Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-17-8311 19. veebruar 2020 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Hannes Kiris Kriminaalasi Meelis Jürimäe süüditunnistamises KarS § 255 lg 1 ja § 3891 lg 2 – § 22 lg 3 järgi Tartu Maakohtu 15. novembri 2017. a otsus Meelis Jürimäe kaitsja vandeadvokaat Tambet Laasik, teistmisavaldus 22. jaanuar 2020, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada täielikult Tartu Maakohtu 15. novembri 2017. a otsus, millega Meelis Jürimäe tunnistati süüdi KarS § 255 lg 1 ja § 3891 lg 2 – § 22 lg 3 järgi, ning saata kriminaalasi Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks.
2.Teistmisavaldus rahuldada osaliselt.
3.Mõista Eesti Vabariigilt Meelis Jürimäe kasuks välja 576 eurot, sh käibemaks 96 eurot, valitud kaitsjale teistmismenetluses makstud tasu katteks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 21. märtsi 2017. a määrusega kriminaalasjas nr 1-16-9978 anti Meelis Jürimäe ja P. S. üldmenetluses kohtu alla süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 255 lg 1 ja § 3891 lg 2 – § 22 lg 3 järgi, L. D. süüdistuses KarS § 255 lg 1 ja § 3891 lg 2 järgi ning X AS süüdistuses KarS § 3891 lg 3 järgi.
2.4. septembril 2017 eraldati sellest kriminaalasjast materjal Meelis Jürimäe süüdistuses seoses taotlusega kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.
3.Tartu Maakohtu 15. novembri 2017. a otsusega tunnistati Meelis Jürimäe kriminaalasjas nr 1-17-8311 kokkuleppemenetluses KarS § 255 lg 1 ja § 3891 lg 2 – § 22 lg 3 järgi süüdi. KarS § 63 lg 1 alusel karistati teda 3 aasta pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel 3-aastase katseajaga täielikult tingimisi kohaldamata. Menetluskuluna mõisteti Meelis Jürimäelt välja 1319 eurot, millest sundraha 1175 eurot ning määratud kaitsja tasu 144 eurot. KarS § 255 lg 1 järgi tunnistati Meelis Jürimäe süüdi selles, et aastatel 2012–2013 kuulus ta koos
1-17-8311 teiste isikutega (sh L. D. ja P. S-iga) püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mille eesmärgiks oli maksupettuse toimepanemine ning seeläbi varalise kasu saamine. KarS § 3891 lg 2 – § 22 lg 3 järgi tunnistati Meelis Jürimäe süüdi selles, et tema koos teiste isikutega (sh P. S-iga) aitas kaasa L. D. poolt X AS-i käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamisele, mille tulemusel jäi riigile maksudena laekumata käibemaks 1 233 760,60 eurot.
4.Tartu Maakohtu 15. novembri 2017. a otsus Meelis Jürimäe süüditunnistamises jõustus
1.detsembril 2017.
5.Tartu Maakohtu 9. märtsi 2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9978 mõisteti X AS süüdistuses KarS § 3891 lg 3 järgi, L. D. süüdistuses KarS § 3891 lg 2 järgi ja P. S. süüdistuses KarS § 3891 lg 2 – § 22 lg 3 järgi kuriteo tuvastamatuse tõttu õigeks. KarS § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistuses mõistis maakohus L. D. ja P. S-i aga süüdi.
6.Tartu Ringkonnakohtu 25. veebruari 2019. a otsusega tühistati maakohtu otsus süüdimõistvas osas ning L. D. ja P. S. mõisteti õigeks ka KarS § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistuses. Apellatsioonikohus selgitas, et selles süüdistuses on kirjeldatud ainult üht maksukuritegu, mille toimepanemisele kuritegeliku ühenduse tegevus oli suunatud, kuid selle maksukuriteo toimepanemises on süüdistatavad õigeks mõistetud. L. D. ja P. S-i süüdistuste põhjal ei ole tuvastatav, et isikute ühendus, millesse nad väidetavalt kuulusid, oleks oma tegevuse suunanud kuritegude toimepanemisele. Kuna puudub kuritegeliku ühenduse tunnus, mille kohaselt peab isikute ühenduse tegevus olema suunatud kuritegude toimepanemisele, tuli ainuüksi sel põhjusel L. D. ja P. S. neile KarS § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista. Lisaks märkis ringkonnakohus, et L. D., P. S-i ja teiste süüdistuses märgitud isikute koostöö püsivus ning isikutevaheline ülesannete jaotus ei olnud kuritegelikule ühendusele omase kvaliteediga. Isikute koostöö ja integratsioon ei ületanud taset, mida võib pidada iseloomulikuks tavalisele kaastäideviijate grupile. Teisisõnu puudusid kuritegeliku ühenduse materiaalsed tunnused.
7.Ringkonnakohtu otsus jõustus 26. aprillil 2019, kui Riigikohus jättis Riigiprokuratuuri esitatud kassatsiooni menetlusse võtmata.
TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
8.Meelis Jürimäe kaitsja vandeadvokaat Tambet Laasik taotleb teistmisavalduses Tartu Maakohtu
15.novembri 2017. a otsuse tühistamist, menetluse uuendamist, kriminaalasja saatmist Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks või alternatiivselt Meelis Jürimäe õigeksmõistmist. Samuti taotletakse Meelis Jürimäele menetluskulude hüvitamist ning teistmismenetluse kulude riigi kanda jätmist.
