lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-19-2387/12

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 18.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-19-2387/12
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
RV koostöö taotlus
Kuulutamise aeg
18.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1641
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-19-2387/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja02.05.20191-19-2387/28Viru Maakohus Rakvere kohtumaja25.09.20201-19-2387/34Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium29.10.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-19-2387

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2019, Tallinn

Kriminaalasja number

1-19-2387

Kohtukoosseis

Orvi Koik, Meelika Aava ja Ivi Kesküla

Kohtuasi

Indrek Nelise (Nelis) suhtes tehtud välisriigi kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2. mai 2019. a määrus, millega tunnistati lubatavaks Indrek Nelise suhtes tehtud Soome Vabariigi Vantaa maakohtu 23. aprilli 2018. a otsuse täitmine Eesti Vabariigis

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Indrek Nelis (ik 38606080024, viibib Soome Vabariigis Riihimäe vanglas), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Indrek Nelise määruskaebus Harju Maakohtu 2. mai 2019. a määruse peale kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu saab määruskaebuse esitada advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Indrek Nelis mõisteti Vantaa maakohtu 23.04.2018. a otsusega nr 18/117410 süüdi järgmises kuriteos: 21.01.2018 Soomes, Vantaas lõi ta kannatanut T.T. rusikaga näkku, mille tagajärjel viimane betoonpõrandale kukkus. Seejärel jätkas Indrek Nelis maas lamava kannatanu füüsilist väärkohtlemist, lüües teda mitmeid kordi rusikaga ja jalaga näkku, mille tagajärjel kaotas kannatanu teadvuse, tal tekkis ajuverejooks ning laiaulatuslikud näo killustusmurrud. Kannatanu oli teadvuseta üle nädala ja talle tehti kaks näo korrigeerivat operatsiooni. Kannatanu elu oli vahetus ohus ja ta oleks hukkunud ilma esmaabi ja hingamise toetamiseta. Kannatanul jäävad püsivateks kahjustusteks hambumise ja lõugade tasakaalutus, näo tundlikkuse kõrvalekalded ning 1(4)

1-19-2387 operatsiooniarmid. Oma tegevusega põhjustas Indrek Nelis kannatanule raske kehavigastuse ja eluohtliku seisundi. Teo toimepanemisel kasutas Indrek Nelis ohtralt ja tugevat vägivalda, mis oli suunatud kannatanu pähe ning jätkas vägivalla kasutamist ka siis, kui kannatanu kaitsetuna maas lamas. Kehaline väärkohtlemine on seega toime pandud eriti jõhkral ja julmal viisil ning raskendavatel asjaoludel. Indrek Nelist karistati selle kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat ja 8 kuud, s.o 1335 päeva. Indrek Nelist peeti kahtlustatavana kinni 21.01.2018-22.04.2018 ning ta hakkas vabaduskaotuslikku karistust kandma 23.04.2018. Otsus jõustus 01.05.2018.

