Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

825 Year Anniversary Austrian Mint, Duke Leopold Silver Coin 2019.a, kaks punast värvi plastikust kasti, ühes kastis on 25 tropsi, milles omakorda igas 20 münti (ehk 25 tropsi*20 münti =500 münti ühes kastis, kahes kastis kokku 1000 münti) + eraldi kuus münditropsi (ehk 6 tropsi*20 münti=110 münti) kokku kahes kastis ja 6 tropsis on 1120 hõbemünti; 4) Dragon and Tiger Silver Coin 2018 ühes pappkarbis, milles on 5 münditropsi, igas münditropsis on 20 hõbemünti, mis moodustab kokku 100 münti (ehk 5 münditropsi * 20 münti= 100 münti); 5) Two Dragon Silver Coin 2018 ühes pappkarbis, milles on 5 münditropsi, igas münditropsis on 20 hõbemünti, mis moodustab kokku 100 münti (ehk 5 münditropsi * 20 münti= 100 münti); 6) 2oz Lunar II Dog Silver Coin 2018 kahes pappkarbis, ühes karbis on 10 münditropsi, milles on 5 münti (10 münditropsi*5 münti = 50 münti), teises pappkarbis on 7 münditropsi (ehk 7 münditropsi*5 münti=35 münti) pluss eraldi üks münt, ehk kokku kahes karbis 86 münti; 7) Wedge Tailed Eagle Silver Coins 2019 – ühes pappkarbis, milles on 3 münditropsi, kahes münditropsis on 40 münti (ehk ühes tropsis on 20 münti ja teises 20 münti) ning kolmandas münditropsis on kokku 8 münti, mis kokku moodustab 48 münti; 8) 1kg Somalia Elephant Silver Coins 2019 ühes pappkarbis, milles on kokku 9 münti – tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel xxx AS-ile kui müntide seaduslikule valdajale. Arestitud vara Harju Maakohtu 11.04.2019.a määrusega nr 1-19-2705 tsiviilhagi tagamiseks arestitud Ajmal Fazlurhman Shearzadi valdusest ära võetud sularaha summas 77 360 eurot – jätta arestituks tsiviilhagi täitmise tagamiseks.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale.

läbi puurimise teel xxx asuvasse ja M Oele kuuluvasse korterisse ning võttis korterist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil suures ulatuses ettevõttele xxx kuuluvad järgmised hõbemündid: - 100 x 1 unts Mexican Libertad Silver Coin, erinevate aastate väljalase, väärtusega kokku 19710 eurot; - 500 x 1 unts Britannia Silver Coin, 2019.a, väärtusega kokku 7965 eurot; - 1120 x 1 unts 825 Year Anniversary Austrian Mint, Duke Leopold Silver Coin 2019.a, väärtusega kokku 20384 eurot; - 100 x 1 unts Dragon and Tiger Silver Coin 2018, väärtusega kokku 2767 eurot; - 100 x 1 unts Two Dragon Silver Coin 2018, väärtusega kokku 1964 eurot; - 86 x 2 untsi Lunar II Dog Silver Coin 2018, väärtusega kokku 3250,8 eurot; - 48 x 1 unts Wedge Tailed Eagle Silver Coin 2019.a, väärtusega kokku 1010,88 eurot; - 9 x 1 kg Somalia Elephant Silver Coin 2019, väärtusega kokku 4707,09 eurot; - 1000 x 1 unts Maple Leaf Silver Coin, 2019.a, väärtusega kokku 15860 eurot; - 1000 x 1 unts Kangaroo Silver Coin, 2019.a, väärtusega kokku 15730 eurot; - 1500 x 1 unts Vienna Philharmonic Silver Coin, 2019.a, väärtusega kokku 24060 eurot; - 40 x 1 unts Vienna Vienna Philharmonic Silver Coin, 2018.a, väärtusega kokku 654 eurot; - 100 x 1 unts Lunar II Pig Silver Coin, 2019.a, väärtusega kokku 1876 eurot; - 59 x 1 unts Koala Silver Coin 2018.a, väärtusega kokku 1119,82 eurot; - 93 x 1 unts Koala Silver Coin, 2019.a, väärtusega kokku 1657,26 eurot; - 15 x 30 grammi China Panda Coin, 2019.a, väärtusega kokku 294,90 eurot; - 20 x 1 unts Dragon Rectangular Coin, 2019.a, väärtusega kokku 330,8 eurot. Kokku tekitatud kahju suurus moodustab 123 341,55 eurot. Seega pani Ajmal Fazlurhman Shearzad toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja suures ulatuses, s.o KarS § 199 lg 2 p 6, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Ajmal Fazlurhman Shearzadi poolt ajavahemikul 01.10.2018 kell 11.40 kuni 02.10.2018 kell 21.30 xxx asuvasse korterisse sissetungimine on kohtu hinnangul leidnud tõendamist kannatanu ja tunnistaja ütlustega, samuti ka kirjalike tõenditega. KarS § 266 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise eest. Antud episoodis puudub vaidlus selle üle, et xxx asuv korteriomand kuulub kannatanu M. Oele, mida tõendab kinnistusraamatu väljatrükk (I kd, tlk 57-58) ja kinnitavad ka isikulised tõendiallikad. Samuti ei ole vaidlust selles, et kannatanu elas viidatud aadressil, mistõttu oli tegemist elamiseks kasutatava ruumiga. Ka ei ole vaidlust selles, et süüdistatav on kannatanu korterist ära viinud idamaise päritoluga vaiba, mis kuulus süüdistatavale ning mis leiti Ajmal Fazlurhman Shearzadi asjade hulgast tema kinnipidamisel ja mida vaadeldi 11.03.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tlk 76-85). Käesolevas kriminaalasjas on vaidlus selles, kas süüdistatava viibimine M Oe korteris oli õiguspärane. Tulenevalt AÕS § 40 lg-st 1 on valdus omavoli vastu seadusega kaitstud ning antud juhul on tegemist kodu puutumatuse rikkumisega, mis on eelduslikult alati ebaseaduslik. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et ruumi tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane, st et ruum, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja ruumi tungimine oli ebaseaduslik. Kannatanu M O andis kohtus antud episoodi kohta ütlusi, et süüdistatavat tunneb ta 2013.a novembri lõpust ning umbes alates aastast 2015.a oli ta tema elukaaslane kuni 2017.a lõpuni. Suhe sai läbi, kuna süüdistatav hakkas teise naisega planeerima pulmi, mis toimusid juuli keskpaigas. Kui kannatanu viis süüdistatava lennujaama, siis ütles, et tagasi tulles oleks normaalne, kui süüdistatav enam tema juures ei elaks ja leiaks endale uue elamise. Kuni selle ajani, s.o 2018.a, elasid nad koos ühes korteris aadressil xxx. Süüdistataval oli nende kooselu ajal korterivõti. Võti oli tal kuni 2018.a septembri alguseni, kui kannatanu oli sunnitud kutsuma süüdistatava käitumise pärast politsei. Politsei juuresolekul pakkis süüdistatav oma asjad ja läks korterist minema. Paar päeva hiljem tagastas süüdistatav korterivõtme kannatanule. Süüdistatav jälgis ka pärast väljakolimist kannatanu maja, kuna tema üürikorter oli lähedal. 1. ja 2. oktoobril viibis kannatanu xxx, sellel ajal süüdistatav tema korteris ei elanud, tal ei olnud võtit ega luba korteris käimiseks. Selleks perioodiks andis kannatanu oma korteri võtme kuller D Sile, kes pidi tooma xxx nimele tulnud pakid tema korterisse toimetama. Sissetungimisest sai ta teada 03. oktoobril. Kui ta reisilt tagasi tuli, siis avastas, et tema korteri ukse ees oli tuhatoos, milles oli võti. Korterisse sisenedes ei tundunud midagi ebatavalist, kuid talle meenus, et ta oli pannud magamistoa ukse lukku, sest seal olid xxx kuuluvad mündid ja ta teadis, et sellel perioodil pidi kuller jätma pakid koridori. Mujale ligipääsu kulleril ei olnud. Mingi aeg hiljem avastas, et magamistoa uks oli katki lõhutud ning ta avastas, et esiku korvsahtlist on kadunud üks vaip, mis oli ostetud kannatanu raha eest. Vaip maksis 110 eurot. Kui süüdistatav oleks seda vaipa endale küsinud, siis ta oleks võinud selle saada. Süüdistaval ja kannatanul ühist rahakotti ei olnud. Kannatanu ütluste kohaselt elavad süüdistatava sugulased xxx, tal on seal üsna suur pere. Ka elavad kannatanule teadaolevalt mõned tema sugulased xxx, xxx, xxx, xxx. Süüdistatavat nad ei toetanud ning ei saa ka öelda, et süüdistataval oleks olnud vabu vahendeid, et neid aidata. Kannatanu ütluste kohaselt maksis tema paljude asjade eest, kuna süüdistataval ei jätkunud raha enda eluga toime tulemiseks. Süüdistatav oli sunnitud ka pulmade korraldamiseks laenu võtma. (I kd, tlk 34-38). Kannatanu ütlusi magamistoa ukse lõhkumisest kinnitab ka 02.10.2018.a sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, mis tõendab, et aadressil xxx asub kortermaja, mille teisel korrusel asub korter xxx, mis on kahetoaline. Korteri välisuksel ja lukul vigastusi ei tuvastatud. Välisuksest sisenedes jõuab esikusse, mille lõpus on kööginurgaga elutuba. Korteri

