Kohtulahend

2017/143485 väljamõistetud süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma hüvitamiseks summas 210 eurot tunnustamist ning täitmist Eesti Vabariigis. KrMS § 50872 lg 1 p 1 kohaselt otsustab otsuse tunnustamise karistatud isiku elukoha järgne maakohus või elukoha puudumise korral Harju Maakohus. Kohtule esitatud tunnistuse kohaselt on Mati Karilaidi elukohaks xxx . Justiitsministri 27.10.2005.a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p 1 kohaselt kuulub Harju maakond Harju Maakohtu tööpiirkonda. Seega tulenevalt KrMS § 50872 lg 1 p-st 1 on Harju Maakohtul pädevus otsustada Mati Karilaidi suhtes tehtud otsuse tunnustamise ja täitmise üle. Kohtule esitatud tunnistusest nähtub, et Mati Karilaid on Vantaas, Soomes, 14.07.2012.a toime pannud sõiduki juhtimise raskes joobeseisundis, kui juhtis sõidukit, olles tarvitanud alkoholi sellisel viisil, et alkoholisisaldus tema 1 liitris väljahingatavas õhus pärast sõitu oli vähemalt 0,73 milligrammi. Mati Karilaid tunnistati süüdi, tema tegevus kvalifitseeriti sõiduki juhtimisena raskes joobeseisundis ning teda karistati Soome Vabariigi karistusseadustiku peatükk 23 § 4 järgi. KrMS §-s 50870 on nimetatud otsuse teinud riigis ette nähtud süüteod, mille puhul on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi. Soome Vabariigi poolt kohtule esitatud tunnistuses on märgitud, et Mati Karilaidi poolt toimepandud süüteo puhul on tegemist sõiduki juhtimisega raskes joobeseisundis. KrMS §-s 50870 p 2 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine on lubatud kõikide Eesti seaduse järgi karistatavate süütegude korral, samuti sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus liiklussüütegude eest. Seega ei pea kohus käesoleval juhul tulenevalt KrMS § 50870 p-st 2 kontrollima, kas Mati Karilaidi poolt toimepandud süütegu on karistatav ka Eesti Vabariigis. KrMS § 4896 lg 3 kohaselt Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel on kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad KrMS §-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud §-s 477 sätestatud tingimused. Kohtu hinnangul ei esine kohtule esitatud materjalidest lähtuvalt KrMS §-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse aluseid. Ühtlasi on kohtu hinnangul käesoleval juhul täidetud KrMS §-s 477 sätestatud tingimused. Nimelt on Mati Karilaidi suhtes tehtud kohtuotsus jõustunud 30.11.2017.a (KrMS § 477 lg 1 p 1). Samuti pole kohtul käesoleval juhul alust kahelda, et Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohtu 30.10.2017.a otsust ei ole teinud sõltumatu ja erapooletu kohus (KrMS § 477 lg 1 p 2). Kohtule esitatud tunnistusest nähtub, et asja ei ole kirjalikult menetletud ja isik ei ilmunud isiklikult kohtulikule arutelule, mille tulemusel otsus tehti. Asjaomasele isikule esitati tunnistuse kohaselt 12.02.2017.a isiklikult kohtukutse ning seega teavitati teda sellest, millal ja kus toimub kava kohaselt kohtulik arutelu, mille tulemusel asjaomane otsus tehti, ja teda teavitati sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui isik ei ilmu kohtulikule arutelule. KrMS § 477 lg 1 p 3 kohaselt ei tohi muuhulgas taotletavat riiki abistada, kui otsus on tehtud tagaselja. KrMS § 4897 lg 1 p 1 kohaselt on tagaselja tehtud otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui on kindlaks tehtud, et menetlusosalist isikut teavitati kohtulikust arutelust ning sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui isik ei ilmu kohtulikule arutelule. Kuivõrd antud juhul toimetati Mati Karilaidile kohtukutse isiklikult kätte ja teda teavitati, et otsus võidakse teha ka siis, kui ta ei ilmu kohtulikule arutelule, siis leiab kohus, et Mati Karilaidi suhtes tehtud otsus ei ole tehtud tagaselja lubamatul viisil, mistõttu on tagaselja tehtud otsuse tunnustamine ja täitmine käesoleval juhul lubatud (KrMS § 477 lg 1 p 3). Lisaks eelnevale ei esine kohtu hinnangul ka muid KrMS §-s 477 nimetatud otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid (näiteks ei ole Eesti kohus Mati Karilaidi

samas süüdistuses süüdi mõistnud, otsuse täitmine ei ole Eesti seaduse kohaselt aegunud ja otsus ei ole ka tehtud alla neljateistaastase isiku suhtes). Kohus ei tuvastanud ka KrMS §-s 50871 nimetatud rahalise karistuse tunnustamist piiravaid ja välistavaid asjaolusid. Kohtule esitatud tunnistuses on märgitud, et tunnistuse väljastavale asutusele teadaolevalt ei ole täidesaatvas riigis sama isiku suhtes samade tegude eest otsust väljastatud ja sellist otsust, mis on väljastatud mis tahes muus riigis kui otsuse teinud riigis või täidesaatvas riigis, ei ole täidetud. Samuti ei ole karistuse täitmisele pööramine Eesti karistusseadustiku järgi aegunud ning seotud teoga, mis kuulub Eesti pädevusse tema riigisiseste õigusaktide alusel. KrMS § 50869 lg 11 p 1 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse võib koostada järgmiste rahaliste kohustuste tunnustamiseks: süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma. Eelnevast tulenevalt on võimalik tunnustada Vantaa esimese astme kohtu 30.10.2017.a otsusega väljamõistetud süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasummat 210 eurot. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohtu 30.10.2017.a otsuse täitmine Mati Karilaidi suhtes KrMS § 48911 lg 1 p 1, § 50870 p 2 ning § 50872 alusel tunnistada Eesti Vabariigis lubatavaks. KrMS § 50874 kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha kantakse Eesti riigituludesse, kui Eesti ja taotlev riik ei ole teisiti kokku leppinud. Mati Karilaidilt Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohtu 30.10.2017.a otsusega väljamõistetud ja tasumata süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma 210 eurot tuleb kanda Eesti riigituludesse, sest Eesti Vabariik ja Soome Vabariik ei ole käesoleval juhul kokku leppinud teisiti.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.