Kostja: V. K. , isikukood XXX Kirjalikus menetluses Asja lahendamise viis
RESOLTUSIOON
1) Jätta Bondora AS hagi V. K. tarbijakrediidilepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 10 441,96 eurot, intressi 1071,89 euro, lepingu haldustasu 148,83 euro, sissenõudmiskulude 10 euro, lisateenuste 74,95 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 1519,58 euro ning edasiulatuva viivise nõudes rahuldamata. 2) Jätta menetluskulud Bondora AS kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Toimetada otsus kätte hagejale. Toimetada kostjale otsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on menetlusosalistel õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).
Tsiviilasi nr 2-23-151572 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik
1.Bondora AS esitas 19.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 8000 euro saamiseks. Kohus tegi 20.12.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Nõue anti üle Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Kohus kohustas hagejat 10.06.2024 määrusega esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, sh tasuma täiendava riigilõivu.
3.Hageja esitas kohtule 14.06.2024 hagiavalduse V. K. vastu põhivõlgnevuse 10 441,96 eurot, intressi 1071,89 euro, lepingu haldustasu 148,83 euro, sissenõudmiskulude 10 euro, lisateenuste 74,95 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 1519,58 euro nõudes ning edasiulatuva viivise nõudes. Hageja esitas 04.07.2024 hagi täpsustuse. Hageja nõuded tulenevad hageja ja kostja vahel 09.05.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust XXX, mille alusel sai kostja laenu 10 632 eurot. Sellest 632 eurot on arvestatud lepingutasu katteks, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 190,04 eurot. Seega on nõude põhiosa jääk 10 441,96 eurot. Krediidi kulukuse määr lepingus on 45,43%. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi 29,39% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 1071,89 eurot. Vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 9.1 on viivisemäär võrdsustatud intressimääraga. Hagi esitamise seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 1519,58 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt haldustasu, milleks oli 4% laenusummast aastas. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu, mis on arvestatud perioodi 14.09.2023 kuni 15.12.2023 eest, s.o 148,83 eurot. Laenulepingut sõlmides on kostja avaldanud soovi, et soovib kasutada krediidiandja poolt pakutavaid lisateenuseid: B on Track, B Secure, B Secure+. Kostja kohustus tasuma igakuiste lisateenuste eest kokku 14,99 eurot kuus. Kostja on jätnud lisateenuste eest tasumata perioodil 11.08.2023 kuni 15.12.2023, s.o 74,95 eurot. Kostja jättis tasumata 2023.a septembri, oktoobri, novembri, detsembri osamaksed, mille tõttu ütles hageja 18.12.2023 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles.
4.05.07.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus toimetas hagimaterjalid ja 05.07.2024 määruse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu 19.09.2024. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 03.10.2023. Kostja hagile vastust esitanud ei ole.
5.Kohus edastas hagejale 07.11.2024 kohtunõude, et juhul kui kohus jõuab järeldusele, et laenu andmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitada hiljemalt 22.11.2024 oma sissenõutavaks muutunud nõude terviklik arvestus, milles oleks arvestatud intressimäära 2 (8)
Tsiviilasi nr 2-23-151572 ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Samuti palus kohus hagejal esitada õiged lisad ning intressiarvestus.
6.Hageja esitas 22.11.2024 ümberarvestuse juhuks kui kohus jõuab järelduse, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja on endiselt seisukohal, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Hageja arvestab nõude ümber selliselt, et kõik tehtud laekumised on põhiosa katteks (kokku laekus lepingu kehtivuse ajal 799,49 eurot). Hageja arvestab, et sissenõutavaks intressinõudeks on 0 eurot. Seadusjärgne viivis sellisel juhul oleks 1130,38 eurot perioodil 19.12.2023 kuni 22.11.2024. 2023 septembri intressimäär on 300,49 eurot; 2023 oktoobri sissenõutavaks muutunud intress 257,51 eurot; 2023 novembri intressinõue 257,14 eurot; 2023 detsembri intressinõue 256,75 eurot, s.o kokku 1071,89 eurot.
7.Kohus edastas 22.11.2024 kostjale hageja 22.11.2024 esitatu ning palus kostjal esitada seisukoht hiljemalt 7 päeva jooksul alates kohtunõude kättesaamisest. Kohtunõue on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 15.12.2024. Seega möödus kostjal seisukoha esitamiseks antud tähtaeg 23.12.2024. Kostja seisukohta esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, tutvunud hageja poolt toodud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-121-17, p 16). Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
10.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 09.05.2023 tarbijakrediidilepingu XXX. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et Bondora AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepingutega. 3 (8)
Tsiviilasi nr 2-23-151572
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise. Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib. VÕS § 406 lg 6 alusel 13. oktoobril 2010 kehtestatud rahandusministri määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ lisas on välja toodud valem, mille järgi tuleb krediidi kulukuse määra arvutada. Krediidi kulukuse määra kontrollimisel tuleb arvesse võtta kõik tasud, mida tarbija peab krediidi kasutamise eest krediidiandjale tasuma. Samuti peab krediidiandja olema teinud krediidi kulukuse määra tarbijale teatavaks. Selle kohustuse täitmata jätmisel loetakse VÕS § 408 lg 4 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.“ Hageja ja kostja vahel 09.05.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingu XXX puhul on krediidi kulukuse määraks 45,43%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 2 1. Krediidi andmise ajal kehtinud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr oli 15,31% ning selle kolmekordne suurus oli seega 45,93%. Seega on lepingujärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukus määr. Seega on leping nimetatud osas kehtiv.