magamistuba jääb esikust vasakule. Magamistoa uks on vaatluse hetkel avatud asendis, uksepiidal lukuvastuse piirkonnas on puiduvigastused. Ukse välisküljel olev lukukatteplaat on deformeerunud. Magamistoas riidekapi ja voodi vahelt avastati jalatsijälje fragment, mis talletati mustale želatiinkilele (I kd, tlk 59-75). Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistaja D Si ütlused, kelle ütluste kohaselt tunneb ta süüdistatavat kui M Oe elukaaslast, kellega ta kohtus 3 aastat tagasi firmapeol. Kannatanut tunneb ta töökaudu, kuna ta toimetas xxx kaupa. Tunnistaja andis ütlusi, et kui kaup saabub xxx kaudu lattu, toimetab ta selle edasi Mi korteri koridori. Tal on kannatanu korteri võti, mille kannatanu talle augustis 2018.a andis, et tunnistaja saaks xxx kaupu talle korterisse toimetada.

Kannatanu ütluste kohaselt elas süüdistatav tema juures 2018.a septembri alguseni, kuni ta kutsus politsei, kelle juuresolekul pakkis süüdistatav oma asjad ja lahkus, võtme sai ta süüdistatavalt tagasi paari päeva pärast. Kannatanu kinnitas, et süüdistataval puudus õigus tema korterisse sisenemiseks. Tunnistaja D. Si ütluste kohaselt, kui ta 01.10. kannatanu korterisse kaupu viis, tuli sinna süüdistatav, kes palus tal jätta võti, kuna ta oli selle maha unustanud. Võtme jättis ta süüdistatavale, kuna ta ei teadnud, et süüdistatav ja kannatanu enam koos ei ela. Vastupidiselt kannatanu ja tunnistaja ütlustele on süüdistatav andnud ütlusi, et kannatanu korteris elas ta kuni 5. oktoobrini ning tunnistajalt ei ole ta võtit küsinud, kuna tal oli enda võti. Antud juhul ei ole kohtul alust kahelda kannatanu ja tunnistaja ütlustes, kuna need riimuvad omavahel ning neid kinnitavad ka teised kriminaalmenetluse käigus ja kohtus uuritud tõendid. Kohus peab tunnistaja D. Si poolt antud ütlusi õigeteks ja seda põhjusel, et kohtu hinnangul ei ole usutav, et isik, kes süüdistatavat sisuliselt ei tunne, annaks sündmuse kohta teadvalt erapoolikuid, süüdistatavat süüstavaid valeütlusi. Kohus ei saa nõustuda süüdistatava versiooniga juhtunust, kuna need on ümber lükatud kannatanu ja tunnistaja ütlustega. Kohtu hinnangul on süüdistatava ütlused antud episoodis kantud eneseõigustamise soovist. Nii ei ole usutav kohtule ka süüdistatava ütlused selle kohta, et ta kannatanu korteris kuni 5. oktoobrini elas, kuna siis ta sõlmis üürilepingu. Kannatanu kohtus antud ütlustest selgus, et pärast seda, kui süüdistatav tema juurest septembri alguses välja kolis, oli viimasel kombeks käia tema maja ümber tiirutamas ning süüdistatava üürikorter ei olnud tema korterist väga kaugel. Seega pidi süüdistataval kohtu hinnangul juba üürikorter olemas olema, mistõttu süüdistatava väited üürilepingu sõlmimisest 5. oktoobril ei ole kuidagi usutavad. Samuti kui uskuda süüdistatava ütlusi, et ta kolis kannatanu korterist välja alles 5. oktoobril, jääb kohtule täiesti arusaamatuks, kuhu süüdistatav viis vaiba 02. või 03.oktoobril, kui tal kusagil olla ei olnud ning miks ta seda tehes lõhkus kannatanu magamistoa ukse, mis oli lukustatud. Arvestades eelnevaid vastuolusid süüdistatava ütlustes, siis on kohtul alust kahelda süüdistatava ütluste usaldusväärsuses ning süüdistatava ütluste puhul on tegemist tema enda kaitseversiooniga, et pääseda vastutusest, mistõttu jätab kohus süüdistatava ennast kaitsvad ja vastuolulised ütlused tõendikogumist kui ebausaldusväärsed välja. Kohus on seisukohal, et eelnev tõendikogum kinnitab süüdistatava poolt KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemist. Eelnevalt on kohus juba tuvastanud, et aadressil xxx asuv korteriomand kuulub kannatanule ning kannatanu elab seal, mistõttu on tegemist elamiseks kasutatava ruumiga. Antud kriminaalasjas pole kogutud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et süüdistatava sisenemine kannatanule kuuluvasse korterisse oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku valdaja tahtega või et tegemist oleks süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Süüdistatav sisenes kannatanule kuuluvasse korterisse võtmega, mille ta sai tunnistajalt, kuna viimane ei teadnud sellel hetkel, et süüdistatav kannatanuga enam koos ei ela ja võtit ta süüdistatavale anda ei tohi. Kannatanu on kohtus kinnitanud, et süüdistatava sisenemine tema korterisse toimus tema tahte vastaselt. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine kannatanule kuuluvasse korterisse vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse siseneda valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Seega oli tungimine kannatanu korterisse ebaseaduslik ja omavoliline ning esinevad alused kvalifitseerida süüdistatava tegu KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava objektiivsest käitumisest – valetades kullerile võtme olemasolu kohta, jättis ta mulje, et tal on õigus kannatanule kuuluvasse eluruumi siseneda, jõudnud järeldusele, et süüdistatav realiseeris oma eesmärgi, s.o tungida korterisse. Seega on tuvastatud, et eluruumi sisenemine toimus kavatsetult.

