Kohtulahend

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

pöördunud või soovib tagasi pöörduda. Järelevalvetunnistuse kohaselt elab isik xxxx aadressil xxxx. Rahvastikuregistrijärgselt on isiku elukohaks xxxx. Järelevalvetunnistuses märgitud aadressi on isik oma kontaktaadressina määratlenud 17.07.2015. KrMS § 50857 punktide 1, 3, 4, 5 ja 10 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja määratud järelevalve lubatud muuhulgas järgnevate kohustuste osas: kohustus teavitada konkreetset asutust elukoha või töökoha muutusest; kohustus, mis sisaldab piiranguid Eesti territooriumilt lahkumise kohta; juhised, mis on seotud käitumise, elukoha, hariduse ja koolituse ning vaba aja veetmisega või mis sisaldavad kutsealal tegutsemise piiranguid või viise; kohustus ilmuda kindlaksmääratud aegadel konkreetsesse asutusse; kohustus teha koostööd kriminaalhooldusametniku või sotsiaalhoolekande esindajatega, kelle ülesanne on töötada süüdimõistetud isikutega. Nimetatud kohustused vastavad KarS § 75 lg 1 punktides 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõuetele. KrMS § 50858 sätestatud järelevalve teostamist piiravaid või välistatavaid asjaolusid ei esine. Palub tunnustada Läti Vabariigi Riia linna Latgale eeslinna kohtu 26.07.2019 otsust Vitali Koljagini suhtes ning määrata talle KrMS § 48912 lg 1 alusel Eestis täidetavaks karistuseks vangistus 1 aastat, mis jätta KrMS § 50857 lg punktide 1, 3, 4, 5 ja 10, KarS § 74 lg 1 ja 3 ning KarS § 75 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et Vitali Koljagin täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Katseajaks määrata 1 aasta ning katseaja alguseks lugeda Läti Vabariigi kohtuotsuse jõustumise aeg, s.o 06.08.2019. Kaitsja ei vaielnud vastu kohtuotsuse tunnustamisele. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud süüdimõistetu, prokuröri ja kaitsja seletuse ja tutvunud kohtule esitatud materjalidega leiab, et Läti Vabariigi kohtuotsuse tunnustamine on lubatav. Vitālijs Koljagins (Vitali Koljagin) on Läti Vabariigi Riia linna Latgale eeslinna kohtu poolt 26.07.2019.a otsusega süüdi tunnistatud selles, et tema, kasusaamise eesmärgil, kasutas isikuid, kes tegelesid prostitutsiooniga ja nimelt: kohtueelse uurimise käigus täpselt välja selgitama ajal, kuid hiljemalt alates 2017. aasta 11.oktoobrist kuni 2018. aasta 22. märtsini, Vitālijs Koljagins üüris massaažisalongi „Xxxx“ ruume xxxx, kus ajavahemikul alates 2017. aasta 11. oktoobrist kuni 2018. aasta 22. märtsini, Vitālijs Koljagins organiseeris seksuaalteenuste osutamist ning milles viibisid naised, kes osutasid seksuaalteenuseid. Oma tegevusega pani Vitālijs Koljagins toime kuriteo, mis on sätestatud Läti Vabariigi kriminaalseadustiku §-s 165 lõikes 1. KrMS § 50855 lg 1 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja otsuses ettenähtud järelevalve lubatud juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu täitva riigi õiguse kohaselt, sõltumata teo koosseisu tunnustest. Kuritegu, milles Vitali Koljagin on Läti Vabariigis süüdi mõistetud, on Eesti Vabariigis karistatav KarS § 1332 lg 1 järgi (kupeldamine), mille eest võib karistuseks mõista rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Vitali Koljaginile on Läti Vabariigis mõistetud 1 aasta pikkune vangistus, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta. Tunnistuse kohaselt on isikule määratud kriminaalhooldus, seega lähtub kohus tunnistuses toodud andmetest, et isik on katseajal kohustatud tegema koostööd kriminaalhooldusametnikuga. Kohtuotsuses on viidatud Läti Vabariigi kriminaalseadustiku § 55, mille alusel on isikule määratud tingimisi karistus. Kriminaalseadustiku § 55 on kajastatud järelevalve teostamise tunnistuses ning nimetatud sätte lõike 3 kohaselt võib kohus tinglikku karistust määrates määrata katseaja kuus kuud kuni 5 aastat, katseaeg algab kohtuotsuse jõustumise päevast ning määratud katseaeg ei tohi olla lühem kohaldatud vabadusekaotuse ajast. Eesti Vabariigi KarS § 74 võimaldab isiku karistusest tingimisi vabastada süüdlase allutamisega käitumiskontrollile ning lõike 1 kohaselt jättes karistuse tingimisi kohaldamata, ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut kuritegu, täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Seejuures KarS § 74 lõike 3 kohaselt võib