9.Kaitsja märgib, et Meelis Jürimäe mõisteti kriminaalasjas nr 1-17-8311 kokkuleppemenetluses süüdi L. D. poolt toime pandud KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritud maksukuriteole kaasaaitamises (KarS § 3891 lg 2 – § 22 lg 3). Selles kuriteos on L. D. aga kriminaalasjas nr 1-16-9978 üldmenetluses õigeks mõistetud (vt eespool p-d 5–7). Kuna osavõtt on täideviimisteo suhtes aktsessoorne ja kuriteole kaasaaitamine ei ole võimalik ilma täideviimiseta, ei saanud ka Meelis Jürimäe aidata kaasa L. D. väidetavale maksukuriteole. Seega tuleneb teistmise alus KrMS § 366 p-st 8.
10.Lisaks mõisteti Meelis Jürimäe kokkuleppemenetluses süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumises koos teiste isikutega, sh L. D. ja P. S-iga (KarS § 255 lg 1). Viimased on kriminaalasjas 2(4)
1-17-8311 nr 1-16-9978 samuti õigeks mõistetud (vt eespool p-d 6 ja 7). Nimelt leidis ringkonnakohus, et sellist kuritegelikku ühendust ei olnud olemas. Seega ei saanud Meelis Jürimäe sellesse kuuluda ning teistmiseks annab aluse ka KrMS § 366 p 9.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Meelis Jürimäe on kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud kaasaaitamises maksukuriteole, mille toimepanemises süüdistatud täideviija L. D. ning kaasaaitaja P. S. on hiljem üldmenetluses jõustunud kohtuotsusega õigeks mõistetud. Ühtlasi on Meelis Jürimäe kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud kuritegelikku ühendusse kuulumises koos teiste isikutega, sh L. D. ja P. S-iga. Viimased on aga hiljem üldmenetluses jõustunud kohtuotsusega samuti õigeks mõistetud. Arvestades, et kaasaaitaja on KarS § 22 lg 1 kohaselt osavõtja, kuritegeliku ühenduse liikmed aga kaastäideviijad (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. veebruari 2015. a otsus asjas nr 3-1-2-5-14, p 9), annab Meelis Jürimäe kriminaalasja teistmiseks aluse KrMS § 366 p 8. Selle kohaselt on teistmise aluseks kohtuotsuse jõustumine, millega süüdistatav mõistetakse õigeks kuriteos, milles teistetavas kriminaalasjas on kaastäideviija või osavõtja lihtmenetluses süüdi tunnistatud.
12.Teistmisavaldus on põhjendatud, mistõttu Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistab Tartu Maakohtu 15. novembri 2017. a otsuse. KrMS § 373 lg 2 näeb ette, et teistmisaluse olemasolul tühistab Riigikohus vaidlustatud kohtulahendi ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks tühistatud kohtulahendi teinud kohtule või Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb KrMS § 366 p-s 8 märgitud teistmisaluse korral kokkuleppemenetluse eripära ning teistmisavalduses esitatud õigeksmõistmise taotlust arvestades saata kriminaalasi Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-1-2-6-15, p 12; 7. mai 2015. a otsus asjas nr 3-1-2-2-15, p 12; viidatud otsus asjas nr 3-1-2-5-14, p-d 10 ja 11 ning 27. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-2-2-13, p 10.1).
13.Kokkuleppemenetluses tehtud otsuse põhiosas tõendeid ei analüüsita, mistõttu ei saa selle põhjal veenduda, missugustele tõenditele kohus isiku süüdimõistmisel tugines. Seetõttu ei saa teistmismenetluse raames kujundada seisukohta ka tõendite lubatavuse või süüdimõistva otsuse tegemiseks vajaliku tõendusteabe piisavuse kohta. Eeltoodust johtuvalt pole Riigikohtul võimalik Meelis Jürimäe kriminaalasjas ise uut otsust teha ega ka prognoosida uue kriminaalmenetluse tulemust. (Vt ka viidatud otsused asjas nr 3-1-2-5-14, p 10 ning asjas nr 3-1-2-2-13, p 10.1.) Seetõttu jääb rahuldamata ka kaitsja taotlus Meelis Jürimäele menetluskulude hüvitamiseks. Selle taotluse kohta võtab menetleja seisukoha kriminaalasjas lõpplahendit tehes.
14.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 373 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium täielikult Tartu Maakohtu 15. novembri 2017. a otsuse, millega Meelis Jürimäe tunnistati süüdi KarS § 255 lg 1 ja § 3891 lg 2 – § 22 lg 3 järgi, ning saadab kriminaalasja Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks. Teistmisavalduse rahuldab kolleegium osaliselt.
15.Kaitsja taotles Riigikohtult mõista riigilt Meelis Jürimäe kasuks välja 576 eurot (sh käibemaks 96 eurot) valitud kaitsjale teistmismenetluses makstud tasu katteks. Taotlusele lisatud arve ja spetsifikatsiooni kohaselt kulus kaitsjal teistmisavalduse koostamiseks neli tundi. Osutatud õigusteenuse tunnitasu määr oli 120 eurot, millele lisandus käibemaks. Kolleegiumi hinnangul on õigusabi osutamine taotluses märgitud mahus põhjendatud, mistõttu tuleb taotletud tasu KrMS § 186 lg-te 1 ja 3 alusel riigilt Meelis Jürimäe kasuks välja mõista.
3(4)
1-17-8311
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.