Ajmal Fazlurhman Shearzadi poolt toime pandud kuritegu on lõpule viidud, isiku süüd ja tema tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid käesolevas kriminaalasjas tuvastatud ei ole. Ajmal Fazlurhman Shearzad tuleb süüdi mõista KarS § 266 lg 2 p 1 järgi.

eraldi münditropsides hõbemünte. Tehtud tehingu eest saab süüdistatav tellerilt sularaha. xxx keskuse kontori salvestiselt nähtub, et kella 12.19 ajal toob samades riietes süüdistatav karpides hõbemünte, mille ulatab tellerile. Tehtud tehingu eest saab süüdistatav tellerilt sularaha. xxx keskuse salvestiselt nähtub samuti, kuidas samades riietes süüdistatav toob tellerile pappkasti, milles punakas-pruun karp ja sinist värvi karp müntidega ning saab nende eest tellerilt sularaha. xxxx keskuse salvestiselt nähtub, kuidas samades riietes süüdistatav vestleb telleriga, teller annab süüdistatavale sularaha. Teiselt CD-lt nähtub süüdistatava tegevus, kui ta viib münte 09.märtsil xxx tn ja xxx keskuste kontoritesse ning 10.märtsil xxx keskuse kontorisse. xxx tn kontori salvestistelt nähtub, kuidas samades riietes süüdistatav tuleb kahe pappkastiga, milles hõbemündid, annab ID-kaardi tellerile ja täidab tellerilt saadud ankeeti, vahepeal helistab telefoniga ning allkirjastab telleri antavaid pabereid. Lõpuks saab tellerilt tehingu eest sularaha. Xxx keskuse kontori salvestiselt nähtub, kuidas halli tutimütsi, pruuni nahktagi ja heledat värvi teksastega süüdistatav tuleb kolme pappkarbiga, milles on hõbemündid ja ulatab need tellerile. Vahepeal räägib midagi telleri antud telefoniga. xxx keskuse kontori salvestiselt nähtub, kuidas beeži salli, halli tutimütsiga ja musta värvi kohvriga süüdistatav annab tellerile kaks pappkarpi, milles on suuremad hõbemündid. Vahepeal räägib süüdistatav telleri antud telefoniga, annab tellerile elamisloa kaardi, seejärel veel tropsides münte, täidab telleri antud ankeedi ning tehingu tulemusel saab tellerilt sularaha (2 CD-plaati, I kd tagakaas). Hõbemüntide müümine süüdistatava poolt on tõendatud ka Xxx AS-i 11.03.2019.a ja 15.03.2019.a vastustega PPA nõudekirjale. 11.03.2019.a Xxx AS vastus Politsei- ja Piirivalveameti nõudekirjale tõendab, et 09.03.2019.a müüs Ajmal Fazlurhman Shearzadina tuvastatud eraisik Xxx AS-ile (tehing toimus xxx tn kontoris) hõbemünte, mille eest maksis viimane 16 322,50 eurot; 09.03.2019.a müüs Ajmal Fazlurhman Shearzadina tuvastatud eraisik Xxx AS-ile (tehing toimus xxx kaubanduskeskuse kontoris) hõbemünte, mille eest maksis viimane 6 527,53 eurot ning 10.03.2019.a müüs Ajmal Fazlurhman Shearzadina tuvastatud eraisik Xxx AS-ile (tehing toimus Xxx kaubanduskeskuse kontoris) hõbemünte, mille eest maksis viimane 9 926,38 eurot (I kd, tlk 105-112). 15.03.2019.a Xxx AS vastus Politsei- ja Piirivalveameti nõudekirjale, mis tõendab, et 09.03.2019.a müüs Ajmal Fazlurhman Shearzad tuvastamata kliendina Xxx AS-ile xxx kontoris hõbemünte, mille eest Xxx AS tasus sularahas 7 939,50 eurot; 09.03.2019.a kell 11.35 müüs Ajmal Fazlurhman Shearzad tuvastamata kliendina Xxx AS-ile xxx kontoris hõbemünte, mille eest Xxx AS tasus sularahas 9 226 eurot; 09.03.2019.a müüs Ajmal Fazlurhman Shearzad tuvastamata kliendina Xxx AS-ile xxx keskuse kontoris hõbemünte, mille eest Xxx AS tasus sularahas 9 920,50 eurot; 09.03.2019.a müüs Ajmal Fazlurhman Shearzad tuvastamata kliendina Xxx AS-ile Xxx keskuse kontoris hõbemünte, mille eest Xxx AS tasus sularahas 9 723 eurot ning 09.03.2019.a müüs Ajmal Fazlurhman Shearzad tuvastamata kliendina Xxx AS-ile xxx keskuse kontoris hõbemünte, mille eest Xxx AS tasus sularahas 9 723 eurot. Muu hulgas nähtub vastuste lisadest, et süüdistatav on müünud Xxx AS-ile järgnevad mündid: 15 tk 30 g Hiina Panda hõbemünt 2019; 1 oz Austraalia Koala hõbemünt 93 tk; 59 tk 1 oz Austraalia Koala hõbemünt, varasemad aastad; 100 tk 1 oz Lunar sea-aasta hõbemünt 2019; 20 tk Austraalia Dragon nelinurkne hõbemünt; 40 tk 1 oz Austria Philharmoniker hõbemünt, varasemad aastad; 1000 tk 1 oz Kanada Maple Leaf hõbemünt; 1000 tk Austraalia Kangaroo hõbemünti; 1500 tk Austria Philharmoniker hõbemünt (I kd, tlk 113-121). Süüdistatava poolt Xxx AS-i viidud hõbemünte on vaadeldud 28.03.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga, mille vaadeldavateks objektideks on Xxx AS-i poolt üleantud hõbedast metallist mündid erinevate nominaalidega, nimelt: 1) hõbedast metallist mündid - Mexican Libertad Silver Coin, erinevate aastate väljalase kahes kastis, igas kastis 500 münti (ehk 2 kasti * 500 münti, kokku 1000 münti); 2) hõbedast metallist mündid - Britannia

