lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-5757/60

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 06.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
1-09-5757/60
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
06.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
900
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-5757/11Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja11.06.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

06.veebruaril 2020 Jõhvi kohtumajas

Kohtuasja number

1-09-5757 (08240105786)

Kohtunik

Inna Kirsipuu

Kohtuasi

Alvar Valdre avaldus menetluskulude loobumiseks täiteasjas nr 095/2010/800

Süüdimõistetu

Alvar Valdre, isikukood 39108142233, kannab karistust Viru Vanglas Ülesõidu 1 Jõhvi

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 418 lg 1, 2, § 432 lg 1, maakohus

täitmisest

MÄÄRAS:

Jätta rahuldamata Alvar Valdre taotlus temalt Viru Maakohtu 11.06.2009 otsusega välja mõistetud menetluskulude täitmisest loobumiseks täiteasjas nr 095/2010/800 Kohtumääruse ärakiri edastada Alvar Valdrele, kohtutäitur Kristel Maalmanile ja EMTA-le. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus kohtumenetluse poolel Viru Maakohtule 15 päeva jooksul. Asjaolud Alvar Valdre tunnistati süüdi Viru Maakohtu 11.06.2009 otsusega nr 1-09-5757 KarS § 121, § 200 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 7 kuud. Karistuse kandmise algust arvestati alates 12.01.2009. Sama otsusega mõisteti Alvar Valdrelt (temal alaealisena vahendite puudumisel tema emalt Aune Ploomilt) välja kriminaalmenetluse kulud: 10875 krooni sundraha, 3355,80 krooni kaitsjatasu kohtueelses ja 3805,50 krooni kaitsjatasu kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest, 137,10 krooni toimiku koopia tegemise eest (ja ka 600 krooni kuriteoga tekitatud kahju). Sundraha ja menetluskulud tuli tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole. Kohtuotsus jõustus 10.02.2010.

Viru Maakohtule saabus 30.01.2020 Alvar Valdre taotlus, milles ta palub lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 095/2010/800. Taotluse kohaselt kannab selle esitaja Viru Vanglas 5 aasta pikkust vangistust. Hetkel on tal 8 täitemenetlust, kus sissenõudjaks on riik. Taotleja viitab ka KrMS § 423, mille kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel KrMSi sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 418 lg 1 p 1 näeb ette, et täitmiskohtunik võib oma määrusega loobuda rahalise karistuse täitmisele pööramisest, kui isikut karistati vangistusega teises kriminaalasjas ning vangistus pöörati täitmisele. Samuti vastavalt KrMS § 417 lg 2 pidi kohtutäitur ammu maakohut teavitama, et menetluskulude sissenõudmine on võimatu. Seda põhjusel, et taotlejal puudub vara mida konfiskeerida ning tal puudub sissetulek. Maakohtu määrus põhjendused Maakohus, tutvunud Alvar Valdre taotluse ja käesoleva asja materjalidega, leiab, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 423 alusel järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 418 lg 2 võrdsustab loobumisregulatsiooni mõttes rahalise karistusega ka süüdlaselt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud. KrMS kommenteeritud väljaande kohaselt (2012, lk 956 p 3.) on § 418 alusel rahalise karistuse täitmisele pööramisest loobumine võimalik igas menetlusetapis alates süüdimõistva otsuse formaalsest jõustumisest kuni selle täieliku tasumiseni või asendamiseni § 417 lg 3 alusel Karistusseadustiku (KarS) § 70 sätestatud korras. Seda põhjusel, et erinevalt vangistusest ammendubki rahalise karistuse täitmine selle rahalise karistuse täitmine selle täitmisele pööramises. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Alvar Valdrelt mõisteti Viru Maakohtu 11.06.2009 otsusega nr 1-09-5757 välja sundraha ja menetluskulud kogusummas 18173,40 krooni (s.o 1161,49 eurot), mis tuli tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 10.02.2010. Täitemenetluse registrist nähtub, et lahendi 1-09-5757 alusel on 15.04.2010 avatud täitetoimik nr 095/2010/800, mis on kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses. Käesoleval hetkel on täitmata menetluskulude nõue summas 994,82 eurot ja kohtutäituri tasu summas 266,19 eurot. Esmalt kontrollib maakohus nõude täitmise aegumist KarS § 82 lg 5 mõistes (täitmine aegub 7 aasta jooksul, kuid täitmine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks). Maakohus tuvastas kinnipeetavate elektroonilise registri abil, et Alvar Valdre viibis kinnipidamisasutuses: 12.01.2009 – 12.10.2012 ja alates 29.03.2016 kuni käesoleva ajani (karistuse kandmise kõige hilisem tähtaeg 29.03.2021).

