Kohtulahend

et „ebavõrdsete teede ristumiskohal peab vähem tähtsal teel liikuv sõidukijuht andma teed nendele sõidukite juhtidele, kes lähenevad ristmikule peateel“ ja jättes täitmata liiklusmärgi nr 206 „anna teed“ nõuded, olemata piisavalt ettevaatlik ja veendumata liiklusohutuses, ristumisel peatee – Riia tänavaga, sõitis ristmikule ja jätkas liikumist, peatamata sõidukit ja mööda laskmata mööda peateed paremalt poolt liikuvat sõiduautot xx riikliku registreerimisnumbriga nr xxx. Nimetatud asjaolude tõttu toimus kahe sõiduki kokkupõrge, mille tulemusel sõiduauto xxx kaasreisija A V sai kehavigastusi – xxx, mis oma olemuselt loetakse mõõdukalt rasketeks kehavigastusteks ning mis põhjustasid kannatanule pikaajalise tervisehäire kestvusega üle 21 päeva. Oma tegevusega pani J O toime kuriteo, mis on sätestatud Läti karistusseadustiku § 260 lg-s 11 ning teda karistati vabadusekaotusega 4 kuud, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata 8 kuu pikkuse katseajaga. Kohtuotsus jõustus 09.11.2018.a. Kohus edastas Vidzeme rajooni kohtule 06.02.2019.a täiendava info päringu, kuna Harju Maakohtule esitatud Läti Vabariigi järelevalve teostamise tunnistuses olevad andmed olid puudulikud otsustamaks selle üle, kas J Oa poolt toime pandud tegu on Eesti karistusseadustiku järgi kuritegu või mitte. Kohtuotsuse kohaselt sai kannatanu kehavigastusi, mis põhjustasid pikaajalise tervisehäire kestvusega üle 21 päeva, kuid tunnistusest ei selgunud konkreetselt, mitu päeva kannatanu tervisehäire tegelikult kestis. Kohus palus päringus Läti Vabariigi õigusasutust teavitada Harju Maakohut sellest, kui kaua kannatanu tervisehäire päevades või kuudes täpselt kestis. Vidzeme rajooni kohtu 22.04.2019.a vastusest täiendava informatsiooni taotlusele selgub, et kiirabi toimetas kannatanu A V pärast 02.03.2018.a õnnetust SIA „Vidzeme haigla“ vastuvõtuosakonda. Pärast esmaabi andmist anti kannatanule korraldus ilmuda perearsti ja traumatoloogi juurde konsultatsioonile ning röntgenisse 7-10 päeva pärast ambulatoorselt kaebuse esinemise korras. Toimikus olevast kannatanu 20.06.2018.a ülekuulamise protokollist nähtub, et kannatanu ei ole haiglas ravil olnud, kuid on ravinud end 10 päeva kodus ja tarvitanud ravimeid. 20.06.2018.a ülekuulamise protokollis on kannatanu märkinud, et ravi on lõppenud, kuid ravi lõppemise täpset kuupäeva ei ole märgitud. Riikliku Kohtuekspertiisi ekspertiisikeskuse Ekspertiisi- ja uurimiskeskuse osakonna Vidzeme piirkonna osakonna 13.06.2018.a ekspertiisiarvamuses nr 308 on märgitud, et kannatanu sai meditsiinilist abi 02.03.2018.a SIA „Vidzeme haigla“ vastuvõtuosakonnas, 05.03.2018.a pöördus perearsti poole, kus määrati radiograafia ja traumatoloogi konsultatsioon ning 16.03.2018.a jätkab ravi. 04.04.2018.a olid kannatanul veel jätkuvalt valu rindkeres, rinnaluus. Eksperdiarvamuse kohaselt on kannatanul tuvastatud kehavigastused oma olemuselt mõõdukad kehavigastused, mis on põhjustanud pikaajalisi tervisehäireid üle 21 päeva. Vastusest selgub lisaks, et täpsed andmed kannatanu tervisehäirete või ravi kestuse kohta kriminaaltoimikus puuduvad ning need ei ole Vidzeme rajooni kohtule teada. Harju Maakohtus 05.02.2019.a toimunud istungil leidis prokurör, et Läti Vabariigi Vidzeme rajooni kohtu 29.10.2018.a otsust ei ole võimalik tunnustada, sest ei järelevalve tunnistusest ega Läti Vabariigi täiendavast vastusest Harju Maakohtu päringule ei nähtu, et kannatanule tekitatud kehavigastused oleksid kestnud üle nelja kuu või et esineksid muud sellised asjaolud kannatanu tervislikus seisundis, mida KarS § 118 lg 1 mõttes saaks lugeda raskeks tervisekahjustuseks. Järelikult ei ole tegu prokuröri hinnangul Eesti Vabariigis kuriteona karistatav. KrMS § 50855 lg 1 kohaselt on järelevalvetunnistuse puhul kohtuotsuse tunnustamine ja järelevalve lubatud vaid juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu ka täitva riigi õiguse kohaselt. Kuna käesoleval juhul see tingimus ei ole täidetud ja tegemist ei ole ka KrMS § 4896 lg 1 sätestatud loetelus oleva kuriteoga, mille puhul tuleb kohtuotsuseid