Silver Coin, 2019.a, mis on musta värvi kastis, milles 20 münditropsi, milles omakorda igas 25 hõbemünti (kokku 500 münti); 3) hõbedast metallist mündid - 825 Year anniversary Austrian Mint, Duke Leopold Silver Coin 2019.a, kaks punast värvi plastikist kasti, ühes kastis 25 tropsi, milles omakorda igas 20 münti (kokku kahes kastis 1000 münti), lisaks eraldi kuus münditropsi (110 münti), kokku 1120 hõbemünti; 4) hõbedast metallist mündid - Dragon and Tiger Silver Coin 2018 ühes pappkarbis, milles 5 münditropsi, igas münditropsis 20 hõbemünti, kokku 100 münti; 5) hõbedast metallist mündid - Two dragon Silver Coin 2018 ühes pappkarbis, milles 5 münditropsi, igas münditropsis 20 hõbemünti, kokku 100 münti; 6) hõbedast metallist mündid - 2oz Lunar II Dog Silver Coin 2018 kahes pappkarbis, ühes karbis on 10 münditropsi, milles on 5 münti (kokku 50 münti), teises pappkarbis on 7 münditropsi (kokku 35 münti), lisaks eraldi üks münt, kokku kahes karbis 86 münti); 7) Wedge Tailed Eagle Silver Coin 2019, ühes pappkarbis on 3 münditropsi, kahes münditropsis on 40 münti ning kolmandas münditropsis on 8 münti, kokku 48 münti ning 8) hõbedast metallist mündid – 1 kg Somalia Elephant Silver Coins 2019 ühes pappkarbis, milles on kokku 9 münti (I kd, tlk 126-135). Antud episoodis on küsimus müntide päritolus, s.o kust pärinevad mündid, mille Ajmal Fazlurhman Shearzad Xxx AS-ile müüs. Süüdistuse järgi pärinesid kõnealused mündid korterist, kuhu Ajmal Fazlurhman Shearzad ajavahemikul 08.03.2019.a kella 22.13 kuni 09.03.2019.a kella 02.15 välisukseluku südamiku läbipuurimise teel sisse tungis. Korter asus xxx ja kuulus M Oele ning müdid kuulusid ettevõttele xxx. Kannatanu Xxx AG volitatud esindaja M H selgitas kohtus, et on kannatanu M. Ot ühe korra näinud, kuna ta teab Xxx ja M. Oe lepingulistest suhetest, sest ta on äriühingu juriidilise nõustajana lepinguid koostanud. Äriühingu juhatuse liige sai vargusest teada 09.03.2019.a ekirja teel, mille M. O juhatuse liikmele S K saatis. Isiklikult sai tema juhtunust teada 11.03.2019, kui juhatuse liige palus temal uurijaga ühendust võtta ja probleemiga tegelema hakata. Varguse avastas S R, kes 09.03.2019 läks M. Oe korterisse tavapärasele ülevaatusele, kuna asendas M. Ot tema puhkuse ajal. Varguse toimepanemise ajal viibis M O puhkusel Eestist ära. 11. märtsil S. R alustas inventuuri tegemist ning tal tekkis esialgses inventuuris vigu. Äriühingul on selline elektrooniline süsteem nagu XXX, kus tehakse laoseis nähtavaks, kuid selleks, et elektroonilise süsteemi laoseisu kontrollida, tuleb mündid, mis varahoidlas on, füüsiliselt üle lugeda. S K oli M O öelnud, et süüdistatav murdis tema korterisse sisse ja varastas mündid. M. Oe korteris olid mündid seetõttu, et xxx ca aasta tagasi teavitas xxx-d, et turvafirma jaoks on halduskoormus liiga suur, et nende varahoidlas tegeleda müntide saamise, komplekteerimise ja välja saatmisega ning lõpetas lepingu suhteliselt ootamatult ära. Tema arusaamist mööda oli M. Oe korteris mingisugune seif, kus münte hoiustati. Seifile juurdepääs oli kindlasti M. Oel ning viimase puhkuse ajal pidi juurdepääs olema S. Ril, kes asendas M. Ot. Tänaseks on müntide hoiustamine viidud turvalisemasse kohta. Varem oli M. Oega leping sõlmitud ja M. O oli xxx logistik, kes tegeles mündite vastu võtmisega, kui need kullerfirma xxx-ga saadeti. O võttis need vastu ja vastavalt klientide veebilehel vormistatud tellimustele, komplekteeris saadetised ja saatis need samamoodi kullerfirmaga klientidele välja. Lepingust tulenevat nõudeõigust M. Oe vastu xxx-l ei ole. Kannatanu esindaja ütluste kohaselt on ta aru saanud, et osaliselt on varastatud mündid maha müüdud ning osaliselt on AS Xxx need PPA-le välja andnud ja osaliselt on hetkel välja andmata, aga need on kõik olemas. Kannatanu esindaja jääb tsiviilhagi juurde (I kd, tlk 32-33). Kannatanu M O andis antud episoodi kohta ütlusi selle kohta, et 08.-09.03.2019.a viibis ta xxx, Eestist lahkus ta 03. märtsil ning tagasi tuli 15.märtsil. Kannatanu ütluste kohaselt sai ta 05.märtsil S. Rilt teada, et Ajmal on käinud ukse taga jutuga, et tal on vaja kannatanule midagi tuua. Juba toona ütles ta S, et ära ust ava, kui vaja, räägi läbi ukse, kui vaja kutsu politsei. 9.