Seega aegus vahepeal täiteasja täitmine perioodil: 13.10.2012 – 28.03.2016, s.o 3 aastat 5 kuud 16 päeva. Nii on täitmiseks aega veel 3 aastat 6 kuud 14 päeva, mis hakkab kulgema alates süüdimõistetu karistuse kandmiselt vabanemiselt. Järgnevalt analüüsib maakohus, kas nõude summa ületab määra, mis võiks ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumise ohtu vabaduses. KrMS § 418 lg 2 resotsialiseerumise ohustamise all tuleb mõelda asjaolusid, mis on saanud kohtumenetluse pooltele ja kohtule teatavaks kohtuotsuse jõustumise järgselt või mis on uute asjaoludena ilmnenud alles pärast kohtuotsuse jõustumist. Rahalise karistuse täitmisele pööramisest loobumine on käesoleva punkti alusel välistatud, kui oht süüdlase resotsialiseerumisele tuleneb menetlusosalistele või menetlejale juba kriminaalmenetluse vältel teadaolevatest teguritest, sest nende kohtule avaldamise võimalus on kohtumenetluse pooltel olnud juba kohtuliku arutamise või kohtukaebemenetluse vältel. Neil põhjustel tulevad resotsialiseerumist ohustavate asjaoludena kõne alla üksnes asjaolud, millega kohtul ei olnud süüdlasele karistust mõistes võimalik arvestada. Rahalise karistuse täitmisele pööramisest loobumine tuleb kõne § 418 lg 1 p 2 alusel eeskätt juhtudel, kui kohus on veendunud, et rahalise karistuse täitmisest loobumine toob endaga kaasa positiivseid muudatusi isiku elus ja motiveerib teda edaspidi õiguskuulekalt käituma. Resotsialiseerumist ohustavate asjaolude tõendamiskoormus lasub süüdlasel. (KrMS kommenteeritud väljaanne 2012, lk 957 p 5.3.) Kokkuvõttes ei esine maakohtu hinnangul selliseid asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude täitmisest loobumise. Menetluskulude tasumise täitmiseks on veel piisavalt aega ja ei saa väita, et nende tasumine oleks perspektiivitu. Asjaolu, et isik kannab vanglakaristust ning tal puudub sissetulek, ei tähenda, et täitemenetluse läbiviimine oleks sisuliselt ikkagi perspektiivitu ja takistaks tema resotsialiseerumist. Tähtis on ka rõhutada, et maakohtule ei nähtu asjaolusid, et Alvar Valdre oleks täie tõsidusega üritanud täita temale kohtuotsusega määratud rahalisi kohustusi, mistõttu ei ole menetluskulude täitmisest loobumine tema puhul õigustatud (välja mõistetud 1161,49 eurot vs nõude jääk 994,82 eurot). Isik, kes paneb toime süüteo, peab arvestama olukorraga, et määratud karistus ja sellega kaasnevad menetluskulud kuuluvad kandmisele. Tulenevalt eelpooltoodust määrab kohus, et Alvar Valdre taotlus temalt Viru Maakohtu 11.06.2009 otsusega välja mõistetud menetluskulude täitmisest loobumiseks täiteasjas nr 095/2010/800 tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.