tunnustada ilma topelt karistatavuse tingimuse olemasoluta, siis tuleb kohtuotsuse tunnustamisest keelduda KrMS § 50858 p 1 alusel. Kaitsja nõustus prokuröri seisukohaga, et kuivõrd kohtule edastatud andmete pinnalt ei ole tõenäoliselt tegemist liiklusõnnetusega tekitatud raske tervisekahjustusega, siis ei ole võimalik otsust Eesti seaduste järgi tunnustada. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära prokuröri ja kaitsja seisukoha ning tutvunud kohtule esitatud materjalidega, leiab, et J Oa suhtes tehtud Läti Vabariigi Vidzeme rajooni kohtu 29.10.2018.a otsuse täitmine Eesti Vabariigis tuleb tunnistada lubamatuks. Vidzeme rajooni kohtu 29.10.2018.a otsuse kohaselt on J O süüdi mõistetud Läti karistusseadustiku § 260 lg 11 järgi ning teda karistati 4 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata 8 kuu pikkuse katseajaga. KrMS § 50855 lg 1 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja otsuses ettenähtud järelevalve lubatud juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu täitva riigi õiguse kohaselt, sõltumata teo koosseisu tunnustest. KrMS § 50858 p 1 kohaselt võib kohtuotsuse tunnustamisest või määratud järelevalve teostamise täitmisest keelduda, kui süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olev tegu ei ole kuritegu Eesti karistusseadustiku kohaselt, välja arvatud KrMS § 4896 lõikes 1 sätestatud juhul. J Oa poolt Läti Vabariigis toime pandud kuriteo puhul võiks Eesti karistusseadustikust kõne alla tulla KarS § 423 koosseis, mis näeb ette vastutuse mootor-, õhu- või veesõiduki, maastikusõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. Raske tervisekahjustuse koosseis on sätestatud KarS §-s 118, mille lg 1 p 2 sätestab muuhulgas, et raske tervisekahjustus on tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime. Kuivõrd ei järelevalve tunnistusest ega Vidzeme rajooni kohtu täiendavast vastusest kohtu päringule ei nähtu tõepoolest, et kannatanu Antonina Vinnikale põhjustatud kehavigastused oleksid kestnud üle nelja kuu ja ei esine ka muid KarS § 118 lg-s 1 loetletud raske tervisekahjustusena käsitletavaid tunnuseid kannatanu tervislikus seisundis, siis esineb kohtu hinnangul alus jätta J Oa suhtes tehtud Vidzeme rajooni kohtu otsus tunnustamata. Samuti nõustub kohus prokuröriga, et Vidzeme rajooni kohtu otsuse aluseks olev tegu ei liigitu KrMS § 4896 lg-s 1 loetletud kuritegude hulka, mistõttu esineb KrMS § 50858 p 1 alusel alus keeldumaks kohtuotsuse tunnustamisest, kuivõrd kohtuotsuse aluseks olev tegu ei ole kuritegu Eesti karistusseadustiku kohaselt. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 4896 lg-st 1 § 48911 lg 1 p-st 2, § 50855 lg 1-st ja § 50858 p-st 1 tunnistab kohus lubamatuks J Oa suhtes tehtud Läti Vabariigi Vidzeme rajooni kohtu 29.10.2018.a otsuse täitmise Eesti Vabariigis. Käesolevas menetluses on ainsaks tekkinud menetluskuluks 100 eurot määratud kaitsja tasu õigusabi osutamise eest. KrMS §-d 180-188 ei näe ette korda, kelle kanda jäävad menetluskulud, mis on tekkinud välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluses. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul lähtuda ka KrMS § 180 lg-st 1, sest Eesti Vabariigi kohus ei mõista isikut süüdi, vaid ainult tunnistab ja täidab varasemalt juba tehtud ja jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Lisaks võtab kohus praeguses olukorras arvesse ka seda, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlust ei algatanud isik ise, vaid Läti Vabariik ning J Oal ei olnud antud menetluse algatamise ega läbiviimise osas mingit menetlust takistavat sõnaõigust. Samas näeb KrMS § 48910 lg 1 ette kaitsja osavõtu kohustuslikkuse liikmesriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluses, kui otsustatakse 1) konfiskeerimisotsuse tunnustamist; 2) isiku vahistamist või vahistuses pidamist liikmesriigi kohtuotsuse täitmiseks;

3) isiku üleandmist karistuse kandmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on isikul õigus taotleda kaitsja osalemist ka sama paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel. Kuivõrd kriminaalmenetluse seadustikus puudub alus J Oalt menetluskulude väljamõistmiseks ning võttes arvesse ka antud menetluse eripära, siis tuleb Eesti Vabariigil tekkinud riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.