13.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4). Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) juhendi „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta“ (mille kohaldamise on Finantsinspektsioon otsustanud 22.03.2021.a otsusega) punkti 85 f järgi tuleb arvestada tarbija regulaarsete kuludega, st mitte nt ainult eluasemekuludega; 4 (8)
Tsiviilasi nr 2-23-151572 c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muudetõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Riigikohus on 24.11.2023 lahendis märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja pidi seega nõude alusena tõendama vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Hageja on esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas selgitused 14.06.2024 hagiavalduse p-s 1.4, 04.07.2024 esitatud puuduste kõrvaldamise p-s 3 ja 22.11.2024 esitatud selgitustes. Hageja selgitab hagi p-s 1.4, et kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 3000 eurot ja kohustusteks 0 eurot. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 2280,08 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 448,99 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 684 eurot. Laenutaotluse esitamise ajal oli avalikustatud maksehäireid, kuid need olid lõpetatud rohkem kui kaks aastat enne laenutaotluse esitamist. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 691,64 eurot. Hageja viitab, et esitab lisas nr 9 vastutustundliku laenamise väljavõtte ehk krediiditoimiku KAVS § 48 mõttes. Lisa nr 9 andmed on perioodi 2019 ja 2020 kohta ning fail pealkirjaga „OpenBanking_V2_bank_statement_Nordigen_09_05_2023 081159“ on andmete jada, millest ei ole võimalik kohtul välja lugeda, kas andmed pärinevad kostja konto väljavõttest ning mis perioodi osas andmed esitatud on. Tõend ei sisalda andmeid, mille pinnalt oleks võimalik aru saada, et see päring on teostatud kostja kohta. Leping XXX sõlmiti poolte vahel 09.05.2023 ning hageja esitatud lisas nr 9 andmed perioodi 2019 ja 2020 osas ei saa olla aluseks kostja krediidivõimekuse hindamisel. Hageja esitas 04.07.2024 selgituse konto väljavõtete osas ning lisadena uuesti samad dokumendid, mis juba esialgses hagi lisas nr 9. Hageja selgitab, et XML fail on masintöödeldavas formaadis. Klient ise ei ühtegi väljavõtet laenutaotlusega koos ei esita ja kui kohtul on soov analüüsida konto nö klassikalist väljavõtet, siis tuleks konto väljavõte nõuda välja kostjalt. Hageja kogemus on see, et kuigi ta võib teha päringu konto väljavõtte saamiseks 5 (8)
Tsiviilasi nr 2-23-151572 teise panka, siis teine pank seda ei väljasta. Kokkuvõtvalt märgib hageja, et loetavamalt on esitatud pangakonto väljavõte hagiavalduse lisas nr 9, alamlehel "Bank Statement Details" Hageja märgib, et laenulepingu XXX sõlmimise ajal (bank statement details, rida 120-141) nähtub, et kostjale on laekunud märtsis töötukassa poolt töötutoetus summas 260,63 eurot, kuid aprillis töötukassa poolt 288,55 eurot ning XXX OÜ poolt töötasu summas 3289 eurot selgitusega "Palk XXX OÜ PMNT-RCDT-BOOK" ja mais töötukassa poolt sissetulek summas 318,06 eurot ning töötasu summas 2684 eurot XXX OÜ poolt. Elamiskulusid ei ole kostja kummagi laenulepingu sõlmimise korral deklareerinud, kuid selge on see, et igal inimesel sellised kulud reeglina on. Hageja on arvestanud makseanalüüsi võimekusel sissetulekuga kogusummas 2280,08 eurot ning sellega, et elamiskulud moodustavad 30% kostja sissetulekust. Hageja kohtule laenutaotlust eraldi tõendina ega arusaadaval kujul esitanud ei ole. Hageja esitas kohtule xml formaadis failid, kuid formaat ei ole inimloetav (xml on masinloetav formaat), seetõttu ei ole võimalik kohtul hinnata hageja väljatoodud andmete õigsust. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti (st tõendist nähtub, mis ajal ja kelle kohta tehtud toimingut see tõendab ning mis oli toimingu tulemus), sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata. Hageja esitatud menetlusdokumentidest ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Krediidiandjal ei saanud nii vähestele andmetele tuginedes tekkida VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohtu hinnangul ei piisa ainult otsustusmootori analüüsitulemuste analüüsist, hindamaks kostja krediidivõimelisust. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja finantskohustuste suurust. Krediidiandja ei ole hinnanud kostja kohustusi piisava põhjalikkusega. Kohtule ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt täiendavalt kohustuste ja muude andmete kohta teavet küsinud. Seega pole võimalik järeldada, et isiku varaline seisund ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Eelnimetatu ei sõltu igakuise tagasimakse suurusest ega isiku sissetuleku suurusest. Ka suurema sissetulekuga isiku jaoks võib väiksem kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isikul on kõik muud kohustused kokku igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403 4 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli 6 (8)
Tsiviilasi nr 2-23-151572 küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Kohtu hinnangul on algne krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust.
