Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 06.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number: 1-10-14931/32
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 06.02.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 909

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-10-14931/7Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja06.12.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

06.veebruaril 2020 Jõhvi kohtumajas

Kohtuasja number

1-10-14931 (10922700109)

Kohtunik

Inna Kirsipuu

Kohtuasi

Alvar Valdre avaldus menetluskulude loobumiseks täiteasjas nr 072/2011/1086

Süüdimõistetu

Alvar Valdre, isikukood 39108142233, kannab karistust Viru Vanglas Ülesõidu 1 Jõhvi

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 418 lg 1, 2, § 432 lg 1, maakohus

täitmisest

MÄÄRAS:

Jätta rahuldamata Alvar Valdre taotlus temalt Viru Maakohtu 06.12.2010 otsusega välja mõistetud menetluskulude täitmisest loobumiseks täiteasjas nr 072/2011/1086. Kohtumääruse ärakiri edastada Alvar Valdrele, kohtutäitur Risto Kütile ja EMTA-le. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus kohtumenetluse poolel Viru Maakohtule 15 päeva jooksul. Asjaolud Alvar Valdre tunnistati süüdi Viru Maakohtu 06.12.2010 otsusega nr 1-10-14931 Karistusseadustiku (KarS) § 275 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 9 kuud. Sama otsusega mõisteti Alvar Valdrelt välja kriminaalmenetluse kulud: 6525 krooni sundraha. Sundraha tuli tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole. Kohtuotsus jõustus 22.12.2010. Viru Maakohtule saabus 30.01.2020 Alvar Valdre taotlus, milles ta palub lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 072/2011/1086. Taotluse kohaselt kannab selle esitaja Viru Vanglas 5 aasta pikkust vangistust. Hetkel on tal 8 täitemenetlust, kus sissenõudjaks on riik. Taotleja viitab ka KrMS § 423, mille kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel KrMSi sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

KrMS § 418 lg 1 p 1 näeb ette, et täitmiskohtunik võib oma määrusega loobuda rahalise karistuse täitmisele pööramisest, kui isikut karistati vangistusega teises kriminaalasjas ning vangistus pöörati täitmisele. Samuti vastavalt KrMS § 417 lg 2 pidi kohtutäitur ammu maakohut teavitama, et menetluskulude sissenõudmine on võimatu. Seda põhjusel, et taotlejal puudub vara mida konfiskeerida ning tal puudub sissetulek. Maakohtu määrus põhjendused Maakohus, tutvunud Alvar Valdre taotluse ja käesoleva asja materjalidega, leiab, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 423 alusel järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 418 lg 2 võrdsustab loobumisregulatsiooni mõttes rahalise karistusega ka süüdlaselt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud. KrMS kommenteeritud väljaande kohaselt (2012, lk 956 p 3.) on § 418 alusel rahalise karistuse täitmisele pööramisest loobumine võimalik igas menetlusetapis alates süüdimõistva otsuse formaalsest jõustumisest kuni selle täieliku tasumiseni või asendamiseni § 417 lg 3 alusel Karistusseadustiku (KarS) § 70 sätestatud korras. Seda põhjusel, et erinevalt vangistusest ammendubki rahalise karistuse täitmine selle rahalise karistuse täitmine selle täitmisele pööramises. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Alvar Valdrelt mõisteti Viru Maakohtu 06.12.2010 otsusega nr 1-10-14931 välja sundraha summas 6525 krooni (s.o 417,02 eurot), mis tuli tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 22.12.2010. Täitemenetluse registrist nähtub, et lahendi 1-10-14931 alusel on 14.03.2011 avatud täitetoimik nr 072/2011/1086, mis on kohtutäitur Risto Küti menetluses. Käesoleval hetkel on täitmata sundraha nõue summas 417,02 eurot, kohtutäituri tasu summas 131,40 eurot ja menetluse algatamise tasu summas 19,16 eurot. Esmalt kontrollib maakohus nõude täitmise aegumist KarS § 82 lg 5 mõistes (täitmine aegub 7 aasta jooksul, kuid täitmine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks). Maakohus tuvastas kinnipeetavate elektroonilise registri abil, et Alvar Valdre viibis kinnipidamisasutuses: 12.01.2009 – 12.10.2012 ja alates 29.03.2016 kuni käesoleva ajani (karistuse kandmise kõige hilisem tähtaeg 29.03.2021). Seega aegus vahepeal täiteasja täitmine perioodil: 13.10.2012 – 28.03.2016, s.o 3 aastat 5 kuud 16 päeva. Nii on täitmiseks aega veel 3 aastat 6 kuud 14 päeva, mis hakkab kulgema alates süüdimõistetu karistuse kandmiselt vabanemiselt.