märtsil helistas S uuesti ja andis teada, et midagi on toimunud. Ta ütles Sle, et kutsu politsei. Kannatanu korteris olid kaamerad, mistõttu videosalvestiselt oli näha, et 08.03. kella 22 paiku liigub korteris inimene, kes tassib 8 korda järjest midagi koridori, hoides midagi käes. Ta tundis selles inimeses ära Ajmali, kellel oli seljas suurem lohvakam jope, peas oli vist tutimüts. Liigutuse ja maneeride järgi oli aru saada, et Ajmal tassis kaste. Järgmine episood oli järgmise päeva varahommikul umbes kella kahe paiku. Salvestiselt oli näha, et mees oli vahepeal riideid vahetanud ja tundus, et ta sel hetkel tegeles jälgede kustutamisega, sest on näha, kuidas ta tuleb magamistoast selg ees kummargil ja jälgib ümbrust. Kannatanu teavitas Xxx -d toimunust sõnumi teel ja lõpuks kirjutas ka meili. S. R teavitas juhtunust politseid. Mündid, mis tema korteris olid, kuulusid Xxx le. Tema korteris olid need seetõttu, et tema tegeles saadetiste vastuvõtmise ja edasisaatmisega. Ta hoiustas münte magamistoa kapis, kus oli ka selle tarvis seif ning samuti hoidis münte voodi all, kui kõik ei mahtunud kappi ära. Seda teadis ka süüdistatav, kuna see oli ka nii nende kooselu ajal. Kannatanu ütluste kohaselt ei ole süüdistatav münte ostnud ega toonud tema juurde hoiule, ka ei ole tal selle jaoks rahalisi vahendeid, sest isegi pulmade korraldamiseks pidi ta laenu võtma. Ka ei ole kannatanu jäänud süüdistatavale midagi võlgu. Süüdistataval puudus õigus tema korterisse sisenemiseks (I kd, tlk 34-38). Samuti andis tunnistajana ütlusi S R, kelle ütluste kohaselt on ta kannatanu endine töökaaslane. Ta on ka süüdistatavat näinud. Kui kannatanu oli Eestist ära puhkusel, siis ta asendas teda Xxx -s. Süüdistatavat nägi ta viimati 5. märtsil 2019.a, kui viimane tuli võtmeid küsima. Tunnistaja käis 05. märtsil kannatanu juures asju pakendamas ja umbes kella 10.30 paiku tuli süüdistatav ning palus endale võtmed jätta, et ta saaks mingeid asju kannatanule tagastada. Tunnistaja talle võtmeid ei jätnud, kuna kannatanu ütles talle enne äraminekut, et kellelegi ei tohi võtmeid anda ja nendel, kellel vaja, neil on võtmed olemas. Tunnistaja käis kannatanu korteris esmaspäevast reedeni. Enne 9. märtsi ei olnud korteris midagi ebatavalist, kõik oli korras. 9. märts oli laupäev ning see päev ei pidanud ta kannatanu korterisse minema, kuid kuna eelmisel päeval tegi ta katki seifi võtme, võti jäi seifi kinni, siis seetõttu läks ta 9.ndal korterisse tagasi, et võti ära võtta, korda teha ja tagastada. Kui ta laupäeval kella 11.30 ajal korterisse jõudis, siis pani tähele, et ukseluku südamik on katki või puudu ja uks oli lahti. Ust oli võimalik lahti teha ilma võtmeta. Ta astus sisse, köögis oli kõik korras, kuid magamistoas voodi all oli kaste tunduvalt vähem kui päev varem. Kuna lukusüdamik oli katki ja korterist oli asju puudu, kontakteerus ta kannatanuga, kes palus kutsuda politsei. Samuti oli ka seifist asju kaduma läinud, kuna seif oli sellel päeval lukustamata, sest võti oli katki ja ukse ees. Kannatanu korteris oleva kaamera salvestiselt tundis ta süüdistatava ära. Tunnistaja tegi 10. märtsil inventuuri ja edastas selle tulemused kannatanule (I kd, tlk 40-42). Ajmal Fazlurhman Shearzad end antud episoodis süüdi ei ole tunnistanud. Süüdistatav kinnitas, et kohtus vaadatud videosalvestistel, kus meesterahvas viib erinevaid pakke Xxx ASi, oli tema. Xxx AS-i viis erinevate riikide hõbemünte ning sai selle eest 32 000 eurot. Mündid kuulusid talle, keegi saatis talle need XX, kuna ta müüs oma maad ja maja XXX. Kinnisvara müügist saadud raha sattus XXX tuttava kätte, kuna sõbra isa elab XXX ja ta poeg XXX. Pool müügist saadud tulust pidi minema tema isale XXX ja pool siia. Kinnisvara müüdi 120 000 dollari eest ning 80 000 dollarit pidi temani jõudma. Süüdistatava ütluste kohaselt on tal dokumendid selle kohta, et mündid saadeti XXX, kuid esitab need ainult siis, kui Eesti annab talle kinnituse, et tema ja tema perekond on väljaspool ohtu, mis tuleneb XXX. Mündid saadeti talle postiga, autoga toodi koju ja ta võttis need vastu. Ta ei tea, kui palju talle münte saadeti, need olid karpides, samuti ei tea kui palju münte karbis oli. Mündid saadeti väiksemates, suuremates pakkides tema aadressile XXX. Münte hoiustas ta oma kodus, münte kannatanu kodus ta ei hoiustanud, kuna pärast 5. oktoobrit ei ole ta seal käinud. Mündid sai ta kätte 07. märtsi pärastlõunasel ajal. Meesterahvas, kes videosalvestisel viibis M. Oe kodus, ei ole tema