katseajaks määrata kuus kuud kuni viis aastat. Seega vastab Vitali Koljaginile Läti Vabariigi kohtu poolt mõistetud karistus Eesti karistusseadustikus sätestatule ja ei välista Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud tingimisi karistust mõistva kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist. Asjakohaselt on prokurör märkinud, et KrMS § 50857 punktide 1, 3, 4, 5 ja 10 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja määratud järelevalve lubatud muuhulgas järgnevate kohustuste osas: kohustus teavitada konkreetset asutust elukoha või töökoha muutusest; kohustus, mis sisaldab piiranguid Eesti territooriumilt lahkumise kohta; juhised, mis on seotud käitumise, elukoha, hariduse ja koolituse ning vaba aja veetmisega või mis sisaldavad kutsealal tegutsemise piiranguid või viise; kohustus ilmuda kindlaksmääratud aegadel konkreetsesse asutusse; kohustus teha koostööd kriminaalhooldusametniku või sotsiaalhoolekande esindajatega, kelle ülesanne on töötada süüdimõistetud isikutega. Nimetatud kohustused vastavad KarS § 75 lg 1 punktides 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõuetele. Rikutud ei ole KrMS § 50862 lg 3 sätet, mille kohaselt ühelgi juhul ei tohi muudetud tingimuslik meede, alternatiivne mõjutusvahend või tingimisi karistuse kestus olla rangem kui isikule otsuse teinud riigis määratud meede, mõjutusvahend või tingimisi karistuse kestus. Kohtu hinnangul ei esine antud asjas ka välisriigi kohtulahendi tunnustamist ja täitmist piiravaid ja välistavaid asjaolusid KrMS § 50858 mõttes. Kohtule esitatud tunnistuses on märgitud, et asjaomasele isikule ei esitatud kohtukutset isiklikult, vaid ta sai tegelikult muul viisil ametliku teabe selle kohta, millal ja kus pidi kava kohaselt toimuma kohtulik arutelu, mille tulemusel otsus tehti, sellisel viisil, et ühemõtteliselt tehti kindlaks, et ta oli kavandatud kohtulikust arutelust teadlik ja teda teavitati sellest, et otsuse võib teha ka tagaselja siis, kui ta ei ilmu kohtulikule arutelule - 10.07.2019 saadeti kohtumäärus V. Koljaginile selle kohta, millal tuleb läbivaatamisele kirjalikul menetlusel kriminaalasi ja millal ning kus on võimalik kohtuotsust kätte saada. Eeltoodu alusel ja KrMS § 48911 lõike 1 p 1 alusel kohus tunnistab Läti Vabariigi Riia linna Latgale eeslinna kohtu 26.07.2019.a otsuse täitmise lubatavaks ja määrab KrMS § 48912 lg 1 alusel Vitali Koljaginile Eesti Vabariigis täidetavaks karistuseks vangistus 1 aasta. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätab Vitali Koljaginile mõistetud ja ärakandmata karistuse (vangistus 1 aasta) tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Vitali Koljagin ei pane 1-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kuna järelevalve teostamise tunnistusest ei nähtu, et Vitali Koljagini Läti Vabariigi Riia linna Latgale eeslinna kohtu otsusega määratud katseaeg oleks peatunud, hakkab katseaeg kulgema Läti Vabariigi Riia linna Latgale eeslinna kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt tunnistusele jõustus Läti Vabariigi Riia linna Latgale eeslinna kohtuotsus 06.08.2019.a. Menetluskulud Antud menetluses on menetluskuluks määratud kaitsjale Eesti Vabariigi poolt makstud tasu, s.o 64,80 eurot kohtuistungiteks ettevalmistamise ning kohtuistungil osalemise eest. KrMS § 180 - 188 ei näe ette korda, kelle kanda jäävad menetluskulud, mis on tekkinud välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluses. Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa lähtuda ka KrMS § 180 lg 1, sest Eesti Vabariigi kohus ei mõista Vitali Koljaginit süüdi, vaid ainult tunnustab ja täidab varasemalt juba tehtud ja jõustunud Läti Vabariigi süüdimõistvat otsust. Samuti arvestab kohus sellega, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlust ei algatanud Vitali Koljagin, vaid Läti Vabariik. Vitali Koljaginil puudus selles osas sõnaõigus. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Eesti Vabariigil tekkinud riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.