Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-21-17245
Kohtuasi
X.V hagi Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. veebruari 2023 ja 2. mai 2023 määrused
Kaebuse esitaja ja liik
X.V 14. märtsi 2023 ja 16. mai 2023 määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X.V (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X.V 16. mai 2023 määruskaebus ning tühistada Harju Maakohtu 2. mai 2023 määrus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 27. veebruari 2023 määrus osas, milles maakohus jättis hageja 28.02.2022 menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Muus osas jätta Harju Maakohtu 27. veebruari 2023 määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtumääruse põhjendusi.
3.X.V 14. märtsi 2023 määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta X.V kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Saata tsiviilasi Harju Maakohtule X.V poolt Q ja C vastu esitatud hagiavalduse ning W vastu esitatud hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks ning nende hagiavaldustega seotud menetlusabi taotluste lahendamiseks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu 27.02.2023 määruse resolutsiooni muutmata osas, milles maakohus keeldus hagi Eesti Vabariigi vastu menetlusse võtmisest, samuti menetluskulude osas, esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Ülejäänud osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.V (hageja) esitas 03.11.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Eesti Vabariigi vastu kriminaalasjas nr X-XX-XXXX (XXXXXXXXXXX) puuduliku menetluse ja vabaduse võtmisega põhjustatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Avaldaja palus määrata õiglase hüvitise kohtu äranägemisel.
1.1.Hagiavalduse kohaselt toimus hageja suhtes kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr X-XXXXXX (XXXXXXXXXXX). Erapoolik kriminaalmenetlus põhjustas hagejale otseselt ja kaudselt erinevaid kannatusi ja kahju. Hagejat ei kutsutud menetleja süülise tegevuse tagajärjel kriminaalasjas kohtusse. Hagejal puudusid võimalused osaleda menetluses ja vahetus kohtulikus arutelus, mille tõttu jäi hagejal esitamata kolm uut süüdistusakti. Hageja palus kohtul koostada süüdistusakti XXX ja YYY elanike kohta, kes on andnud valeütlusi ja samuti arstidele, kes on avaldanud ebaõiget infot hageja tegude ja süüvõimetuse kohta ning on sellega takistanud õiglast ja erapooletut menetlust. Hageja palus hüvitada arestimajas ja kinnises asutuses viibitud aja eest tekitatud kahju. Hageja palus kummutada temale pandud vale diagnoosi ja koos sellega kallutatud menetluse tulemusel esitatud süüdistuse ning kompenseerida kõik tekkinud kahjud seoses kannatuste ja vabaduse võtmisega. Hagi kohaselt on kogukahjusid raske täpselt kindlaks määrata, need hõlmavad muuhulgas tervisekahjustust, vabaduse võtmist, kapitaalremondi ja elektriliste majapidamisseadmete hävitamist varavastase teo tõttu, elamist sunnitud vaesuses, kahjustatud mainet, valede levitamist kogukonnas, ülikoolis ja teistes asutustes, kaotatud töötasusid, äravõetud pensioni, kinnises asutuses viibimise aja eest makstud kommunaalkulusid jne.
1.2.Harju Maakohus jättis 18.02.2022 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks. Kohus palus hagejal konkretiseerida oma nõuet ning täpsustada kostja isikut. Kohus selgitas muu hulgas, et hagiavalduses on kirjeldatud ka Harju Maakohtu, XXX KÜ juhatuse liikmete, kohtpsühhiaatria eksperdi, riigi poolt määratud kaitsja, SA Viljandi Haigla, Politsei- ja Piirivalveameti, piirkonnapolitseiniku, Kolde pst politseijaoskonna valvelaua ametniku, Põhja-Tallinna Sotsiaalosakonna, Tallinna Ülikooli ning Credit Invest OÜ tegevust, kuid hagiavaldusest ei selgu, kas ning milliste nimetatud isikute vastu on hagi esitatud.