14.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtule ei ole teada, et hageja oleks tagasimaksed uuesti määranud. Eeltoodut tulenevalt tuleb hagejal esitada kohtule VÕS § 403 4 lg-s 7 sätestatud ümberarvestus juhuks, kui kohus jõuab järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Riigikohus on 2-21-13098 lahendi p-s 24 selgitanud, et krediidiandja/hageja peab kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Kohus saatis 07.11.2024 hagejale kohtunõude, milles palus esitada VÕS § 403 4 lg-s 7 sätestatud sissenõutavaks muutunud nõude terviklik arvestus juhuks, kui kohus asub menetluses seisukohale, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas 22.11.2024 ümberarvestuse ja seisukoha. Kohtule esitatud ümberarvestusest ei nähtu tagasimaksete ümberarvestust, vaid kostja poolt laekunud summade arvestus ja kuupäevad. Kostja sai lepingu nr. XXX alusel laenu kokku summas 10 632 eurot (millest 632 eurot lepingutasu) ning hageja väitel on kostja kokku teinud tagasimakseid 799,49 eurot, mistõttu on tagastamata 9832,51 eurot. Kuivõrd leping ei ole korraliselt lõppenud (viimane tagasimakse peaks maksegraafiku kohaselt olema 11.05.2028), tuli hagejal teha nõude ümberarvestus ja määrata tagasimaksed uuesti. VÕS § 416 lg 1 esimene lause sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tagasimaksete uuesti määramise järgselt tuleb hagejal hinnata, kas kostja oleks olnud üles ütlemise ajal võlgnevuses kolme järjestikuse tagasimaksega. Hageja sellekohast selgitust ega arvutusi esitanud ei ole, mistõttu ei saa kohus ka teha järeldust, et üles ütlemine oleks olnud kehtiv. Kuna hageja korrektset ümberarvestust esitanud ei ole ning on samas välja toonud, et kostja osaliselt makseid tegi, ei ole kohtul võimalik tuvastada, et kostja oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse maksega ehk et erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused olnuks täidetud. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et krediidiandja määras laenu tagasimaksed tulenevalt vastutustundliku laenuandmise põhimõtte rikkumisest uuesti ning tegi need kostjale teatavaks. Ka 07.11.2024 kohtunõudele vastates, kui kohus oli hagejale selgitanud, et kohus ei ole täiendavate selgituste ja tõendite küsimiseta veendunud, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning hagejal tuleb esitada kohtunõudele vastates ka uuesti määratud tagasimaksed vastavalt VÕS § 4034 lg-st 7, ei esitanud hageja kohtule uuesti määratud tagasimakseid. Kohtu hinnangul ei ole eelnevast tulenevalt hageja nõue selge ning 7 (8)
Tsiviilasi nr 2-23-151572 tuleb jätta rahuldamata. Põhivõlgnevuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb rahuldamata jätta ka kõrvalnõuded. Ilma laenuandja ümberarvutatud ning kostjale teatavaks tehtud maksegraafikuta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Seda ei ole hageja teinud ka kohtunõudele vastates. Põhivõla sissenõudmiseks peab krediidiandja määrama VÕS § 4034 lg 7 kohaselt uuesti tagasimaksed ja tegema need kostjale teatavaks ning kasutama vastavalt uuele maksegraafikule kohaseid õiguskaitsevahendeid. Tallinna Ringkonnakohus on oma 12.07.2023 määruses nr 2-22-147995 samuti asunud seisukohale, et nõude aluseks olevate asjaolude (sh ümberarvestuse järgsete maksete sissenõutavaks muutumise) esile toomine on hagi vähemalt osalise rahuldamise eelduseks. Kokkuvõtlikult asub kohus seisukohale, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud kõiki asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, mis võimaldaksid hagi kasvõi osaliselt rahuldada. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi kogu ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
16.Kostjat ei ole menetluses esindanud lepinguline esindaja ning kostja ei ole kohtule menetlusdokumente esitanud, mille põhjal tuvastab kohus kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumise. Kohtuotsuse kättetoimetamine kostjale
17.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.