lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-19-9503/2

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 10.12.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-19-9503/2
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Muu ringkonnakohtus alustatud kohtuasi
Kuulutamise aeg
10.12.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1094
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2019, Tallinn

Kriminaalasja number

1-19-9503 (4-19-5210)

Kohtunik

Ivi Kesküla

Taotlus

Taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX (ik: XXXXXXXXXXX) esindaja Mihhail Šerle, taotlus tähtaja ennistamiseks ja väärteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta XX taotlused tähtaja ennistamiseks ja väärteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata ning tagastada nimetatud taotlused nende esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest või pidi teada sama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.PPA Põhja Prefektuuri 20. septembri 2019. a otsusega väärteoasjas nr 2316,19,007332 karistati XX RelvS § 893 lg 1 alusel rahatrahviga 200 eurot. Otsuse kohaselt omas XX 21.08.2019 kell 05:51 – 21.08.2019. a kella 06:11 Tartu mnt 101 Tallinn, pneumorelva „Bersa BP9CC“ seerianumbriga 17430683 ja kaliibriga 6 mm, omamata vastavat relvaluba, rikkudes RelvS § 50 lg 1 nõudeid.
2.Nimetatud otsusele esitas XX kaitsja kaudu kaebuse, milles taotleti kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 või § 30 alusel.
3.
Harju Maakohtu 06. novembri 2019. a otsusega tühistati PPA Põhja Prefektuuri
20.septembri 2019. a otsus väärteoasjas nr 2316,19,007332 ning väärteomenetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
4.XX kaitsja esitas 29. novembril 2019. a ringkonnakohtule taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks ning taotluse väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks.

1(3)

5.Taotluse esitamise tähtaja ennistamisel palub kaitsja kohaldada analoogia korras SKHS § 21 lg-t 2. Kaitsja lisab, et SKHS ei sätesta normi, mis annaks võimaluse esitada taotlus kahju hüvitamiseks, mis ei ole mõjuval põhjusel esitatud, kui maakohus on teinud lahendi väärteomenetluse seadustiku 12. peatüki alusel. Kaitsja on seisukohal, et analoogia korras tuleb tähtaja ennistamise taotluse lahendamiseks kohaldada SKHS § 21 lg 2. Kaitsja selgitab, et alles maakohtu otsuse kättesaamisel sai taotleja olla kindel selles, et tema suhtes läbi viidud väärteomenetlus oli ebaseaduslik, mistõttu on tal tekkinud õigus taotleda menetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist. Kaitsja lisab, et kuivõrd taotluse esitajaks on välismaalane, siis temale tekitatud kahju suuruse tuvastamine on kulukas ja aeganõudev protsess (kahju tõendavate dokumentide kogumine, tõlkimine). Kaitsja rõhutab, et ei taotlenud kahju hüvitamist kohtumenetluse käigus, kuid viitas kahju olemasolule, kuna ei olnud selge, kas tegemist on menetlusaluse isiku õiguste rikkumisega. Taotleja palub kohut lugeda ülalnimetatud asjaolu mõjuvaks põhjuseks SKHS § 21 lg 2 tähenduses ning lahendada kahju hüvitamise taotlus sisuliselt.
6.Taotleja viitab SKHS § 5 lg-le 2 ja leiab, et XX oli kinni peetud väärteomenetluses ning menetlusaeg tema suhtes läbi viidud väärteomenetluses oli ebamõistlik. Taotleja käsitleb esmalt XX kinnipidamist väärteomenetluses, seejärel ebamõistlikku menetlustähtaega ning seejärel kahjusid, mis XX-le väärteomenetluse käigus tekkisid.
6.2.XX-le kuuluva relvataolise eseme leidmise ajal viibis isik lennukis ja oli valmis sõitma koju, Belgiasse. Lennujaama turvateenistus oli leidnud XX abikaasa pagasis püstoli „Bersa BP9CC“, mistõttu paluti abikaasal lennukist väljuda. Kohale tuli politsei, kes selgitas XX-le, et tegemist on tema poolt toime pandud õigusrikkumisega, mistõttu nõuti XX-lt seletuskirja. Pärast seletuskirja kirjutamist pidi XX minema Politsei- ja Piirivalveametisse. XX-le ei võimaldatud teist valikut ning ta oli sunnitud politseiga kaasa minema. XX väljus lennujaamast koos politseiga ametikäigu kaudu, istus politseiautosse ja ta toimetati politseijaoskonda. Eeltoodust tulenevalt on XX ja tema kaitsjaseisukohal, et XX peeti kinni VTMS § 44 mõttes.
6.3.Samuti leiab XX, et tema suhtes läbi viidud väärteomenetluse menetlusaeg oli ebamõistlikult pikk. XX kinnipidamine, politseijaoskonda toimetamine ja ülekuulamine võttis aega ca 2 tundi ning oli ebamõistlik, kuivõrd politsei oleks võinud nimetatud toimingu teha ilma XX juuresolekuta. Kaitsja märgib, et politseil olid olemas XX andmed, mistõttu ei olnud vajalik isik menetlustoimingute tegemiseks lennureisilt kõrvaldada. Kaitsja lisab, et menetlustoimingute tegemise aeg oleks võinud olla lühem, et XX oleks saanud oma reisi jätkata. Kuna XX plaanis sõita Belgiasse lennukiga, jäi isiku pagas lennukisse ning tal ei olnud võimalik seda lennujaamast lahkudes kätte saada. Lisaks isiklikele asjadele jäid ka XX ravimid lennukisse.
6.4.Seoses tekkinud varalise kahjuga märgib kaitsja järgmist. XX pidi ostma uue lennupileti summas 280 eurot. Kuna XX jõudis koju plaanitust hiljem (21.08.2019 a. õhtul, kuid pidi jõudma päeval), ei jõudnud ta tööle ning palka talle selle päeva eest ei makstud. Taotleja palk on 780 eurot päevas. Eeltoodust tulenevalt, seoses kinnipidamise ning ebamõistliku menetlusajaga tekitati XX-le varaline kahju summas 1060 eurot.
6.5.XX-le tekitati lisaks varalisele kahjule ka mittevaralist kahju. Kuivõrd XX jäi ilma vajalikest ravimitest ning tema terviseseisund halvenes, oli ta sunnitud pöörduma haiglasse kus tal tuvastati kõrge vererõhk. XX hinnangul on temal tekkinud mittevaralise kahju suuruseks 2500 eurot.
7.Ülaltoodud alusel, taotleb XX süüteomenetluses tekitatud varalise kahju hüvitist summas 1060 eurot ning mittevaralise kahju hüvitist summas 2500 eurot.

