1-19-6198/2 - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

4.Käesolev määrus saata Märt Gailanile ja määruse jõustumisel Justiitsministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib KrMS § 384, 386, 387 alusel esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Rahvusvahelise koostöö taotlus 02.08.2019 laekus Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumist Harju Maakohtule Soome Vabariigi Länsi-Uusimaa esimese astme kohtu 04.10.2017 otsus nr R 16/1240 (17/139214) tunnustamiseks ja täitmiseks Märt Gailani suhtes, keda karistati liiklusalase süüteo toimepanemise eest rahatrahviga ja võeti ära sõiduki juhtimise õigus ning kellelt mõisteti menetluskuluna välja joobe tuvastamise kulu summas 105 eurot, mis on isikul käesolevaks hetkeks tasumata. Otsus jõustus 20.10.2017. Kohtu seisukoht KrMS § 50872 lg 1 p 1 kohaselt rahatrahvi või rahalise karistuse tunnustamise ja täitmise käesoleva seadustiku §-des 4896–48911 sätestatud korras otsustab karistatud isiku elukoha järgne maakohus või elukoha puudumise korral Harju Maakohus. Märt Gailani elukohaks on Rahvastikuregistri andmete kohaselt xxx. Seega on Harju Maakohus pädev otsustama isiku suhtes Soome Vabariigi Länsi-Uusimaa esimese astme kohtus tehtud otsuse tunnustamise ja täitmise üle. KrMS § 50870 sätestab abistamise ulatuse ning selle kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine on lubatud kõikide Eesti seaduse järgi karistatavate süütegude korral, samuti sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus järgmiste süütegude eest: 1) käesoleva seadustiku § 4896 lõikes 1 nimetatud kuriteod; 2) liiklussüüteod, sealhulgas süüteod, mis seonduvad töö- ja puhkeaja ning autoveo ohutus- ja sõiduaja nõuetega; 3) salakaubavedu; 4) intellektuaalse omandi vastased süüteod; 5) tervisevastased süüteod; 6) karistusseadustiku 13. peatüki 1. jao 2. jaotises nimetatud kahjustamissüüteod; 7) vargus; 8) Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu VI jaotise alusel vastuvõetud õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise eesmärgil otsuse teinud riigi poolt süüteoks tunnistatud teod. Harju Maakohtule saadetud tunnistuse kohaselt karistati Märt Gailani liiklusalase süüteo eest, s.h mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuivõrd KrMS § 50870 p 7 sätestab, et rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine on lubatud selliste liiklussüütegude puhul kui otsuse teinud riigis on selle süüteo toimepanemise eest karistus ette nähtud ja ei ole tähtsust sellel, kas selline süütegu oleks karistatav täitvas riigis, s.o Eesti Vabariigi seaduste kohaselt. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi teo karistatavus täitvas riigis ei ole määrav, on selline süütegu karistatav ka Eesti Vabariigis kehtiva Karistusseadustiku § 424 sätte kohaselt. KrMS § 4896 lg 3 kohaselt on Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad KrMS §-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud §-s 477 sätestatud tingimused. Kohtule esitatud materjalidele tuginedes ei esine kohtu hinnangul KrMS §-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse või rahvusvahelisest koostööst keeldumise aluseid. Ühtlasi nähtub kohtule esitatud tunnistusest, et Märt Gailani suhtes tehtud otsus on jõustunud 20.10.2017. Samuti ei ole kohtul käesoleval juhul alust arvata, et Soome

