lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-18-4870/46

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 22.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-18-4870/46
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
22.01.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1199
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-18-4870/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja11.06.20181-18-4870/15Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja28.01.20191-18-4870/21Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium05.03.20191-18-4870/39Viru Maakohus Narva kohtumaja13.12.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled

Tartu Ringkonnakohus 22. jaanuar 2020 1-18-4870 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Sergei Skrabutenase (isikukood 37307102235) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu 13. detsembri 2019. a määrus Sergei Skrabutenase kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev, määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 13. detsembri 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Sergei Skrabutenas tunnistati süüdi Viru Maakohtu 11. juuni 2018 otsusega KarS § 424 lg 2 järgi. Talle mõisteti karistuseks 1 aasta 3 kuud vangisust. Karistusaja hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg. KarS § 74 lg-te 1,3 ja § 424 lg 4 p 1 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust, ülejäänud karistus jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et S. Skrabutenas ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 2,8 sätestatud kontrollkohustusi. Lisakaristusena võeti S. Skrabutenaselt ära juhtimisõigus.
2.Viru Maakohtu 28. jaanuari 2019. a määrusega rahuldas kohus kriminaalhooldaja taotluse S. Skrabutenase karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramiseks. S. Skrabutenase karistuse kandmise aeg algas 20. mail 2019 ja lõpeb 20. juunil 2020.
3.
Vangla ja prokuratuur toetavad S. Skrabutenase vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt.
4.Viru Maakohtu 13. detsembri 2019. a määrusega jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
5.Kohus märkis, et S. Skrabutenase käitumine vangistuse ajal on üldjoontes korrektne ja tema ennetähtaegset vabastamist toetav. S. Skrabutenas on vangistuse jooksul töötanud, omandab riigikeelt. Tal on vaba raha vabanemisjärgseks toimetulekuks ning ta on osalenud „Eluviisitreeningus“. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad ning suhtumine ametnikesse on positiivne. Vabastamise kasuks räägivad ka kindla elu- ning töökoha olemasolu, lähedaste toetus ja kehtiva isikut tõendava dokumendi olemasolu.
6.Käitumisena karistuse kandmise ajal ei lähtuta mitte üksnes vangistusest, vaid karistuse kandmisest tervikuna. S. Skrabutenas kandis esmalt 2-kuulist reaalset vangistust. Ülejäänud osa määrati kandmisele tingimisi. Kuna S. Skrabutenas rikkus alkoholi tarvitamise keeldu, pöörati karistuse ärakandmata osa täitmisele. Reaalse vangistuse kandmise aja luges kohus positiivseks ja vabastamist toetavaks. Puutuvalt tingimisi kantud karistusaega oli kohtu hinnang sellele negatiivne.
7.S. Skrabutenast karistati korduvas mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises. Katseajal rikkus S. Skrabutenas korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, mis päädis karistuse täitmisele pööramisega. S. Skrabutenase iseloomustuses kajastatud andmetest nähtub, et isik ei saanud karistuse täitmisele pööramisest aru, sest ta läbis alkoholivastase ravi. Samas sellele eelnevalt rikkus ta korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja eitas mistahes alkoholiprobleeme. Kohtu veendumusel ei olnud S. Skrabutenase suhtumine ja arusaamad alkoholi suhtes muutunud. Ta allutati „Eluviisitreeningu“ programmi, millest ta ka osa võttis, ent tunnistust ei saanud. S. Skrabutenas kinnitas kohtus, et tal puudus osavõtuks motivatsioon, kuna tema hinnangul oli programm suunatud eelkõige narkomaanidele. Kohus leidis, et kuna S. Skrabutenas ei ole leidnud endas motivatsiooni läbida sotsiaalprogrammi ega teadvusta alkoholiprobleeme, saab sellest järeldada, et ta ei teadvusta alkoholi tarvitamisega kaasnevat riskikäitumist, ei adu alkoholi seost õigusvastase tegevusega ning tema sisemine motivatsioon oma riskikäitumise muutmiseks on madal. Seega ei ole oht liiklussüütegude toimepanemiseks maandatud.

