1-19-3112/2 - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

4.Käesolev määrus saata Ivar Kaupile ja määruse jõustumisel Justiitsministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib KrMS § 384, 386, 387 alusel esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Rahvusvahelise koostöö taotlus 17.04.2019 edastati Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumist Harju Maakohtule Soome Vabariigi Espoo esimese astme kohtu 03.02.2017 otsus nr 2017/104788 (R 14/1078) tunnustamiseks ja täitmiseks Ivar Kaupi suhtes, keda karistati varguste toimepanemise eest vangistusega, mis jäeti tingimisi kohaldamata ja kellelt mõisteti välja menetluskulu summas 336, 80 eurot. Otsus jõustus 03.03.2017. Kohtu seisukoht KrMS § 50872 lg 1 p 1 kohaselt rahatrahvi või rahalise karistuse tunnustamise ja täitmise käesoleva seadustiku §-des 4896–48911 sätestatud korras otsustab karistatud isiku elukoha järgne maakohus või elukoha puudumise korral Harju Maakohus. Ivar Kaupi viimaseks teadaolevaks elukohaks taotluse kohaselt on XXX, kuid Rahvastikuregistri andmete kohaselt on tema registrijärgseks elukohaks XXX. Mõlemal juhul on Harju Maakohus pädev otsustama isiku suhtes Soome Vabariigis tehtud otsuse tunnustamise ja täitmise üle. KrMS § 50870 sätestab abistamise ulatuse ning selle kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine on lubatud kõikide Eesti seaduse järgi karistatavate süütegude korral, samuti sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus järgmiste süütegude eest: 1) käesoleva seadustiku § 4896 lõikes 1 nimetatud kuriteod; 2) liiklussüüteod, sealhulgas süüteod, mis seonduvad töö- ja puhkeaja ning autoveo ohutus- ja sõiduaja nõuetega; 3) salakaubavedu; 4) intellektuaalse omandi vastased süüteod; 5) tervisevastased süüteod; 6) karistusseadustiku 13. peatüki 1. jao 2. jaotises nimetatud kahjustamissüüteod; 7) vargus; 8) Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu VI jaotise alusel vastuvõetud õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise eesmärgil otsuse teinud riigi poolt süüteoks tunnistatud teod. Harju Maakohtule saadetud Soome Vabariigi Espoo esimese astme kohtu 03.02.2017 otsusega nr 2017/104788 karistati Ivar Kaupi varguse toimepanemise eest. Kuivõrd KrMS § 50870 p 7 sätestab, et rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine on varguse puhul lubatud ka siis, kui otsuse teinud riigis on selle süüteo toimepanemise eest karistus ette nähtud, siis ei ole tähtsust sellel, kas selline süütegu oleks karistatav täitvas riigis, s.o Eesti Vabariigi seaduste kohaselt. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi teo karistatavus täitvas riigis ei ole määrav, on vargus karistatav ka Eesti Vabariigis kehtiva Karistusseadustiku § 199 sätete kohaselt. KrMS § 4896 lg 3 kohaselt on Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad KrMS §s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud §-s 477 sätestatud tingimused. Kohtule esitatud materjalidele tuginedes ei esine kohtu hinnangul KrMS §-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse või rahvusvahelisest koostööst keeldumise aluseid. Ühtlasi nähtub kohtule esitatud tunnistusest, et Ivar Kaupi suhtes tehtud otsus on jõustunud 03.03.2017. Samuti ei ole kohtul käesoleval juhul alust arvata, et Soome

Vabariigi otsust ei ole teinud sõltumatu ja erapooletu kohus. Kohtule esitatud tunnistuse ja otsuse kohaselt osales Ivar Kaup kohtulikul arutamisel, mille alusel otsus tehti. Seega KrMS §-s 477 nimetatud välisriigi otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid ei esine. Kohtu hinnangul ei esine antud asjas ka välisriigi kohtulahendi tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid KrMS § 50871 mõttes. Sealjuures on kohtule esitatud tunnistuses märgitud, et tunnistuse väljastavale asutusele teadaolevalt ei ole täidesaatvas riigis sama isiku suhtes sama teo eest otsust väljastatud ja otsust ei ole täidetud. Samuti on käesoleval juhul tunnustatava ja täidetava rahalise karistuse summa suurem kui 70 eurot. KrMS § 50869 sätestab rahalise karistuse ja rahatrahvi määramise tunnistuse ja selle alusel koostatavad rahalised kohustused. (1) Rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistus on teisele Euroopa Liidu liikmesriigile liikmesriigi pädeva õigusasutuse tehtud taotlus, milles nõutakse füüsiliselt või juriidiliselt isikult kohtuotsuses või muu asutuse otsuses nimetatud summa tasumist. (11) Rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse võib koostada järgmiste rahaliste kohustuste tunnustamiseks: 1) süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma; 2) süüteo eest süüdimõistva otsusega kannatanu kasuks väljamõistetud hüvitis, juhul kui kannatanu pole esitanud tsiviilhagi; 3) rahasumma süüdimõistva otsuse vastuvõtmiseks toimunud kohtu- või haldusmenetlusega seotud kulude hüvitamiseks; 4) süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma, mis tuleb tasuda avalikesse vahenditesse või ohvrite tugiorganisatsioonile. Käesoleval juhul on rahalise karistuse ja rahatrahvi määramise tunnistus koostatud eesmärgiga tunnustada ja täita kohtuotsust otsusega välja mõistetud menetluskulu osas. Kuivõrd ka menetluskulu sisaldub KrMS § 50869 lg 11 loetelus, on tunnistuse täitmine lubatav. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kuivõrd käesoleval juhul ei esine KrMS § 4896 lg 3 kohaselt Soome Vabariigi Espoo esimese astme 03.02.2017 otsuse nr 2017/104788 tunnustamist ja täitmist välistavaid asjaolusid ega KrMS § 50871 mõttes tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid, siis lähtuvalt KrMS § 48911 lg 1 p-st 1, § 50870 ning §-st 50872 tuleb Soome Vabariigi Espoo esimese astme kohtu 03.02.2017 otsuse täitmine Ivar Kaupi suhtes tunnistada lubatavaks. KrMS § 50874 kohaselt kantakse rahalise karistuse ja rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha Eesti riigituludesse, kui Eesti ja taotlev riik ei ole teisiti kokku leppinud. Käesoleval juhul ei ole Harju Maakohtule esitatud dokumente teistsuguse kokkuleppe kohta, mistõttu tuleb Ivar Kaupilt Soome Vabariigi Espoo esimese astme kohtu 03.02.2017 otsusega nr 2017/104788 (R14/1078) väljamõistetud kohtukulu summas 336, 80 eurot kanda Eesti riigituludesse.