1.3.Hageja esitas 28.02.2022 menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning 04.03.2022 täiendatud hagiavalduse. Hageja palus tühistada Harju Maakohtu 01.02.2012 kohtumääruse kriminaalasjas nr X-XX-XXXX (XXXXXXXXXXX) ja Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2012 määruse hageja sundkorras raviasutusse paigutamise kohta, samuti tühistada tema ebaseadusliku kartserisse paigutamise Põhja politseiprefektuuris, ning kustutada Viljandi Psühhiaatriakliiniku andmebaasist ja Põhja Prefektuuri andmebaasist kõik kriminaalasjaga seotud dokumendid. Hagejale on tekkinud kahju seoses tema paigutamisega Kolde pst 65 asuvasse kinnipidamise osakonda, tema sõidutamisega Viljandi Haigla sundravi
osakonda, seoses mittevajaliku meditsiinilise sekkumisega Viljandi Haigla sundravi osakonnas (mh jäi hageja ilma tööst), seoses hageja suhtes laimu levitamisega ning seoses hageja terviseandmete sattumisega kõrvaliste isikute kätte ning seoses vägivalla puhkemisega XXX ja YYY elanike poolt hageja suhtes.
1.4.Hageja esitas 04.03.2022 täiendatud hagiavalduse lisana hagiavalduse, milles palus Qlt ja Clt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 50 000 eurot ning lisaks Qlt kahju hüvitise kohtu äranägemisel (pealkirjastatud kui all-hagi I). Samuti esitas hageja hagiavalduse, milles palus mõista Wlt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 5000 eurot (pealkirjastatud kui all-hagi II). Ühtlasi esitas hageja menetlusabi taotluse. Harju Maakohtu 27.02.2023 määrus ja selle põhjendused
2.Harju Maakohus keeldus 27.02.2023 määrusega hagiavaldust Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtmast, jättis hageja 28.02.2022 menetlusabi taotluse läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et hüvitavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja kulusid hagejalt välja ei mõista.
2.1.Maakohtu viitas, et kohus võib TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus leidis, et hagiavaldus ei vasta TsMS § 338 lg 1 p-s 1 sätestatule. Hageja on märkinud kostjaks Eesti Vabariigi, mis ei ole piisav. Hagejal tuleb hagiavalduses märkida, millise konkreetse ametiasutuse või ministeeriumi tegevuse tõttu on talle kahju tekkinud. Hagiavalduses on kirjeldatud ka Harju Maakohtu, XXX KÜ juhatuse liikmete, kohtpsühhiaatria eksperdi, riigi poolt määratud kaitsja, SA Viljandi Haigla, Politsei- ja Piirivalveameti, piirkonnapolitseiniku, Kolde pst politseijaoskonna valvelaua ametniku, Põhja-Tallinna Sotsiaalosakonna, Tallinna Ülikooli ning Credit Invest OÜ tegevust. Hagiavaldusest ei selgu, kas ning milliste nimetatud isikute vastu on hagi esitatud.
2.2.Maakohus viitas, et süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS) reguleerib menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise aluseid, ulatust ja korda. SKHS § 2 lg 1 kohaselt menetleja poolt kriminaalmenetluses ja väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitab Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu. Kohus selgitas, et kui hagejale on tekitatud kahju kohtumenetlusega, tuleb nõue esitada riigivastutuse seaduse sätete kohaselt halduskohtule. Isikul on õigus nõuda talle kriminaalmenetluse seadustiku alusel sundkorras raviasutusse paigutamisega tekitatud kahju hüvitamist, kui kohtumäärus tema raviasutusse paigutamise kohta on tühistatud. Hageja ei ole selliseid asjaolusid käesolevalt esile toonud.
2.3.Kohus selgitas, et kriminaalmenetlusega kahju tekitamisele rakenduvad ka tavapärased kahju hüvitamise piirangud, sh peab kahju olema kriminaalmenetlusega põhjuslikult seotud. Tsiviilkohtumenetluses kahju hüvitamist saab nõuda eelkõige juhul, kui kostja on rikkunud lepingust või seadusest tulenevat kohustust, hagejale on tekkinud kahju ning kostja poolse kohustuse rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Hagiavalduses väljatoodud asjaoludest ei ole selgelt aru saada, millist kohustust kostja rikkus. Kui kostja rikkumine seisnes tegevusetuses, tuleb hagejal välja tuua asjaolud, millest nähtuvalt saab järeldada, et nõutava tegevuse kostja poolt tegemise korral ei oleks hagejale kahju tekkinud. Hagiavalduses ei ole välja toodud asjaolusid, mille pinnalt oleks võimalik järeldada, et kui
kostja ei oleks kohustust rikkunud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (võlaõigusseadus § 128). Hageja ei ole selgelt märkinud, millistest asjaoludest tulenevalt on hagejale mittevaraline kahju tekkinud. Hageja ei ole selgitanud, milles seisneb hagejale tekkinud mittevaraline kahju. Samuti ei vasta hagiavaldus TsMS § 363 lg 1 p-le 3, kuna hageja esitatud tõendid ei ole seotud asjaoludega.
