmise määrust ja Riigiprokuratuuri 27. märtsi 2020. a kaebuse rahuldamata jätmise määrust, leiab ringkonnakohus, et XX võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5) ning selle aluse esinemine on õigusabi andmisest keeldumise aluseks.
11.Ringkonnakohus selgitab, et käesoleval juhul ei hinnata riigi õigusabi andmise otsustamisel asja sisulist poolt ehk kas esinevad alused kriminaalasja algatamiseks või mitte, kuivõrd Riigiprokratuuri
27.märtsi 2020. a määrus, millele kaebuse esitamiseks on riigi õigusabi taotlus esitatud, käsitleb kaebetähtaegadega seonduvat.
12.Ringkonnakohus märgib, et käesoleval hetkel saab võimaliku kaebuse perspektiivikust hinnates võtta aluseks Põhja Ringkonnaprokuratuuri 16. märtsi 2020. a ja Riigiprokuratuuri 27. märtsi 2020. a määrustes kaebetähtaja kohta sedastatut. Käesoleval hetkel oleks esitatava kaebuse sisu suunatud sellele, et Põhja Ringkonnaprokuratuur või Riigiprokuratuur on vääralt käsitlenud kaebetähtaegadega seonduvat ning XX poolt esitatud kaebus Põhja Ringkonnaprokuratuurile tuleks lugeda tähtaegseks. Ringkonnakohtu hinnangul on nii Põhja Ringkonnaprokuratuur kui Riigiprokuratuur põhjendatult leidnud, et XX, esitades kaebuse Põhja prefektuuri 29. jaanuari 2020. a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisele 28. veebruaril 2020. a, on rikkunud 10-päevast kaebuse esitamise tähtaega. Eeltoodust tulenevalt on Põhja Ringkonnaprokuratuur jätnud põhjendatult XX esitatud kaebuse läbi vaatamata ning eeltoodud määrusega on nõustunud ka Riigiprokuratuur, jättes XX kaebuse 27. märtsi 2020. a määrusega rahuldamata.
13.Eeltoodust tulenevalt ei näe ringkonnakohus võimalust, et Riigiprokuratuuri määruse peale esitataval kaebusel saaks olla edulootust. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul on XX võimalus oma õiguste kaitseks kriminaalmenetluses ilmselt vähene, siis puudub ka alus riigi õigusabi andmiseks.
14.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 1, KrMS § 41 lg-st 3 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus XX taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.