lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-19-493/25

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 30.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-19-493/25
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
30.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1077
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-19-493/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja29.01.20191-19-493/12Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja22.07.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. august 2019, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-19-493

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 22. juuli 2019 määrus Aleksei Semjonovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Aleksei Semjonov (ik 39103157015), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 22. juuli 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Viru Maakohtu 29.01.2019 otsusega tunnistati A. Semjonov süüdi KarS § 329 järgi ja karistati 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 28.11.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja A. Semjonovile mõisteti liitkaristuseks 11 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.01.2019 ja lõpeb 29.12.2019.
2.Viru Vangla esitas 09.07.2019 Viru Maakohtule materjalid süüdimõistetu A. Semjonovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3.Viru Maakohtu 22.07.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
4.Maakohus luges positiivseks, et A. Semjonovil puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud riigikeele õppes ja omab vabanemise korral kindlat elukohta ning lähedasi. A. Semjonovit on juba varasemalt käitumiskontrollile allutatud, kuid katseaeg ebaõnnestus, kuna temale mõistetud vangistus pöörati täitmisele. Sellest tulenevalt leiab maakohus, et ka praeguse ennetähtaegse vabastamise korral ei pruugi süüdimõistetu olla motiveeritud täitma käitumiskontrolli nõudeid. A. Semjonovit on varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ja alkoholiseaduse rikkumise eest. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Semjonov ei ole motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma ja ei näe selles probleemi. Seega on uue kuriteo toimepanemise risk seoses alkoholitarvitamisega A. Semjonovi puhul kõrge. Osaledes sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, ei suutnud A. Semjonov tuua välja riskifaktoreid. Kui talle tehti ettepanek kohtuda individuaalselt ja korrata programmis arutletud teemad üle, siis toodust A. Semjonov keeldus. Seega ei läinud A. Semjonov sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. A. Semjonov tunnistab, et konfliktsituatsioonides või kaaslaste mõju all võib korrata vigu, mida hiljem võib kahetseda. Isikul on kesine probleemide lahendamise oskus. Samuti ei ole A. Semjonov huvitatud hariduse või eriala omandamisest. Madal haridustase ja puuduv eriala on aga võimalikuks soodusfaktoriks varavastaste kuritegude toimepanemisel. Varasem töökogemus on A. Semjonovil minimaalne. Enne vangistust A. Semjonov ametlikult ei töötanud ja tema sissetulekud olid juhuslikud ning ebaregulaarsed. Võlgnevusi on A. Semjonovil üle nelja tuhande euro. Vabaduses ta aga töökohta ei oma.
5.Kokkuvõtvalt ei ole maakohus veendunud, et A. Semjonov on motiveeritud seaduskuulekaks eluks ja suudab seeläbi täida kontrollnõudeid ning hoiduda kuritegude toimepanemisest. Määruskaebus
6.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Semjonov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
7.A. Semjonov tarvitas alkoholi vaid tähtpäevadel, mistõttu on liialdus, et A. Semjonov tarvitas 3-4 korda nädalas. A. Semjonovi jaoks on head suhted perekonnaga tähtsad, mistõttu oleks lubamatu pidada alkoholitarvitamist perekonnast tähtsamaks. Olles karistatud reaalse vanglakaristusega, jõudis A. Semjonov järeldusele, et ta loobub oma pahedest ja pühendab ennast perekonnale ja hakkab ametlikult tööl käima. Vabanemise korral otsib A. Semjonov endale kindla töökoha. Ta usub, et Töötukassa oleks selles osas talle suureks abiks. Kinnipidamiskohas on A. Semjonov teinud algust eesti keele õppega, et tööturul hakkama saada. Enne vangistust töötas A. Semjonov autoremondilukksepana ja soovib ka tulevikus sel alal tegutseda. A. Semjonovit on motiveerinud seaduskuulekaks eluks nii vangla distsipliin kui ka eemal oldud aeg perekonnast. Arvesse võiks võtta A. Semjonovi poolt distsiplinaarkaristuste mitte omamist. A. Semjonovi vabastamist toetab nii vangla kui ka prokurör. Ringkonnakohtu järeldused
8.Ka ringkonnakohus ei vabasta A. Semjonovit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
9.Kokkuvõtvalt on A. Semjonovi peamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise põhjuseks temast lähtuv keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemise oht. A. Semjonov omab karistusregistri andmetel kolme kehtivat kriminaalkaristust, viibides kinnipidamiskohas esmakordselt.