2.4.Maakohus märkis, et üldreeglina tuleb hagiavalduse esitamisel tasuda kohtule riigilõiv. Riigilõivu kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamisel tasuma ei pea. Hagiavalduse aluseks olevatest asjaoludest ei ole selge, kas hageja soovib kahjunõuet esitada ka muude isikute vastu peale Eesti Vabariigi. Hageja ei ole tasunud riigilõivu.
2.5.Kahjunõuetes, mis ei sõltu menetluse tulemusest, on tähtajaks kolm aastat kahjust teada saamisest, kuid mitte üle 10 aasta. Hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt on hageja sidunud endale kahju tekkimise sündmustega, mis leidsid aset alates 2010. aastast. Kriminaalasja XXX-XXXX menetlus on kohtute infosüsteemist nähtuvalt toimunud 2012. aastal, seega rohkem kui kolm aastat tagasi. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, millal on hageja teada saanud temale tekkinud kahju olemasolust.
2.6.Kohus selgitas, et süüdistusakti koostamine ei kuulu kohtu pädevusse ning sellist nõuet kohus menetleda ei saa. Menetluslikult on võimalik hageja nõue temale kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks, kuid hagejal tuleb nõude aluseks olevaid asjaolusid konkretiseerida ning jätta välja asjaolud, mis ei ole haginõude aluseks. Hageja on hagiavalduses ning selle täiendustes kirjeldanud elusündmuseid, kuid hageja kirjeldatud asjaolude põhjal ei ole kohtule arusaadav, millise tähenduse kirjeldatud asjaoludele hageja omistab ning mida hageja nende asjaolude pinnalt kohtult nõuab. Hageja on kirjeldanud korteriühistu, naabrite ja ametnike tegevust, kuid kohtu hinnangul ei ole üheselt arusaadav, kuidas jõuab hageja järeldusele, et nimetatud isikute tegevusega kaasnenud kahju eest vastutab Eesti Vabariik. Samuti ei nähtu kohtu hinnangul hageja kirjeldatud asjaolude ning hagejale tekkinud kahju vahel põhjuslikku seost või on seos nii kaudne, et hagejale tekkinud kahjulikku mõju ei ole mõistliku isiku seisukohast võimalik omistada hagiavalduses nimetatud isikutele. Hagiavaldusest peavad selgelt nähtuma nõude aluseks olevad asjaolud.
2.7.TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Maakohus leidis, et ei 03.11.2021 esitatud avaldus ega 04.03.2022 esitatud puuduste kõrvaldamine, 08.03.2022 avaldus ega 17.07.2022 vastus ei vasta TsMS § 363 lg 1 nõuetele, sest hagi ese ei ole selge, hagi aluseks olevaid asjaolusid ei ole välja toodud ega tõenditega seotud. TsMS §-s 363 sätestatud sisu ja vorminõuete järgimata jätmine on TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Juhindudes TsMS § 340 1 lg-st 2 jättis kohus puudustega esitatud hagiavalduse menetlusse võtmata.
2.8.Kohus märkis, et kuivõrd kohtule esitatud nõue ei ole perspektiivikas, tuleb jätta füüsilise isiku menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
Hageja 14.03.2023 määruskaebus ja selle põhjendused
3.Hageja esitas 14.03.2023 Harju Maakohtu 27.02.2023 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning võtta hagi menetlusse ning teha uue otsuse, millega hüvitatakse hagejale puuduliku kriminaalmenetlusega tekkinud kahjud, nii varaline kui mittevaraline ning määrata õiglane hüvitis kogukahjude eest kohtu äranägemisel.