ning seda isikut ta ei tunne. Samuti ei ole ta kasutanud XXX teenust ja ta ei tea, mis on XXX. Xxx AS-ile on ta andnud oma dokumente. Tal oli plaan 10. märtsil XXX lennata, pileti soetas ta 09.märtsil. Pileti ostis ta 520 euro eest äriklassi ning tavaliselt ta nii ostabki pileteid. Mündid otsustas ta siin vahetada sularahaks, kuna XXX ja XXX oleks see maksustatud. Süüdistatava ütluste kohaselt töötas ta ning tema sissetulek oli 1300-1400 eurot, olenevalt kuust. Sularaha, mis tema kohvrist ära võeti, oli deklareeritud. Tollist oli talle selgitatud, et sularaha võib Euroopa siseselt kaasas olla miljon eurot. Süüdistatav ei oska põhjendada, miks mündid, mis ta viis Xxx AS-i, olid samad, mis kannatanu korterist kaduma läksid ning ka seda ei oska põhjendada, miks isikul, kes M. Oe korteris liikus, olid seljas samad riided, mis süüdistatava kohvrist leiti. 05. märtsil käis ta kannatanu korteri juures, kuna tahtis talle madratsi tagasi viia. Sel ajal ta kohtus ka tunnistajaga, kellelt küsis võtit. Ta oli teadlik, et M pidi välismaale puhkusele minema (I kd, tlk 45-50). Seega esineb vastuolu süüdistatava, kannatanu M. Oe, kannatanu Xxx esindaja ja tunnistaja S. Ri ütlustes, mistõttu tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi saab pidada usutavamateks ning kuidas haakuvad kõnealuste isikute seisukohad muude kriminaalasja menetluses kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega. Antud juhul ei ole kohtul alust kahelda kannatanu M. Oe, kannatanu Xxx esindaja ja tunnistaja ütlustes, kuna need riimuvad omavahel ning neid kinnitavad ka teised kriminaalmenetluse käigus kogutud ja kohtus uuritud tõendid. Kohus peab kannatanu esindaja ja tunnistaja S. Ri poolt antud ütlusi õigeteks ja seda põhjusel, et kohtu hinnangul ei ole usutav, et isikud, kes süüdistatavat sisuliselt ei tunne, annaks sündmuse kohta teadvalt erapoolikuid, süüdistatavat süüstavaid valeütlusi. Kohus ei saa nõustuda süüdistatava versiooniga juhtunust, et tema ei ole M. Oele kuuluvasse korterisse sissetunginud ning sealt Xxx -le kuuluvaid münte varastanud, kuna need ei ole kooskõlas teiste kriminaalasjas uuritud tõenditega. Kohtu hinnangul on süüdistatava ütlused antud episoodis kantud eneseõigustamise soovist. Nii ei ole usutavad kohtule süüdistatava ütlused selle kohta, et hõbemündid, mis ta Xxx AS-i viis kuulusid talle ning need olid saadud XXX, kuna ta müüs oma maa ja maja XXX. Vastupidiselt süüdistatava ütlustele, et ta ei ole 2019.a märtsikuus M Oe korteris käinud, on süüdistatava viibimine süüdistuses näidatud ajavahemikul kannatanu M. Oe korteris ja sealt Xxx -le kuuluvate hõbemüntide vargus tõendatud tunnistaja A M ütlustega, kes tundis kohtusaalis süüdistatavas ära isiku, kellele ta 08.03.2019.a kella 18 paiku xxx korteri ukseluku avas. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ta 08.03.2019.a kella 18 paiku tööl xxxmeistrina, kelle ülesandeks on teha kliendile lukud lahti ning lukke remontida. Sellel kuupäeval tuli talle väljakutse xxx, kuhu ta läks kohale. Sündmuskohal oli noormees, kes palus ukse lahti teha. Tunnistaja palus temalt dokumenti ja pildistas andmed. Süüdistatav esitas talle ID-kaardi. Samuti küsis tunnistaja, kus mehe võti on, mille peale süüdistatav vastas, et ta lahkus kodunt ja ei võtnud võtmeid kaasa. Kuna ka naine lahkus ja lukustas ukse, siis jäi ta ilma võtmeta. Ukse avas selliselt, et puuris lukusüdamiku välja, ust ta lahti ei teinud. Sellel ajal, kui tema lukku avas, oli süüdistatav pangaautomaadist raha võtmas. Pärast seda tunnistaja lahkus ja klient jäi ukse taha. Tunnistaja ütluste kohaselt tekkis nii temal, kui ka dispetšeril kahtlus, et tegemist võib olla isikuga, kellel puudub õigus korterisse sisenemiseks. Dispetšer jättis süüdistatava paariks tunniks isegi ootele. Nad ei tahtnud talle ust avada, kuid süüdistatav veenis teda (I kd, tlk 42-44). Kohtul ei ole mitte mingisugust alust kahelda eelnevates tunnistaja ütlustes, kuna need on kooskõlas ka 22.03.2019.a sideettevõtjalt saadud andemete protokolliga, mis tõendab, et süüdistatava kõnekaart abonentnumbriga xxx oli ajavahemikus 05.03.2019.a kella 00.29 kuni 08.03.2019.a kella 12.31 sisestatud mobiiltelefoni IMEI koodiga xxx. Mobiiltelefoni IMEI koodiga xxx oli ajavahemikus 08.03.2019.a kella 17.02 kuni 09.03.2019.a kella 18.59 sisestatud kõnekaart abonentnumbriga xxx, mis aktiveeriti 08.03.2019.a kell 17.03. 08.03.2019.a kell