Vabariigi Länsi-Uusimaa esimese astme kohtu otsust ei ole teinud sõltumatu ja erapooletu kohus. Kohtule esitatud tunnistuse kohaselt oli asjaomasel isikul võimalus asja menetleda eelkõige kriminaalasjades pädevas kohtus ja tunnistuses märgitu kohaselt anti isikule kätte ka kohtukutse, millega teavitati isikut sellest, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, mille alusel otsus tehti ning teda teavitati ka sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui ta kohtulikule arutelule ei ilmu. Märt Gailan kriminaalasja arutamisele kohtusse ei ilmunud. Seega KrMS §-s 477 nimetatud välisriigi otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid ei esine. Kohtu hinnangul ei esine antud asjas ka välisriigi otsuse tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid KrMS § 50871 mõttes. Sealjuures on kohtule esitatud tunnistuses märgitud, et tunnistuse väljastavale asutusele teadaolevalt ei ole täidesaatvas riigis sama isiku suhtes sama teo eest otsust väljastatud ja otsust ei ole täidetud. Samuti on käesoleval juhul tunnustatava ja täidetava rahalise karistuse summa suurem kui 70 eurot. KrMS § 50869 sätestab rahalise karistuse ja rahatrahvi määramise tunnistuse ja selle alusel koostatavad rahalised kohustused. (1) Rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistus on teisele Euroopa Liidu liikmesriigile liikmesriigi pädeva õigusasutuse tehtud taotlus, milles nõutakse füüsiliselt või juriidiliselt isikult kohtuotsuses või muu asutuse otsuses nimetatud summa tasumist. (11) Rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse võib koostada järgmiste rahaliste kohustuste tunnustamiseks: 1) süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma; 2) süüteo eest süüdimõistva otsusega kannatanu kasuks väljamõistetud hüvitis, juhul kui kannatanu pole esitanud tsiviilhagi; 3) rahasumma süüdimõistva otsuse vastuvõtmiseks toimunud kohtu- või haldusmenetlusega seotud kulude hüvitamiseks; 4) süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma, mis tuleb tasuda avalikesse vahenditesse või ohvrite tugiorganisatsioonile. Käesoleval juhul on rahalise karistuse ja rahatrahvi määramise tunnistus koostatud eesmärgiga tunnustada ja täita otsust süüdimõistva otsuse vastuvõtmiseks toimunud kohtumenetlusega seotud kulude hüvitamiseks, s.o joobeseisundi tuvastamisega tekkinud menetluskulu, e. kohtumenetlusega seotud kulude osas. Kuivõrd ka süüdimõistva otsuse vastuvõtmiseks toimunud kohtumenetlusega seotud kulu sisaldub KrMS § 50869 lg 11 loetelus, on tunnistuse täitmine lubatav. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kuivõrd käesoleval juhul ei esine KrMS § 4896 lg 3 kohaselt Soome Vabariigi Länsi-Uusimaa esimese astme kohtu 04.10.2017 otsuse nr R 16/1240 (17/139214) tunnustamist ja täitmist välistavaid asjaolusid ega KrMS § 50871 mõttes tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid, siis lähtuvalt KrMS § 48911 lg 1 p-st 1, § 50870 ning §-st 50872 tuleb Soome Vabariigi Länsi-Uusimaa esimese astme kohtu 04.10.2017 otsuse täitmine Märt Gailani suhtes tunnistada lubatavaks. KrMS § 50872 lg 2 kohaselt, kui välisriigis mõistetud karistust ei ole võimalik täita, võib kohus selle otsuse teinud riigi loal asendada karistusseadustiku §-s 70 sätestatud korras, arvestades, et vangistuse ja üldkasuliku töö aeg ei tohi ületada otsuse teinud riigis ettenähtud ülemmäära. Sama paragrahvi lõike kaks kohaselt kui välisriigis mõistetud rahalist karistust ei ole võimalik täita, võib kohus selle otsuse teinud riigi loal asendada karistusseadustiku §-s 70 sätestatud korras, arvestades, et vangistuse ja üldkasuliku töö aeg ei tohi ületada otsuse teinud riigis ettenähtud ülemmäära. Asendamine on lubatud üksnes juhul, kui taotlev riik sellist asendamist on lubanud. Vastav luba peab olema märgitud rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistusel. Harju Maakohtule esitatud tunnistuses ei ole antud täidesaatvale riigile luba kohaldada alternatiivseid meetmeid juhul, kui rahalise karistuse määramise otsust ei ole võimalik tervikuna või osaliselt täita. Seega tuleb täita tunnistuses märgitud rahaline kohustus, tasudes selle käesolevas määruses näidatud korras ja tähtajal.