4.Hageja märkis, et hagi on esitatud seoses menetleja poolt tehtud oluliste vigadega süüteomenetluses ja hageja taotleb kahju hüvitamist Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi kaudu. Kahju tekkis Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonnas süüteomenetlust läbi viinud uurija hooletu suhtumise, valede tegevuste ja tegevusetuse tõttu. Hageja märkis, et palub tühistada Harju Maakohtu 01.02.2012 kohtumääruse kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ja Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2012 määruse kriminaalasjas nr X-XX-XXXX hageja sundkorras raviasutusse paigutamise kohta ning kustutada politsei ja kohtute andmebaasidest sissekanded, mis kajastavad hagejale sundravi määramist, ning Viljandi Psühhiaatriakliiniku ja politsei andmebaasist ning karistusregistrist kõik kriminaalasjaga X-XX-XXXX seotud sissekanded, mis viitavad hagejale kui õigusvastase teo toimepanijale. Hageja palub teha otsuse, millega mõistetakse hagejale välja hüvitis moraalse ja materiaalse kahju eest.
Menetluse vahepealne käik
5.Harju Maakohus jättis 12.04.2023 määrusega hageja 14.03.2023 määruskaebuse käiguta ja andis hagejale tähtaja 14 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest määruskaebuses olevate puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus märkis, et hagejal tuleb esitada määruskaebuse põhjendus ning selge taotlus, millise sisuga määruse tegemist hageja taotleb ning tasuda riigilõiv 70 eurot.
6.Hageja esitas 26.04.2023 menetlusdokumendi, milles märkis, et määruskaebus on esitatud Harju Maakohtu 27.02.2023 määruse peale, milles keelduti hagi kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtmast ning hageja palub võtta hagi Eesti Vabariigi vastu menetlusse, võtta vastu õigeksmõistva otsuse ja hüvitada kahju. Harju Maakohtu 02.05.2023 määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus jättis 02.05.2023 määrusega hageja määruskaebuse menetlusse võtmata.
7.1.Maakohus viitas, et määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 637 lg 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine. Kohus selgitas 12.04.2023 määruses, et määruskaebust ei saa menetlusse võtta ja see tuleb jätta käiguta ning anda hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitas, et määruskaebuses
tuleb selgelt välja tuua, millist eesmärki hageja määruskaebusega saavutada soovib ning määruskaebuse taotlust tuleb ka faktiliselt ja õiguslikult põhjendada (TsMS § 662 lg 1 p 4 ja lg 2). Praegu ei selgu määruskaebusest üheselt, milles kohus on hageja hinnangul eksinud. Puudused määruskaebuses tuli kõrvaldada hiljemalt 27.04.2023. Hageja tasus riigilõivu 70 eurot, kuid sisulisi puuduseid määruskaebuses kõrvaldanud ei ole. Kuna hageja ei ole esitanud TsMS §-s 662 ettenähtud tingimustele vastavat määruskaebust, tuleb määruskaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2 ja TsMS § 3401 lg 2 alusel keelduda. Hageja 16.05.2023 määruskaebus ja menetluse edasine käik
8.Hageja esitas 16.05.2023 määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtul hagi menetlusse võtta.
9.Maakohus käsitles hageja 16.05.2023 menetlusdokumenti määruskaebusena Harju Maakohtu 02.05.2023 määruse peale, millega maakohus keeldus hageja 14.03.2023 määruskaebuse menetlusse võtmisest. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 02.05.2023 määrus, millega maakohus keeldus hageja 14.03.2023 määruskaebust menetlusse võtmast, tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Hageja 16.05.2023 määruskaebus kuulub rahuldamisele.
10.1.Harju Maakohus on 02.05.2023 määrusega keeldunud menetlusse võtmast hageja 14.03.2023 määruskaebust Harju Maakohtu 27.02.2023 määruse peale, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast hagiavaldust Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamise nõudes ning jättis hageja 28.02.2022 menetlusabi taotluse läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus on keeldunud hageja määruskaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2 ja TsMS § 3401 lg 2 alusel, kuna see ei vasta TsMS § 662 lg 1 p-s 4 ja sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele, mille kohaselt tuleb määruskaebuses märkida määruskaebuse põhjendus. Maakohus leidis, et määruskaebusest ei selgu, milles on kohus hageja hinnangul eksinud ning hageja ei ole seda puudust kõrvaldanud.