MÄÄRUSKAEBUS

8.Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega S. Skrabutenas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
9.KarS § 76 lg 4 tähenduses ei ole alust hinnata ja arvestada süüdimõistetu käitumist sel ajavahemikul, mil ta on tingimisi vabastatud ja viibib vabaduses. Riigikohtu lahend räägib „vangistatu õiguspärasest käitumisest“. Kui isik on KarS § 74 lg-te 1,3 alusel vangistusest vabatatud, ei kanna ta vangistust. Seega on põhjendamatu hinnata S. Skrabutenase käitumist sel ajal, mil ta oli karistusest vabastatud (just sel perioodil hindas kohus S. Skrabutenase käitumise negatiivseks).
10.Alkoholiga seoses leiab kaitsja, et „Eluviisitreeningu“ lõpuni läbimata jätmisest ei saa järeldada, nagu ei teadvustaks S. Skrabutenas alkoholiprobleeme, sellega kaasnevat riskikäitumist ning et tema motivatsioon riskikäitumise muutmiseks on madal. Iseloomustusest ei nähtu, et S. Skrabutenasel oleks diagnoositud alkoholisõltuvus. Tal oli vabaduses probleeme alkoholi tarvitamisega, ent ta läbis 14. veebruaril 2019. a alkoholismivastase ravi, mille positiivne mõju kestab. Seega teadvustab süüdimõistetu alkoholi tarvitamisega kaasnevaid riske. Ka S. Skrabutenase uute kuritegude riskiprotsendid on suhteliselt madalad. Ülejäänud riske on võimalik maandada kriminaalhooldusega pannes S. Skrabutenasele kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja osaleda alkoholi tarvitamise riske liikluskäitumises maandavas sotsiaalprogrammis. 2(4)
11.Kuriteo asjaolud ei välista S. Skrabutenase tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tegemist on II astme kuriteoga. Kuriteo asjaolusid maakohus ei hinnanud.
12.Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et S. Skrabutenast negatiivselt iseloomustav asjaolu (alkoholi tarvitamine) ei tohiks välistada ennetähtaegset vabastamist arvestades teda positiivselt iseloomustavaid asjaolusid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
14.Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-1217, p 20). Tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada lisaks osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal.
15.Maakohtul puudus veendumus, et süüdlane alkoholiprobleeme teadvustaks ning temast lähtuv oht uute alkoholiga seotud liiklussüütegude toimepanekuks oleks maandatud. Ka apellatsioonikohus jõudis S. Skrabutenase osas samale veendumusele. Õiguskuuleka käitumise all vangistuses ei mõisteta kitsalt distsiplinaarkaristuste puudumist, vaid süüdlase individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärkide täitmist. S. Skrabutenase vabastamata jätmise üheks põhjuseks oli sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimata jätmine (S. Skrabutenase istungil antud selgituste kohaselt puudus tal motivatsioon). Maakohus pidas S. Skrabutenase puhul vältimatult vajalikuks alkoholi tarvitamisega kaasneva programmi läbimist. Sellega tuleb nõustuda. Kaitsja märgib, et S. Skrabutenasel ei ole alkoholisõltuvust diagnoositud ning varasemad probleemid lahendas alkoholismivastane ravi, mille positiivne mõju kestab. Kohtukolleegiumi arvates ei näita eeltoodu, et alkoholi tarvitamisega kaasnevad riskid oleks maandatud. S. Skrabutenas kannab karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt ning ka tema katseaeg luhtus alkoholikeelu korduva rikkumise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul saab S. Skrabutenase kuriteo asjaolusid ja hilisemat kriminaalhoolduse luhtumist arvestades siiski pidada alkoholiprobleemi aktuaalseks praeguseni, sõltumata isiku enda arvamusest (alkoholiprobleemi tal ei ole). Süüdlasele, kes ei pidanud vanglas vajalikuks alkoholiprobleemiga tegeleda, ei ole mõttekas panna sellist kohustust katseajaks. Suure tõenäosusega ta seda kohustust ei täidaks. Seega jäävad maandamata riskid, et S. Skrabutenas võib taas alkoholi tarvitanuna asuda juhtima mootorsõidukit. Kuni selline risk on aktuaalne, pole vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisuline eeldus täidetud.
16.Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, et KarS § 76 lg 4 tähenduses ei ole alust hinnata ja arvestada süüdimõistetu käitumist sel ajavahemikul, mil ta on tingimisi vabastatud ja viibib vabaduses. Vangistatu õiguspärase käitumisena hinnatakse tõepoolest seda, kuidas kinnipeetav käitub vanglas karistuse kandmise ajal (sh distsiplinaarkaristuste olemasolu, individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärkide täitmine, jm süüdlase isikulikku toimikusse koondatud dokumendid, mis peegeldavad süüdlase elu ja käitumist karistuse kandmise jooksul). Küll aga tuleb kohtul kaalutlusotsust tehes arvestada ka süüdlase üldist suhtumist õiguskorda, karistusse ning tema isikuomadusi. Praegusel juhul nähtub maakohtu 3(4)

põhjendustest, et süüdlase katseaja ebaedu tõttu kujunes maakohtul negatiivne hinnang S. Skrabutenase suhtumisest talle mõistetud karistusse.

17.Kuna apellatsioonikohus ei tuvastanud maakohtu määrusest kaalutlusvigu, mis tingiksid vaidlustatava määruse tühistamise ja S. Skrabutenase vabastamise praegusel ajal, siis jääb määruskaebus rahuldamata (KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 1).

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.