1-19-1827/29 - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

korteris remonti ning ema loodab, et poeg saab teda selles aidata. Hetkel elab korteris ainult kinnipeetava ema. Kõik tingimused elektroonilise valveseadme paigaldamiseks on täidetud. Iseloomustusest nähtub, et peale võimalikku vabanemist isikul kindlat töökohta veel ei ole. Samas on kohtule esitatud garantiikiri ettevõtte X OÜ juhatuse liikme poolt, millega garanteerib, et kinnipeetav võetakse tööle üldehitajana pärast tema vanglast vabanemist. 23.09.2019 seisuga on K-Raha andmetel isikul rahalisi nõudeid summas xxx eurot. Z.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Helen Kiviloo esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Z.M-i vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub täielikult vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja toetab kaitsealuse taotlust vabaneda tingimisi enne tähtaega. Vaatamata sellele, et tegemist on isiku esimese kriminaalkaristusega, määrati talle range vanglakaristus. Üle 2 aasta ja 7 kuu on isik juba karistusest ära kandnud, see on väga pikk vanglakaristus. Ta on teinud õiged järeldused ning edaspidi seadust rikkuma ei hakka. Ühtegi rikkumist ei ole olnud nii Eesti kui ka Rootsi vanglas. Vabaduses on olemas elukoht, perekond. Isikul on kavatsus asuda vabaduses tööle. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on 10 %. Juhul kui isik vabastatakse, siis ta saab aru, et kontrollnõuete rikkumise korral võib ta uuesti vanglasse sattuda. Kaitsja leiab, et see on üks mõjuvamaid faktoreid. Isik on nõus katseaja läbimisega. Samuti on ta nõus vabanema elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kaitsja palub määrata elektroonilisele järelevalvele minimaalseim tähtaeg. Isik sai juba kõige rangema karistuse, puudub vajadus piirata tema vabadust veel viieks kuuks. Kaitsja palub rahuldada isiku taotluse ning vabastada ta tingimisi enne tähtaega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Z.M-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Z.M-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 2 aastat ja 8 kuud vangistust ning tegemist on tema esimese vanglakaristusega. Isiku käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu

hinnangul võimaldab Z.M-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valve kohaldamisega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Z.M-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kohus arvestab vangla iseloomustuses märgituga, et isik on esimest korda kriminaalkorras karistatud ning tal puuduvad kriminaalsed hoiakud. Ametiisikutesse suhtub ta hästi ning probleeme ei ole esinenud. Tal puudub varasem kokkupuude kriminaalhooldusega ning vestluse käigus ei ole väljendanud selles osas vastumeelsust. Kinnipeetav tunnistas enda süüd ning avaldas tugevat motivatsiooni enda vigu parandada. Eelnevatest asjaoludest lähtudes on kohus seisukohal, et kinnipeetav on käesolevast vangistusest teinud vajalikud järeldused ning tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks määrata isikule elektrooniline järelevalve kuueks kuuks, sest selliselt saab olla kindel isiku edaspidises õiguskuulekas käitumises. Elektroonilise järelevalve kestuse määramisel võttis kohus arvesse ka asjaolu, et isikul on vanglast vabanemisel pikk katseaeg – ligikaudu 2 aastat ja 3 kuud. Pärast vabanemist on Z.M-il olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ja kriminaalhooldusega on nõustunud ka Z.M , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.