10.2.TsMS § 659 tulenevalt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 637 lg 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse ka siis, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. Riigikohus on selgitanud, et mitte igasugune TsMS §-s 633 sätestatud apellatsioonkaebuse sisu- või vorminõude rikkumine ei anna alust jätta kohtul apellatsioonkaebust TsMS § 637 lg 2 alusel menetlusse võtmata, vaid üksnes selline rikkumine, mis takistab asja läbivaatamist. Apellatsioonkaebuse läbivaatamine ei ole takistatud juhul, kui apellatsioonkaebuses sisaldub apellandi selgelt väljendatud taotlus TsMS § 633 lg 2 p 2 mõttes, kuid kaebus on puudulikult põhjendatud (RKTKm 09.02.2010, 3-2-1-168-09, p 18). Hageja
14.03.2023 määruskaebusest nähtuvalt on hageja palunud tühistada Harju Maakohtu 27.02.2023 määruse ning teha uue määruse, millega võetakse hagi menetlusse. Seega sisaldub määruskaebuses selgelt väljendatud protsessuaalne taotlus, millest on võimalik aru saada, millise lahendi tegemist taotletakse. Eeltoodust tulenevalt ei esine kolleegiumi hinnangul hageja 14.03.2023 määruskaebuses selliseid sisulisi puuduseid, mis takistaks selle läbivaatamist ning mis annaks alust määruskaebuse menetlusse võtmisest keelduda.
11.Ülaltoodust tulenevalt keeldus maakohus ebaõigesti TsMS § 637 lg 2 ja TsMS §3401 lg 2 alusel hageja 14.03.2023 määruskaebuse menetlusse võtmisest, mistõttu tuleb Harju Maakohtu 02.05.2023 määrus tühistada. Arvestades menetlusökonoomia põhimõtet (TsMS § 2), ei pea ringkonnakohus käesoleval juhul põhjendatuks saata hageja määruskaebust tagasi maakohtule selle menetlusse võtmise ja rahuldamise või rahuldamata jätmise üle otsustamiseks, vaid peab võimalikuks määruskaebuse ise lahendada. TsMS § 663 lg 1 järgi ei pea määruskaebuse menetlusse võtmist eraldi vormistama ega sellest menetlusosalistele teatama. Kuna praeguses menetlusetapis ei ole kaastatud teisi menetlusosalisi, ei ole vajalik neile määruskaebust kätte toimetada ning sellele vastust küsida.
12.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 27.02.2023 määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata 28.02.2022 menetlusabi taotluse. Muus osas tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659). Hageja 14.03.2023 määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule Q ja C vastu esitatud hagiavalduse ning W vastu esitatud hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks ning nendega seotud menetlusabi taotluste lahendamiseks.
12.1.Harju Maakohus keeldus 27.02.2023 määrusega Eesti Vabariigi vastu esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest. Hagiavaldusest ning selle täiendustest nähtuvalt on hagi Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi kaudu) vastu esitatud hagejale süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja on tuginenud hagi alusena sellele, et temale on tekkinud varaline- ja mittevaraline kahju seonduvalt kriminaalasja nr X-XX-XXXX (XXXXXXXXXXX) menetlemisega, mille tulemusena kohaldati hageja suhtes psühhiaatrilist sundravi. Hagiavaldusest ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kriminaalasja nr X-XXXXXX menetlus toimunud 2012. aastal. Hageja suhtes kohaldati psühhiaatrilist sundravi ja ta paigutati sundravile SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikusse Harju Maakohtu 01.02.2012 määrusega. Määrus on jõustunud. Hageja suhtes lõpetati psühhiaatriline sundravi Tartu Maakohtu 19.09.2012 määrusega.
12.2.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti Eesti Vabariigi vastu esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb osaliselt muuta. Kriminaalasja nr X-XX-XXXX menetluse ajal kehtinud riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) § 1 lg 1 p 5 kohaselt hüvitatakse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju isikule, kes oli kohtu poolt alusetult paigutatud psühhiaatrilisele sundravile seoses karistusseadustikus sätestatud õigusvastase teo toimepanemisega ning kelle suhtes tehtud kohtumäärus on tühistatud. Sama seaduse § 4 lg 2 järgi tuleb hüvitise saamiseks esitada Rahandusministeeriumile kirjalik avaldus kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast. Kui avaldus hüvitise saamiseks jäi rahuldamata või läbi vaatamata, võis isik esitada sama paragrahvi lõike 6 järgi
kaebuse halduskohtule. Eeltoodust tulenevalt eeldas riigi vastu nõude esitamine seda, et sundravile paigutamise määrus on tühistatud, milline tingimus ei ole täidetud. Samuti tuli hüvitise saamise nõue esitada Rahandusministeeriumile.