19.57 võttis viimati nimetatud kõnekaardi abonentnumbri kasutaja vastu kõne abonentnumbrilt xxx, mille kasutaja on xxx OÜ. Mobiiltelefoni IMEI koodiga xxx viibis kõne tegemise ajal tugijaama xxx levialas, mis katab aadressi xxx. 08.03.2019.a kell 21.27 kõnekaardi abonentnumbriga xxx kasutaja võttis vastu kõne abonentnumbrilt, mille kasutaja on xxx OÜ. Kõne tegemise ajal viibis mobiiltelefon IMEI koodiga xxx tugijaama xxx levialas, mis katab aadressi xxx. 09.03.2019.a kell 13.45 viibis viimati nimetatud mobiiltelefon masti levialas, mis katab AS-i Xxx peakontori aadressil xxx asukohta (I kd, tlk 139-143). Puutuvalt Ajmal Fazlurhman Shearzadi väiteid selle kohta, et xxx ta ei tea midagi, siis kohtu hinnangul ei ole need ütlused tõsiseltvõetavad, kuna kohtule esitatud sideettevõtjalt saadud andemete protokoll tõendab, et süüdistatav helistas xxx ja ka tunnistaja osutas kohtusaalis süüdistatavale kui mehele, kes palus tal korteriukse avada. Kuna süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed, siis ei saa kohus ka neid arvesse võtta ja jätab need, kui muude tõenditega vastuolus olevad, tõendikogumist välja. Aadressil xxx asuva korteri ukseluku avamine välisukseluku südamiku läbi puurimise teel, on tõendatud ka 09.03.2019.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mis tõendab, et aadressil xxxx asub kortermaja, mille esimesel korrusel asub korter xx, mis on kahetoaline. Pääs korterisse on sisehoovis asuva trepi kaudu. Korteri välisuks on metalluks, mis on varustatud lukuga „Abloy Hardened“ ning mille lukusüdamik on kahjustatud. Välisuksest sisenedes asub esik, millest paremale jääb vannituba, esikust otse jääb elutuba ja esikust vasakule jääb magamistuba. Elutoa laual on valvekaamera suunaga esikusse. Magamistoa keskel asub voodi, mille all on näha pappkaste. Magamistoa tagaseinas on põrandast laeni ulatuvate lükandustega riidekapp, mille uksed on suletud. Kapi vasakpoolses osas on seif, mille uksed on suletud ja lukuavas on näha pooleksmurdunud võti. Vaatluse käigus seifiuksed avati, selle riiulitel näha karpe ja hoidikuid müntidega. Riidekapi keskmises osas on põrandal karbid pakendatud müntidega (I kd, tlk 86104). 11.04.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldavaks objektiks aadressil xxx korteri välisuksest demonteeritud ja asitõendina ära võetud välisukselukk „Abloy Hardened“ läbi puuritud lukusüdamikuga. Asitõendi vaatlusprotokoll tõendab, et ukselukusüdamik on kahjustatud, ukseluku kate ja südamik on eraldi ning ukselukusüdamik on läbi puuritud (I kd, tlk 144-146). Süüdistatava viibimine M Oe korteris süüdistuses märgitud ajal on vaieldamatult tõendatud ka 12.03.2019.a asitõendi vaatlusprotokolliga, mille vaadeldavaks objektiks on aadressil xxx asuva sündmuskoha turvakaamera videosalvestis, millelt nähtub, et videolõigul on märgitud videofaili kuupäev 08.03.2019.a. Kell 22.12.01 ilmub kaamera vaatevälja meesterahvas, kellel on peas heledat värvi müts, näo ees mask, seljas musta värvi mantel. Meesterahvas astub sisse paremal pool kõrvalasuvasse ruumi ning kaob kaamera vaateväljast. Meesterahva käes on näha kastitaolist eset, mida ta asetab esikuukse ette ning koheselt siseneb uuesti kõrvalasuvasse ruumi. Ajavahemikul 22.14.00 kuni 22.19.00 kordab meesterahvas sama tegevust. Teiselt videofaililt nähtub vaade korteri esikule, videofailil kuupäev 09.03.2019.a kell 02.12.19. Videofaililt nähtub, kuidas korteri esikusse siseneb meesterahvas tumedamat värvi karvase kapuutsiga jopes ja hoiab käega näo ees maski. Kell 02.12.40 siseneb meesterahvas kõrval olevasse ruumi ning kaob kaamera vaateväljast. Kell 02.15.10 ilmub meesterahvas uuesti kaamera vaatevälja ning kustutab esikus põlevad tuled (I kd, tlk 122-125). Isikul, kes nähtub videosalvestiselt on seljas samasugused riided, mida kandis isik, kes käis Xxx AS-i kontorites münte müümas. Samasugune karvase äärega jope leiti ka süüdistatava asjade hulgast, mis on tõendatud 11.03.2019.a asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga, mille vaadeldavateks objektideks olid Ajmal Fazlurhman Shearzadi asjade hulgast leitud pruuni-punast värvi vaip, musta värvi mantel, musta värvi karvase kapuutsiga jope ja pruuni värvi mantel.

Vaatlusprotokollis vaadeldud musta värvi mantlil on silt „xxx“, musta värvi karvase kapuutsiga jopel „xxx“ ning pruuni värvi mantlil „xxx“ (I kd, tlk 76-85). Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kannatanu Xxx xxx lepingulise esindaja ütluste, kui ka kannatanu M. Oe ja S. Ri ütluste kohaselt, kuulusid süüdistuses nimetatud hõbemündid Xxx xxx-le, mistõttu on tuvastatud, et süüdistuses nimetatud hõbemündid olid süüdistatava jaoks võõras vara. Kohtus uuritud tõenditega on ümber lükatud süüdistatava väited, et tema ei ole kannatanule kuuluvaid münte varastanud, vaid need mündid, mis ta Xxx AS-i viis, kuulusid temale. Süüdistatav ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et ta on Saksamaalt need mündid saanud, vaid viitas järjekindlalt, et ta ei saa neid andmeid avaldada oma perekonna turvalisuse pärast, viidates xxx. Kohtule ei ole sellised väited eluliselt usutavad ning need ei ole usutavad ka juba seetõttu, et süüdistatava poolt Xxx AS-i viidud hõbemündid on täpselt samad, mis M. Oe korterist varastati, sh kattusid ka müntide kogused. Seega kannatanu Xxx xxx-le kuulunud hõbemüntide äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete senise valdaja valduse, kehtestades sellele enda valduse, mis toimus kannatanu tahtevastaselt ja nõusolekuta. Arvestades aspekti, et kogutud pole andmeid selle kohta, et varastatud esemed oleks süüdistatav soovinud kannatanule tagastada, vaid vastupidiselt viis süüdistatav varastatud esemed Xxx AS-i ja müüs need seal maha, siis leiab kohus, et süüdistatava eesmärgiks oli võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuriteo asjaoludest nähtub üheselt, et tegu pandi toime etteplaneeritult ehk tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Seda ilmestab asjaolu, et süüdistatav tellis ukse avamiseks appi xxx töötaja, kes avaks kannatanu M. Oe korteri välisukse, sisenes nägu varjates kannatanu M. Oele kuuluvasse eluruumi ilma kannatanu M. Oe loata ja viis sealt minema Xxx xxx-le kuuluvad hõbemündid, mille viis Xxx AS-i. Kohtu hinnangul vastab süüdistatav Ajmal Fazlurhman Shearzadi tegevus KarS § 199 lg 2 p 6 tunnustele, s.o varguse toimepanemine suures ulatuses. KarS § 121 p 2 kohaselt on suur kahju, mis ületab 40 000 eurot. Seega süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 6 tunnustele, kuna tekitatud kahju oli 123 341,55 eurot. KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga 266. KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine xxx oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku valdaja tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine ruumi vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. xxx asuvasse korterisse sisenemiseks kutsus süüdistatav Xxx töötaja, kes avas süüdistatava palvel ukse luku südamiku läbipuurimise teel, mistõttu viitab ka sisenemise viis üheselt valdaja tahte vastasusele. Ka kannatanu M. O on kinnitanud, et igasugune luba süüdistataval korterisse sisenemiseks puudus. Ei kannatanu ega süüdistatava ütlustest ei saa järeldada, et sisenemine korterisse oleks toimunud ruumi valdaja loal või teadmisel. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine kannatanule kuuluvasse

korterisse vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse siseneda valdaja tahte vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Seega oli tungimine xxx asuvasse korterisse KarS § 266 tähenduses ebaseaduslik ning esinevad alused süüdistatava tegu kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 8 järgi. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Ajmal Fazlurhman Shearzad tuleb süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 6, 8 järgi. 3.Karistus

kohtumenetluse kestel on näidanud, et ta ei ole teinud toimunust vajalikke järeldusi. Lisaks, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse mh. varavastase kuriteo toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Selline käitumine viitab aga üheselt süüdistataval piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et karistuse eesmärkide saavutamiseks on Ajmal Fazlurhman Shearzadile vajalik kohaldada karistusena reaalset vangistust.