2.Soome Immigratsiooniameti 04.07.2018. a otsuse (registreerimisnumbriga 713/440/2018) kohaselt on Indrek Nelis saadetud tagasi Eestisse ning talle on väljastatud 9-aastane sisenemiskeeld Soome Vabariiki, mis hakkab kehtima sellel kuupäeval, kui Indrek Nelis Soomest lahkub. Otsus on täideviimiskõlbulik, edasikaebamise ametiasutus Helsingi Halduskohus ei ole keelanud otsuse täideviimist.
3.25.03.2019 edastas Eesti Vabariigi Justiitsministeerium Harju Maakohtule Euroopa vabadusekaotuse tunnistuse koos lisadokumentidega, milles taotletakse Eesti Vabariigi kodaniku Indrek Nelise (sünniaeg: 08.06.1986) suhtes Soome Vabariigi Vantaa maakohtu 23.04.2018 tehtud otsuse (jõustunud 01.05.2018) nr 18/117410 (juhtumi number R 18/956) tunnustamist ning täitmist Eesti Vabariigis.
4.Süüdimõistetu Indrek Nelis on 14.05.2018 avaldanud, et ta ei ole nõus vanglakaristuse täideviimise üleandmisega. Indrek Nelisele määratud kaitsja Soomes on 27.06.2018 esitanud arvamuse, et Indrek Nelist ei tohi ilma tema nõusolekuta karistuse edasiseks kandmiseks Eestisse üle anda, sest ta ei ela Eestis. Karistuse täideviimise üleandmine ei hõlbusta tema sotsiaalse rehabilitatsiooni võimalusi. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohtu 02.05.2019. a määrusega tunnistati lubatavaks Indrek Nelise suhtes Vantaa maakohtu 23.04.2018. a otsusega (nr 18/117410) mõistetud vangistuse täitmine Eesti Vabariigis. Indrek Nelisel kuulub ärakandmisele 3 aastat ja 8 kuud vangistust algusega 21.01.2018. Maakohus märkis, et Indrek Nelis on Soome Vabariigi kohtuotsusega süüdi mõistetud kuriteos, mis asub tunnistuse kohaselt KrMS § 4896 lg 1 loetelus punkt 14 all (tapmine või raske kehavigastuse tekitamine), mistõttu on otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduste järgi. Samas on kirjeldatud kuritegu karistatav kuriteona ka Eestis KarS § 118 lg 2 p 1 ja 5 järgi, mille eest on ette nähtud karistuseks vangistus 4 kuni 12 aastat. Nii kohtule esitatud Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse kui ka Eesti Vabariigi rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on Indrek Nelis Eesti Vabariigi kodanik. Rahvastikuregistri kohaselt käesoleval hetkel Indrek Nelisel Eestis elukoht puudub ning seda on kinnitanud ka Indrek Nelis ise. Samas on tunnistusele lisatud Soome Immigratsiooniameti 04.07.2018 otsus (reg. nr 713/440/2018), mille kohaselt on Indrek Nelis saadetud tagasi Eestisse ning talle on väljastatud 9-aastane sisenemiskeeld Soome, mis hakkab kehtima sellel kuupäeval, kui Indrek Nelis Soomest lahkub. Nimetatud otsus on tunnistuse kohaselt täideviimiskõlblik ning edasikaebamise ametiasutus Helsingi Halduskohus ei ole keelanud väljasaatmisotsuse täideviimist. Järelikult ei ole KrMS § 50838 lg 1 ja KrMS § 50836 lg 1 p 2 alusel praegusel juhul Vantaa maakohtu otsuse tunnustamiseks ja täitmiseks Indrek Nelise nõusolek nõutav, kuivõrd ta on Eesti Vabariigi kodanik, kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki muu pädeva asutuse otsuse alusel. Maakohus märkis, et antud asjas ei esine kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistavaid ega piiravaid asjaolusid ka KrMS § 50839, KrMS § 436, KrMS § 4896 lg 3 ega KrMS § 477 mõttes. 2(4)

1-19-2387 Indrek Nelisele mõisteti Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse kohaselt Vantaa maakohtu otsusega karistuseks 1335 päeva ehk 3 aastat ja 8 kuud vangistust. Arvestades, et Eesti Vabariigis on selline tegu karistatav KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega, siis ei ületa Soome Vabariigis Indrek Nelisele mõistetud karistus sama kuriteo eest Eesti Vabariigis ettenähtud karistuse ülemmäära, mistõttu ei kuulu mõistetud karistus muutmisele. Kohtule esitatud tunnistuse kohaselt on Indrek Nelis antud kuriteoga seoses olnud kinnipeetud 21.01.2018-22.04.2018 ning asunud vabaduskaotuslikku karistust kandma 23.04.2018. Seega on ta katkematult olnud vahi all alates 21.01.2018. Väljaandja riigi õiguse kohaselt saab karistus täielikult kantuks 16.09.2021. Eeltoodust lähtudes tunnistas maakohus KrMS § 48911 lg 1 p 1 kohaselt Vantaa maakohtu 23.04.2018. a otsuse nr 18/117410 täitmise Eesti Vabariigis Indrek Nelisele mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täitmise osas lubatavaks ning määras, et Indrek Nelisel kuulub ärakandmisele 3 aastat ja 8 kuud vangistust, mille kandmise aja alguseks tuleb lugeda 21.01.2018. Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et Indrek Nelise edasine vangistuse kandmine Eestis ei tulene vajadusest tema sotsiaalse rehabiliteerimise hõlbustamiseks. Sotsiaalse rehebilitatsiooni all tuleb mõista eelkõige kinnipeetava ühiskonda naasmise toetamist ja selle hõlbustamist. Edasine karistuse kandmine Soome vanglas ei soodusta maakohtu arvates kuidagi Indrek Nelise võimalusi Eesti ühiskonda rehabiliteeruda. Eesti vanglates pakutakse isikutele erinevaid programme ja tugiteenuseid, mis aitavad kinnipeetuil siinsesse ühiskonda rehabiliteeruda. Indrek Nelisel tuleb pärast vangistuse ärakandmist või tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral oma elu jätkata Eestis, mitte Soomes, sest sissesõidukeeld Soome Vabariiki on talle määratud 9 aastaks. Mis puudutab kaitsja viiteid erinevatele võimalustele Soomes ja Eestis vangistusest ennetähtaegsele vabanemisele, siis märkis maakohus, et kogu karistuse täideviimine toimub Eesti õiguse järgi. Erinevad tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks Soomes ja Eestis ei raskenda süüdimõistetu olukorda, sest ei muuda talle mõistetud karistuse pikkust (kolm aastat ja kaheksa kuud vangistust). Asjaolu, et Soomes vangistust kandes saabuks süüdimõistetul Indrek Nelisel võimalus taotleda karistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist 7 kuud varem, ei anna see alust pidada tema kinnipidamist meelevaldseks Eesti õigusaktide või EIÕK artikli 5 tähenduses (vt Riigikohtu lahendid 3-1-1-6-12, 3-1-1-71-15). Määruskaebus