10.Samuti on A. Semjonovile juba varasemalt antud võimalus kanda temale tingimisi mõistetud vangistust vabaduses, kuid süüdimõistetu ei olnud suuteline täitma kriminaalhooldusnõudeid – ja tingimusi. Nimelt mõisteti A. Semjonov Viru Maakohtu 28.11.2017 otsusega süüdi KarS § 213 lg 1 ja § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 28 päeva vangistust, mis asendati 448 tunni üldkasuliku tööga, mille ajal oli A. Semjonov kohustatud täitma kontrollnõudeid – ja kohustusi. Kriminaalhooldusametnik esitas 09.05.2018 maakohtule erakorralise ettekande A. Semjonovile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna viimane rikkus registreerimiskohustust, hoidis kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ja rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusperioodi vältel räägiti A. Semjonoviga ka alkoholivastasest ravist, kuid A. Semjonov keeldus sellest. Viru Maakohtu 22.05.2018 määrusega pöörati A. Semjonovile mõistetud karistus täitmisele ja teda kohustati kinnipidamiskohas vangistust kandma asuma. Kuna A. Semjonov hoidis karistuse kandmiselt kõrvale, karistati teda Viru Maakohtu 29.01.2019 otsuse alusel KarS § 329 järgi.
11.Eeltoodu viitab üheselt, et A. Semjonovil on vabaduses probleeme temale määratud kohustuste täitmisega, mis ei tekita kriminaalkolleegiumis veendumust, et A. Semjonov oleks suuteline kriminaalhooldusperioodi läbima probleemideta. Vastupidiselt määruskaebuses toodule on ringkonnakohus siiski seisukohal, et A. Semjonovi retsidiivsusriski suurendavaks asjaoluks on samuti ka tema alkoholitarvitamise harjumus. Juba eelmise kriminaalhooldusperioodi ajal keeldus A. Semjonov alkoholivastasest ravist (vt käesoleva määruse p 10), kuigi see oli tema puhul probleemiks (varasemalt karistatud ka alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest). Ka käesoleva vangistuse ajal ei ole A. Semjonov aru saanud, et viimasel on vajalik enda sõltuvuskäitumisega tegeleda, leides, et tal ei ole alkoholiga probleeme. Seega on A. Semjonovi alkoholi tarvitamise probleem ilmselgelt pikemaajalisem, samas ei ole süüdimõistetu vabaduses ega ka käesoleva vangistuse ajal astunud ühtegi sammu selleks, et sellega tegeleda. Eeltoodu põhjal ei ole kriminaalkolleegium aga sugugi veendunud, et vabaduses suudaks A. Semjonov alkoholist ja seeläbi kuritegude toimepanemisest hoiduda.
12.A. Semjonov on ise küll optimistlikult meelestatud, et leiab endale vabanemise korral töökoha ja seeläbi kindla sissetuleku. Samas aga puudub A. Semjonovil pikaajaline töökogemus ja tema sissetulekud olid enne vangistust juhuslikud ja ebaregulaarsed. Ühtlasi on isik toime pannud ka varavastaseid kuritegusid. Seega ei ole välistatud, et A. Semjonov valiks vabanemise korral järjekordselt n-ö lihtsama vastupanu tee ja asuks majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegusid toime panema.
13.Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et ilma tugevdatud järelevalveta ei ole A. Semjonov suuteline kehtivale korrale alluma ja paneb toime uusi kuritegusid. Eeltoodule tuginedes ei ole ringkonnakohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise maandamisel kasu ka A. Semjonovi kriminaalhooldusele allutamisest, kuna tegemist ei ole meetmega, mis aitaks tagada viimase õiguskuulekust. Sellest tulenevalt tuleb A. Semjonov jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
14.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 22.07.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.