Õigusemõistmisevastased süüteod › Isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses, kohtuvälises ja kohtumenetluses

KriminaalasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval · 18.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Kohtuasja number: 1-19-6875/3
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Õigusemõistmisevastased süüteod › Isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses, kohtuvälises ja kohtumenetluses
Menetlusliik: Eeluurimiskohtuniku asjad
Kuulutamise aeg: 18.09.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1372

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-19-6875

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2019.a, Pärnu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-19-6875 (17267000510)

Kohtunik

Anu Tammeniit

Menetlustoiming

Kriminaalmenetluse lõpetamine

Taotluse esitaja

ringkonnaprokurör Indrek Kalda

Kahtlustatav

KV – ik xxxx; xxx varem kriminaalkorras karistamata

Kaitsja

Gerli Luik

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 145, § 202, § 206 kohus m ä ä r a s:

1.Lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalasjas nr 17267000510 kriminaalmenetlus KV kahtlustuses KarS § 314 lg 1 järgi.

2.KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada KVi tasuma riigi tuludesse 300 (kolmsada) eurot.

3.Kohustused tuleb täita 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest. Kindel summa riigituludesse tasuda Rahandusministeerium a/a nr: EE062200221059223099 SWEDBANK; EE221700017003510302 LUMINOR BANK või EE571010220229377229 SEB PANK. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 33391900016951. Selgituseks märkida: kindel summa riigituludesse ja menetluskulud, kriminaalasja number, isiku nimi. Kui isik ei täida endale võetud kohustusi uuendab kohus kohtumäärusega prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse kooskõlas KrMS § 202 lg 6.

Sarnased lahendid

Õigusemõistmisevastased süüteod

1-19-6875 Määrus saata teadmiseks kannatanule, kahtlustatavale, kaitsjale, prokurörile ning Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 10 kohaselt kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik 03.09.2019.a saabus Pärnu Maakohtule Lääne Ringkonnaprokuratuuri taotlus lõpetada kriminaalasjas nr 17267000510 menetlus KVi suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel. Taotluse kohaselt kahtlustatakse KVi KarS § 314 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles väljatõstmiseks seadusliku õiguseta isik, sisenes 09.11.2016 Pärnus x korterisse, kus elas x alaealine tütar x ja tõstis ebaseaduslikult Pärnus x korterist välja x alaealise lapse, pani xle ja xle kuuluvad riietusesemed, jalatsid, köögiriistad ja isiklikud asjad segamini suurtesse prügikottidesse ning viis need Konse motelli, asukohaga SuurJõe 44A, Pärnu. KVil puudus seaduslik alus (puudus jõustunud kohtuotsus) x ja tema alaealise tütre x eluruumist väljatõstmiseks – AÕS § 80 kohaselt on omanikul üksnes omandiõiguse tunnustamise ja asja ebaseaduslikust valdusest tagasinõudmise õigus. Prokuratuur leiab, et kuna teise astme kuriteos kahtlustatava KVi süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi, tuleb sel põhjusel KVi suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Prokurör põhjendas oma taotlust järgmiselt. KVi süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi, kuna toime on pandud üks teise astme kuritegu, mille eest seadusandja on näinud ette karistusena ainult kõige kergemaliigilise karistuse- rahalise karistuse, vangistust karistusena ette nähtud ei ole. Seetõttu on tegemist keskmisest kergema kuriteoga. Tegemist on formaalse kuriteoga, mis seisneb kinnisasja valduse äravõtmises ja asjade väljatõstmises. Kuriteoga on tegemist juhul, kui väljatõstmise õigusliku alusena puudub jõustunud kohtuotsus ehk kui väljatõstmisel pole järgitud seaduses ettenähtud aluseid ja korda. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta arvesse ka seda, et kuigi kahtlustatav ei ole ennast süüdi tunnistanud, sest ei ole pidanud enda tegevust lubamatuks ja ebaseaduslikuks, ei ole ta kahtlustuses kirjeldatud tegevust iseenesest eitanud ja on andnud ütlusi selle kohta, kuidas ja mis asjaoludel ta kannatanu x eluruumidest asju välja tõstis. Tema väitel toimus see seetõttu, et kartis tema korteris oleva talle kuuluva vara lõhkumise ja kahjustamise pärast, samuti kartis ta, et üürnik jätab üürilepingust tulenevad kohustused täitmata. Kannatanud ei ole otseselt ka nõudnud kahtlustatava kriminaalkorras karistamist. Kriminaalasjas menetluskulu puudub. Kuriteo toimepanemisest on käesolevaks ajaks möödunud suhteliselt pikk aeg, ligi kaks aastat ja üheksa kuud ning selle aja jooksul ei ole kahtlustatav pannud toime mingeid õiguserikkumisi. Samuti on KVi puhul karistusregistri andmetel tegemist varem karistamata isikuga, kes töötab xxx . Uute kuritegude toimepanemise oht ei ole kahtlustatava puhul suur. Seetõttu puudub kriminaalasjas avalik menetlushuvi ja vajadus kriminaalkorras KVi karistamiseks, vaid teda on võimalik positiivselt mõjutada ka riigituludesse teatud rahasumma maksmise kohustuse määramisega. Kuriteo toimepanemise ajal alaealise kannatanu ema x esitas 30.08.2017 tsiviilhagi, milles on soovinud 3440 euro varalise/mittevaralise kahju hüvitamiseks KVi poolt. Tsiviilhagis ei ole märgitud, milles täpselt seisneb varaline kahju ja milles mittevaraline kahju. Mittevaraliselt kahjult on siiamaani maksmata riigilõiv. Kannatanule xle on tehtud kriminaaltoimiku koopia kättesaadavaks 08.03.2019 ja xle 11.07.2019. x ei ole soovinud kriminaaltoimikut e-toimiku kaudu