Järgnevalt analüüsib maakohus, kas nõude summa ületab määra, mis võiks ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumise ohtu vabaduses. KrMS § 418 lg 2 resotsialiseerumise ohustamise all tuleb mõelda asjaolusid, mis on saanud kohtumenetluse pooltele ja kohtule teatavaks kohtuotsuse jõustumise järgselt või mis on uute asjaoludena ilmnenud alles pärast kohtuotsuse jõustumist. Rahalise karistuse täitmisele pööramisest loobumine on käesoleva punkti alusel välistatud, kui oht süüdlase resotsialiseerumisele tuleneb menetlusosalistele või menetlejale juba kriminaalmenetluse vältel teadaolevatest teguritest, sest nende kohtule avaldamise võimalus on kohtumenetluse pooltel olnud juba kohtuliku arutamise või kohtukaebemenetluse vältel. Neil põhjustel tulevad resotsialiseerumist ohustavate asjaoludena kõne alla üksnes asjaolud, millega kohtul ei olnud süüdlasele karistust mõistes võimalik arvestada. Rahalise karistuse täitmisele pööramisest loobumine tuleb kõne § 418 lg 1 p 2 alusel eeskätt juhtudel, kui kohus on veendunud, et rahalise karistuse täitmisest loobumine toob endaga kaasa positiivseid muudatusi isiku elus ja motiveerib teda edaspidi õiguskuulekalt käituma. Resotsialiseerumist ohustavate asjaolude tõendamiskoormus lasub süüdlasel. (KrMS kommenteeritud väljaanne 2012, lk 957 p 5.3.) Kokkuvõttes ei esine maakohtu hinnangul selliseid asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude täitmisest loobumise. Menetluskulude tasumise täitmiseks on veel piisavalt aega ja ei saa väita, et nende tasumine oleks perspektiivitu. Asjaolu, et isik kannab vanglakaristust ning tal puudub sissetulek, ei tähenda, et täitemenetluse läbiviimine oleks sisuliselt ikkagi perspektiivitu ja takistaks tema resotsialiseerumist. Tähtis on ka rõhutada, et maakohtule ei nähtu asjaolusid, et Alvar Valdre oleks täie tõsidusega üritanud täita temale kohtuotsusega määratud rahalisi kohustusi, mistõttu ei ole menetluskulude täitmisest loobumine tema puhul õigustatud – välja mõistetud sundraha nõue summas 417,02 eurot on täielikult tasumata. Võttes arvesse, et süüdimõistetu ei ole teinud ühtki makset, ei teki maakohtul veendumust, et isik oleks motiveeritud seda ka edaspidi tasuma. Sundtäitmise vajadus on ilmne. Kuna täitmise aegumine on peatanud isiku vangistuses ajaks, on alust põhjendatult loota, et vabanedes muretseb isik endale töökohta ja seega sissetulekut. Täitmiseks on piisavat aega. Isik, kes paneb toime süüteo, peab arvestama olukorraga, et määratud karistus ja sellega kaasnevad menetluskulud kuuluvad kandmisele. Tulenevalt eelpooltoodust määrab kohus, et Alvar Valdre taotlus temalt Viru Maakohtu 06.12.2010 otsusega välja mõistetud menetluskulude täitmisest loobumiseks täiteasjas nr 072/2011/1086 tuleb jätta rahuldamata.