kohtu hinnangul ei ole lisakaristuse kohaldamine antud juhul põhjendatud, kuna tegemist on eelnevalt karistamata isikuga ning ei ole alust arvata, et ta jätkaks Eestis olles kuritegude toimepanemist 4.Tsiviilhagi

KOKKU

Varastatud mündide arv

Ühe mündi kaal 1 unts 1 unts

1 unts 1 unts 1 unts

1 unts

1 unts

1 unts 1 unts

1 unts 1 unts

30 grammi 2 untsi 1 unts 1 unts 1 unts 1 kg 6790 münti

7156 untsi

Eelneva tõendamiseks on hageja kohtule esitanud inventuuriakti (I kd, lk 166-169), millest nähtuvad hagejalt varastatud müntide nimetused ja kogused, väljalaske aastad, müüja, müügi kuupäev, Eestisse saabumise kuupäev, ostuhind, kogused. Nimetatud müntide kohta on hageja kohtule esitanud sisseostuarved (koos tõlgetega eesti keelde) nr 2018231023; 2019241133;

2018231024; R258698; 2019241733; 2019241282; 2019239732; 2019241776; R259608; R264381; R264032; 2018230252; 2019242177 ning EK/2019/2807 (I kd, tlk 170-208). Nimetatud arvetelt ning hageja enda poolt koostatud tabelist (I kd, tlk 208) nähtub, et varastatud Maple Leaf Silver Coin, 2019.a ostuhind on 15,60 eurot (I kd, tlk 187, 194); Mexican Libertad Silver Coin, erinevate aastate väljalase ostuhind 16,30 eurot (I kd, tlk 179, 197); Britannia Silver Coin, 2019.a ostuhind 15,26 eurot (I kd, tlk 177, 195); Kangaroo Silver Coin, 2019.a ostuhind 15,44 eurot (I kd, tlk 187, 194); Vienna Philharmonic Silver Coin, 2019.a ostuhind 15,64 eurot (I kd, tlk 175, 198); Vienna Philharmonic Silver Coin, 2018. a ostuhind 14,40 eurot (I kd, tlk 188, 206); 825 Year Anniversary Austrian Mint, Duke Leopold Silver Coin 2019.a ostuhind 16,19 eurot (I kd, tlk 178, 191); Dragon Rectangular Coin 2019. a ostuhind 15,85 eurot (I kd, tlk 171, 196); Dragon and Tiger Silver Coin 2018. a ostuhind 24,30 eurot (I kd, tlk 170, 192); Two Dragon Silver Coin 2018. a ostuhind 17,93 eurot (I kd, tlk 172,193); Wedge Tailed Eagle Silver Coin 2019. a ostuhind 19,20 eurot (I kd, tlk 171, 196); China Panda Coin 2019. a ostuhind 18,68 eurot (I kd, tlk 183, 205); Lunar II Dog Silver Coin 2018. a ostuhind 34,69 eurot (I kd, tlk 173, 200); Koala Silver Coin 2018. a ostuhind 15,11 eurot (I kd, tlk 180, 202); Koala Silver Coin 2019. a ostuhind 16,58 eurot (I kd, tlk 182, 204); Lunar II Pig Silver Coin 2019. a ostuhind 17,30 eurot (I kd, tlk 185, 189) ning Somalia Elephant Silver Coins 2019 ostuhind 509,70 eurot (I kd, tlk 175, 198). Arvestades kohtule esitatud tõendeid, sai kohus müntide soetushinnaks 114 614,67 eurot. Varastatud hõbemüntide müügihindade tõendamiseks on hageja kohtule esitanud väljavõtted Xxx , Xxx AS javeebilehtedelt ning hageja poolt koostatud tabeli (I kd, tlk 209-230). Xxx veebilehelt nähtub, et Maple Leaf Silver Coin, 2019.a müügihind on 15,86 eurot; Kangaroo Silver Coin, 2019.a müügihind 15,73 eurot; Vienna Philharmonic Silver Coin, 2019.a 16,04 eurot; Britannia Silver Coin, 2019.a müügihind 15,93 eurot; Lunar II Pig Silver Coin 2019. a müügihind 18,76 eurot; Koala Silver Coin 2019. a müügihind 17,82 eurot; Dragon and Tiger Silver Coin 2018. a müügihind 27,67 eurot; Dragon Rectangular Coin 2019. a müügihind 16,54 eurot; Wedge Tailed Eagle Silver Coin 2019. a 21,06 eurot; Two Dragon Silver Coin 2018. a müügihind 19,64 eurot; 825 Year Anniversary Austrian Mint, Duke Leopold Silver Coin 2019.a müügihind 18,20 eurot; Somalia Elephant Silver Coins 2019 523,01 eurot; Lunar II Dog Silver Coin 2018. a müügihind 37,80 eurot ning China Panda Coin 2019. a müügihind 19,56 eurot (I kd, tlk 210-215). Väljavõtetest Xxx AS veeblilehelt nähtub, et Koala Silver Coin 2018. a müügihind on 18,98 eurot (I kd, tlk 218) ning Vienna Philharmonic Silver Coin, 2018. a müügihind 16,35 eurot (I kd, tlk 221). Väljavõtetest xxx veeblilehelt nähtub, et Mexican Libertad Silver Coin müügihind on 19,71 eurot (I kd, tlk 226). Arvestades kohtule esitatud tõendeid, sai kohus müntide müügihinnaks 123 341,55 eurot.

vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

täpsustatud tsiviilhagi esitati 30.06.2019.a. Kohus on seisukohal, et kuna kohtu poolt välja mõistetav varalise kahju hüvitis muutub sissenõutavaks alates kohtuotsuse jõustumisest, on viivise välja mõistmine põhjendatud alates kohtuotsuse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus viivise nõude osaliselt ja mõistab süüdistatavalt kannatanu kasuks välja viivise varalise kahju nõudelt, s.o 123 341,55 eurolt, alates kohtuotsuse jõustumisest kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni.

toimepanemist süüdistatav eitab, siis menetluskulude riigi kanda jätmine ei ole käesoleval juhul põhjendatud ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda.

münditropsis on 40 münti (ehk ühes tropsis on 20 münti ja teises 20 münti) ning kolmandas münditropsis on kokku 8 münti, mis kokku moodustab 48 münti; 8) 1kg Somalia Elephant Silver Coins 2019 ühes pappkarbis, milles on kokku 9 münti, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Xxx AS-ile kohtuotsuse jõustumisel.

Aulike Salo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.