4.kohustuse täitmise tähtajaks määrata 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud taotluse ja asja materjalidega, leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Asjas esinevad kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 202 lg 1 sätestatud kriminaalmenetluse lõpetamise alused. KrMS § 202 lg 1 kohaselt, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Käesolevas kriminaalasjas on KVile esitatud kahtlustus karistusseadustiku (KarS) § 314 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu, mille sanktsioon näeb ette üksnes rahalise karistuse. KV ei ole ennast kahtlustuses esitatud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud, kuid ei ole eitanud kahtlustuses kirjeldatud tegevust ning põhjendas oma tegu sellega, kartis tema korteris oleva talle kuuluva vara lõhkumise ja kahjustamise pärast, samuti kartis ta, et üürnik jätab üürilepingust tulenevad kohustused täitmata. Kahtlustatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning ta ei ole teadaolevalt pannud toime pärast nimetatud tegu (s.o 2 a 10 k jooksul) ühtki uut kuritegu, millest võib järeldada, et KV on teinud sellest piisavaid järeldusi ja ta suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist. Arvestades eeltoodut ning kuriteo raskust ja asjaolusid, koosseisuväliste raskendavate asjaolude puudumist leiab kohus, et KV süü nimetatud kuriteo puhul ei ole suur. Seega kohus leiab, et kahtlustatava karistamise järele puudub tungiv vajadus ja isiku mõjutamiseks edaspidi kuritegusid mitte toime panema piisab ka antud kriminaalasja lõpetamisest. Kohtu hinnangul puudub asjas ka avalik menetlushuvi ning kriminaalmenetluse jätkamine käesolevas asjas ei ole otstarbekohane. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses, ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistamise järele on tungiv vajadus. Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, milles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning isik on oma käitumisest järeldusi teinud, seega puudub asjas ka avalik menetlushuvi.

1-19-6875 Kahtlustatav on kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus. KV on kinnitanud, et ta on nõus tasuma kindla summa riigituludesse. Arvestades KVi kriminaalasja asjaolusid on põhjendatus määrata kahtlustatavale kohustuseks maksta riigi tuludesse 300 eurot. Käesolevas kriminaalasjas kriminaalmenetluse kulud puuduva. Kriminaalasjas on kannatanu seaduslik esindaja esitanud 30.08.2017.a tsiviilhagi varalise/mittevaralise kahju nõudes 3440 eurot. KrMS § 381 lg 4 kohaselt on tsiviilhagi läbivaatamine kriminaalmenetluses riigilõivuvaba, välja arvatud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, kui mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei tulene kehavigastuse või muu terviserikke tekitamisest või toitja surma põhjustamisest. Riigilõivu kannatanud tasunud ei ole, kuigi tal selline kohustus tulenevalt KrMS § 381 lg-st 4 oli. Samuti ei vasta esitatud hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 g 1 p 1, 2, 3 sätestatud nõuetele. Tsiviilhagis ei ole märgitud, milles täpselt seisneb varaline kahju ja milles mittevaraline kahju, kuidas kahju tekkis, kahju tekitaja süü ja kahju põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Prokurör on palunud kannatanul ja tema seaduslikul esindajal oma tsiviilhagi täpsustada ja tasuda riigilõiv, saates selle kohta kannatanutele e-kirja. Kannatanule xle on tehtud kriminaaltoimiku koopia kättesaadavaks 08.03.2019 ja xle 11.07.2019. Peale prokuröri saadetud e-kirja, kus palutakse tsiviilhagis esinevad puudused kõrvaldada ja kriminaaltoimiku materjalide nähtavaks tegemist, ei ole kannatanud tsiviilhagis esinevaid puuduseid kõrvaldanud. Seega kohus nõustub prokuröri ja kaitsjaga, et tsiviilhagis esinevad puudused, mistõttu ei ole võimalik seda läbi vaadata ega rahuldada. Eeltoodu alusel kohus ei määra KVile kohustust hüvitada kuriteoga tekitatud kahju, kuna kahju on põhjendamata. Käesolevas kriminaalasjas asitõendid puuduvad ja tõkendit kahtlustatava suhtes kohaldatud ei ole. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 2 tuleb kriminaalasja menetlus eeltoodud tingimustel KVi suhtes lõpetada. KVil tuleb maksta riigituludesse kindel summa 300 eurot. Nimetatud kohustus tuleb täita 6 kuu jooksul alates kohtumääruse tegemisest.