6.Harju Maakohtu 02.05.2019.a määruse peale esitas määruskaebuse Indrek Nelis, kes palub maakohtu määruse tühistada ja mitte tuua teda karistuse kandmise jätkamiseks Eestisse. Kaebaja leiab, et määrus ei ole põhjendatud, ta ei ole nõus kärsituse kandmise ületoomisega Eesti Vabariiki. Tema suhted Eestis elavate sugulaste ja tuttavatega on peaaegu olematud, suhtlevad vähe (telefoni teel). Pärast Eestis vanglast vabanemist lahkus ta Eesti Vabariigist. Tal ei ole Eestis elukohta, töökohta ega mingit maist vara. Soomes saaks ta karistusest vabaneda 18.11.2019 ja jätkata oma eluga. Eestis saaks ta taotleda vanglast vabanemist poole aja möödudes elektroonilisele valve kohaldamisega, aga kuna tal puudub elukoht Eestis, siis teda ilmselt ei vabastata elektroonilisele valvele. Seega saaks ta vangistusest vabaneda oluliselt hiljem kui Soomes. See rikub tema õigusi. Ühtlasi palub kaebaja ennistada kaebetähtaeg juhul, kui see on mööda lastud, kuna ta sai advokaadi teate kätte alles 25.05.2019.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Indrek Nelis saanud Harju Maakohtu 02.05.2019. a määruse isiklikult allkirja vastu kätte 23.05.2019 (tl 16 pöördel) ning sellest hetkest hakkas kulgema 15-päevane kaebetähtaeg. Seega on määruskaebus esitatud tähtaegselt. 3(4)

1-19-2387

8.KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel KrMS 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. KrMS § 326 lg 3 (11. ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 kehtib KrMS § 326 lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse otsustamisel.
9.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 3 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.
10.Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus e. antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega, kuivõrd maakohus on kõikide määruskaebuses toodud vastuväidete osas juba seisukoha esitanud ning maakohtu määrus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Eestis elektroonilise valve alla vabastamise ja 2/3 karistusaja kandmise järgse ennetähtaegse vabastamise võimaluse avanemise vahele jääb 7 kuud. Maakohus on ka seda käsitlenud ning leidnud, et see ajavahemik ei anna see alust pidada Indrek Nelise kinnipidamist meelevaldseks Eesti õigusaktide või EIÕK artikli 5 tähenduses. Samas märgib ringkonnakohus, et ei ole välistatud, et Indrek Nelis leiab ka Eestis vangistust kandes omale võimaliku vabanemisjärgse elukoha, kuhu ta saab taotleda elektroonilise valve alla vabastamist. See on aga võimalik eelkõige just Eestis vangistust kandes inspektor-kontaktisiku abiga. Seda eesmärki soodustab muu hulgas ka vanglateenistuse poolt toetatav kinnipeetava vanglaväline suhtlemine (vt VangS § 23), mille eesmärk on soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, kes võivad samuti abistada kinnipeetavat vabanemisjärgse elukoha leidmisel.
11.Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.