2(3)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.Ringkonnakohus leiab, et XX kaitsja esitatud taotlus väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta läbi vaatamata. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta läbi vaatamata ka väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus. Ringkonnakohtu põhjendused on järgnevad. Kaitsja taotles analoogia korras SKHS § 21 lg-s 2 sätestatu kohaldamist: kui isik jättis väärteoasja väärteomenetluse seadustiku 11. peatüki alusel arutanud maakohtule taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada väärteomenetluse seadustiku 13. või 16. peatüki kohaselt ringkonnakohtule. Ringkonnakohus kaitsja arutluskäiguga ei nõustu ning leiab vastupidiselt kaitsjale, et SKHS § 21 lg-s 2 sätestatu käesoleval hetkel ei kohaldu, kuivõrd maakohus on teinud otsuse, juhindudes väärteomenetluse seadustiku 12. peatükis sätestatust. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et seadusandja tahe on olnud üheselt juhtida tähelepanu asjaolule, mille kohaselt on väärteomenetluses võimalik taotleda kahju hüvitamist juhul, kui taotlus on jäetud mõjuval põhjusel maakohtule esitamata vaid juhtudel, kui maakohus teeb lahendi väärteomenetluse seadustiku 11. peatüki alusel ehk väärteoasja arutamisel maakohtus. Käesoleval juhul tegi maakohus lahendi väärteomenetluse seadustiku 12. peatüki alusel ehk tuginedes maakohtule esitatud kaebusele. Võrreldes väärteomenetluse seadustiku 11. peatükis ja
12.peatükis toodud menetluste olemust, tuleb võtta aluseks asjaolu, mille kohaselt on kaebuse esitamisel menetlusalusele isikule teada asjaolud, millest johtuvalt võivad tekkida alused kahju hüvitamise taotluse esitamiseks, kuivõrd kohtuväline menetleja on asjas juba ühe lahendi teinud. Juhul kui maakohus teeb lahendi 11. peatükist lähtuvalt, ei pruugi menetlusalusel isikul olla kogu informatsiooni, millele tuginedes kahju hüvitamise taotluse esitamise võimalikkust ette näha. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et analoogia korras ei ole kohaldatav SKHS § 21 lg 2, mistõttu tuleb kaitsja taotlus aluse puudumise tõttu jätta tähtaja ennistamiseks läbi vaatamata. Kuivõrd kaitsja taotlus tähtaja ennistamiseks jääb läbi vaatamata, puudub ka alus väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse sisuliseks lahendamiseks.
4.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes SKHS § 13 lg-st 3 kui isikul puudub ilmselgelt õigus nõuda kahju hüvitamist, võib taotluse või kaebuse jätta läbi vaatamata jätab ringkonnakohus XX kaitsja taotluse väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks läbi vaatamata ja tagastab selle taotluse esitajale. Eeltoodust johtuvalt jätab ringkonnakohus ka sisulise taotluse väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.