12.3.Alates 01.05.2015 on menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatus ja kord reguleeritud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusega (SKHS). SKHS § 23 lg 3 sätestab, et kui käesolev seadus näeb ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise juhul, mida riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusega ei ole ette nähtud, kohaldatakse käesolevat seadust tagasiulatuvalt. SKHS § 7 lg 4 järgi on isikul õigus nõuda talle kriminaalmenetluse seadustiku alusel sundkorras raviasutusse paigutamisega tekitatud kahju hüvitamist, kui kohtumäärus tema raviasutusse paigutamise kohta on tühistatud. Seega eeldab ka SKHS järgi riigi vastu nõude esitamine seda, et sundravile paigutamise määrus on tühistatud. Samuti tuleneb SKHS 4. peatüki 2. ja 3. jaost, et kahju hüvitamise nõuet ei esitata tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
12.4.TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna hageja nõue kahju hüvitamiseks ei ole tsiviilasi, siis ei ole kohus pädev hageja kahju hüvitamise nõuet tsiviilkohtumenetluse korras lahendama. Samuti ei ole tsiviilasja läbivaataval maakohtul võimalik lahendada hageja taotlust kriminaalasjas jõustunud kohtulahendite tühistamiseks.
12.5.TsMS § 371 lg 1 p 2 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus lõppjärelduses õigesti Eesti Vabariigi vastu esitatud kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmisest, kuna kohus ei ole pädev asja tsiviilkohtumenetluse korras lahendama.
13.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja 04.03.2022 täiendatud hagiavalduse lisana esitanud kohtule hagiavalduse, milles palub Qlt ja Clt hageja kasuks solidaarselt välja mõista 50 000 eurot ning lisaks Qlt kahju hüvitise kohtu äranägemisel (pealkirjastatud kui all-hagi I) (dtl 527-532) ning hagiavalduse, milles palub Wlt välja mõista 5000 eurot (pealkirjastatud kui all-hagi II) (dtl 550-551). Maakohus on vaidlustatud määruses keeldunud menetlusse võtmast hagiavaldust Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamise nõudes ning on jätnud läbi vaatamata hageja 28.02.2022 menetlusabi taotluse. TsMS § 372 lg-st 1 tulenevalt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus hageja poolt 04.03.2022 Q ja C vastu esitatud hagiavalduse ning W vastu esitatud hagiavalduse menetlemise osas seisukohta võtnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb tsiviilasi saata eelnimetatud hagiavalduste menetlemise üle otsustamiseks tagasi maakohtule.
14.Maakohus jättis 27.02.2023 määrusega läbi vaatamata ka hageja 28.02.2022 menetlusabi taotluse. Ringkonnakohus märgib, et kuna 28.02.2022 menetlusabi taotlus oli seotud W vastu esitatud hagiga, kuid selle hagi menetlusse võtmise küsimust maakohus ei lahendanud, siis tuleb maakohtu määrus selles osas tühistada. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et hageja on esitanud menetlusabi taotluse ka 04.03.2022 ning seda seonduvalt Q ja C vastu esitatud hagiga. Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule Q ja C vastu esitatud hagiavalduse ning W vastu esitatud hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks, siis jäävad ka nende hagidega seotud menetlusabi taotlused maakohtu lahendada.
15.Määruskaebemenetluse kulud, mis seonduvad hagiga Eesti Vabariigi vastu, jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna praeguses menetlusstaadiumis ei ole teisi menetlusosalisi kaasatud, puuduvad menetluses hüvitatavad kulud. Hageja on esitanud 14.04.2023 ja 13.05.2024 taotluse riigilõivu summas 340 eurot tagastamiseks. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja Q ja C ning W vastu esitatud hagide menetlusse võtmise üle otsustamiseks maakohtule, saab riigilõivu tagastamise üle otsustada maakohus.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.