2.2.Poolte kokkuleppel jäävad käesolevas kompromissis kajastamata menetluskulud poolte endi kanda.
2.3.Kompromisslepingu täitmise käigus, kui kostjad on teinud maksed, loetakse hagejale laekunud summade arvelt esmalt tasutuks hageja menetluskulud (riigilõiv), seejärel viivis ja muud tasumisele kuuluvad kohustused (leppetrahv, sissenõudmiskulud), seejärel tasumata intress ning lõpuks võlgnetav laenu põhiosa.
2.4.Juhul, kui kostjad ei täida käesolevas kompromissis kokkulepitud kohustusi, sh iga osamakse tasumise kohustust, kohaselt, st viivitavad osamakse tasumisega rohkem kui üks (1) päev, kohustuvad kostjad tasuma hagejale kogu võlgnevuse (so 12 037,85 eurot) tasumata osa ning lisanduvad viivised põhinõude (8832,34 eurot) tagastamata osalt arvestusega 0,2% päevas alates kogu võlgnevuse tasumata osa sissenõutavaks muutumise päevast.
2.5.Kompromiss on konfidentsiaalne ega kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele.
2.6.Pooled kinnitavad, et pärast käesoleva kompromissi nõuetekohast täitmist ei ole kummalgi poolel üksteise vastu mistahes nõudeid ega pretensioone.
2/5
3.Jätta menetluskulud, mille kohta puudub kokkulepe kompromissis, poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
4.Tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool ehk 490 eurot hageja arvelduskontole nr XXXXXXX.
5.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-26-8084.
6.Asendada jõustunud määruse avaldamisel menetlusosaliste nimed tähemärgiga ning jätta nende isiku- ja registrikoodid avalikustamata. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppest tulenevalt ei saa määrusele, millega kohus kompromissi kinnitab ja menetluse lõpetab, esitada määruskaebust.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.X (hageja) esitas 09.04.2026 Harju Maakohtule hagi Y (kostja I) ja Q (kostja II) vastu.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 30.04.2024 laenulepingu nr ÄRI4084288, mille alusel hageja andis kostjale I laenu 15 000 eurot. Sõlmitud lepingu tagatiseks sõlmis kostja II hagejaga käenduslepingu nr ÄRI4084288-KL1. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja II kostja I ja hageja vahel sõlmitud lepingust ja kõigist lepingu tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate kostja I kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt kostjaga I. Käendaja vastutuse maksimumsumma on 30 000 eurot. Kostja I teostas lepingu alusel 22 makset, millest hageja luges 6167,66 eurot laenusumma katteks, 6187,15 eurot intressi katteks, 157,97 eurot viivise katteks, 245,00 eurot sissenõudmiskulude katteks, 1,98 eurot pangalingi teenustasu katteks ning 580,22 eurot leppetrahvi katteks. Kuivõrd kostja I ei täitnud laenulepingut nõuetekohaselt, esitas hageja 25.02.2026 kostjatele leppetrahvi nõude ja lepingu ülesütlemise hoiatuse ning ütles lepingu 13.03.2026 üles. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja põhivõlgnevuse 8832,34 eurot, intressi 561,15 eurot, 09.04.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 564,87 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, leppetrahvi 441,62 eurot ja viivise alates 10.04.2026 põhinõude tasumata osalt määras 0,2% päevas, kuid mitte enam, kui 8832,34 eurot.
3.Pooled esitasid 12.06.2026 kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissi sõlmimisega paluvad pooled lõpetada käesoleva kohtuasja menetluse.
4.Kohus leiab, et hagiavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esine TsMS § 371 lg 1 ja 2 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võtab seega hagiavalduse menetlusse.
5.Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus
3/5
kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
6.Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohus on 12.06.2026 pooltele selgitanud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgi.
7.Kohus leiab seega, et kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
8.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
9.Kohus selgitab, et kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
10.Kohus selgitab ka, et kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).
11.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kompromissis kajastamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab seega kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse korral puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 mõttes ehk rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
12.Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust hageja arvelduskontole nr XXXXXXX.
13.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
14.Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 980 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastab kohus pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 490 eurot hageja arvelduskontole nr XXXXXXX.
15.TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Määruse peale, millega kohus hagi menetlusse võttis, ei saa esitada määruskaebust. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses
4/5
lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingus loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Tulenevalt poolte kokkuleppest ja TsMS § 661 lgst 4 ei saa seega kompromissi kinnitava kohtumääruse peale esitada määruskaebust.
16.TsMS § 462 lg 2 esimene lause sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi.
17.Menetlusosalised on kompromissis kokku leppinud, et kompromiss on konfidentsiaalne ega kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele. Eeltoodust tulenevalt asendab kohus jõustunud määruse avaldamisel menetlusosaliste nimed tähemärgiga ning jätab nende isiku- ja registrikoodid avalikustamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.