OK Incure OÜ hagi A Oi vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
18 836,04 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046), asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn; Hageja lepinguline esindaja: A-L V, e-post xxx, Kostja: A O (isikukood xxx), viimane teadaolev elukoht xxx.
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega A O suhtes osaliselt, kuna kostjana ei ole ta kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.
Mõista välja kostjalt A O (isikukood xxx) hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046) kasuks xxx OÜ ja kostja vahel 19.03.2020 sõlmitud hambaraviteenuse osamaksetega tasumise müügilepingust tulenev võlg 9 418,02 eurot ning sissenõutavaks muutnud viivis (perioodi 15.08.2022-31.07.2023 eest) 873,30 eurot.
Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 8 544,72eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
4.1.Jätta menetluskulud 55% ulatuses kostja kanda ning 45% ulatuses hageja kanda.
4.2.Määrata hageja OK Incure OÜ poolt kostjale A O hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.
4.3.Mõista kostjalt A O hageja OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 577,50 eurot.
4.4.Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (577,50 eurolt) hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Kohtuotsuse selgitused
1.TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas 31.07.2023 Harju Maakohtule hagi A O (kostja) vastu võla nõudes.
2.Nõude alusena toob hageja esile järgmist: xxx OÜ ja A O sõlmisid 19.03.2020 hambaraviteenuste osamaksetega tasumise müügilepingu. Lepingu kohaselt osutati A Oule hambaraviteenuseid kogusummas 12 324 eurot. Kostja kohustus vastavalt lepingule tasuma osutatud teenuste eest osamaksetega igakuiselt 343 eurot (36 kuu jooksul). A O on küll kokkulepitud teenuse kätte saanud, kuid on tasunud teenuse eest vaid 2 905,08 eurot. Lepingu p 3.2 kohaselt juhul kui klient viivitab kasvõi ühe osamakse tasumisega üle 20 kalendripäeva, on teenuse osutajal õigus leping üles öelda ja põhitingimustes kokkulepitud summa pöörata täies ulatuses viivitamatult sissenõudmisele. xxx OÜ ütles lepingu 15.08.2022 üles ning loovutas nõude OK Incure OÜ-le. Kostjale on antud korduvalt võimalusi kohustus täida, kuid edutult. Pooled leppisid lepingu p 2.6 kokku, et maksetega viivitamisel kohustub kostja tasuma viivist 0,5% tasumata jäänud summast iga viivitatud päeva eest.
2 (2)
Kostja põhivõlg hageja ees on hagi esitamise seisuga 9 418,02eurot. Hageja arvestab viivist lepingu p 2.6 alusel alates 15.02.2022 kuni hagi esitamiseni 25 051,93 eurot, mida hageja on vähendanud põhivõla summani 9 418,02 euroni (arvestusega 0,5% tasumata jäänud summast päevas). Hageja palub A Oult välja mõista põhivõla 9 418,02 eurot ja viivise 9 418,02 eurot. menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja kasuks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 050 eurot.
3.Harju Maakohus võttis 19.09.2023 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 21 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.
4.Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 05.12.2023).
5.Kostja ei ole kohtu poolt märatud tähtajaks (11.01.2024) hagile vastanud.
6.Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega osaliselt õiguslikult põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.
7.Hageja nõuab kostjalt viivist vastavalt lepingu p-le 2.6 0,5% päevas alates 15.02.2022 kuni hagi esitamiseni ehk kuni 31.07.2023 kokku summas 9418,02 eurot.
8.Kohtu hinnangul on viivis nõutud ulatuses ebamõistlik ega vasta viivise eesmärgile, ning lepingutingimus p 2.6 on tühine võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1, § 42 lg 3 p 5 järgi
9.Riigikohus on seisukohal, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (RKTKo 3-2-1-106-13 p 24).
10.Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
11.Seega käesoleval juhul sõlmis kostja xxx OÜ-ga lepingu tarbijana.
12.Riigikohus on seisukohal, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24; RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14; 10.05.2016 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13).
13.Hageja nõuab kostjalt viivist ajavahemiku 15.02.2022-31.07.2023 eest kokku summas 9 418,02 eurot.
14.VÕS § 113 lg 1 järgne (ehk seadusjärgne) viivisemäär sama ajavahemiku eest on 1 246,92 eurot ehk hageja nõuab kostjalt 7,5 kordselt suuremat viivist kui seadusjärgne viivisemäär.
15.Kohus leiab, et lepingus (lepingu p 2.6) toodud viivisemäär on tüüptingimusena tühine, mistõttu on põhjendatud hagejal nõuda kostjalt kohustuse täitmata jätmise eest õiguskaitsevahendina viivist seadusjärgses määras.
16.Põhinõudelt 9 418,02 eurolt on hagejal õigus viivist nõuda alates lepingu ülesütlemisest 15.08.2022, mil nõue muutus kogu tasumata osas sissenõutavaks.
17.Kohus rahuldab hagi osaliselt, mõistab kostjalt välja hageja kasuks 9 418,02 eurot ja viivise ajavahemiku 15.08.2022-31.07.2023 eest seadusjärgses määras so 873,30 eurot.
18.Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult TsMS § 317 alusel on täidetud. Menetluskulud 3 (2)
19.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
20.Kohus rahuldab hagiavalduse ca 55 % ulatuses (hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 18 836,04 eurot (põhinõue 9 418,02 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 9 418,02 eurot)). Kohus rahuldab hageja nõude summas 10 291,32 eurot (põhinõue 9 418,02 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 873,30 eurot). Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 55% kostja kanda ja 45% ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest jääb 45% ulatuses hageja kanda ja 55% ulatuses kostja enda kanda.
21.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 1 050 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 18 836,04 eurot. Hagilt hinnaga kuni 20 000 eurot tuli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv 1 050 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja menetluskuluna on põhjendatud riigilõiv 1 050 eurot.
22.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
23.Kuivõrd kohus jätab 55% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 577,50 eurot (1 050 x 55%). TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.
24.TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtu täiendavad selgitused
1.Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.
2.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik
4 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.