lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-18-9268/19

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 08.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-18-9268/19
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
08.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1070
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-18-9268/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja15.11.20181-18-9268/15Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja20.03.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tartu Ringkonnakohus 8. aprill 2019 (kirjalik menetlus) 1-18-9268 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus F.T (isikukood XXX) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 20. märtsi 2019. a määrus F.T, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus Viru Maakohtu 20. märtsi 2019. a määruse peale läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.F.T tunnistati süüdi Viru Maakohtu 15. novembri 2018. a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mille eest teda karistati vangistusega 10 kuud. Eelvangistus loeti karistusaja hulka. F.T karistuse kandmise aja alguseks on 8. oktoober 2018. Karistuse lõpptähtaeg on 8. august 2019.
2.6. märtsil 2019. a edastas Viru Vangla kohtule materjalid F.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta F.T vabastamist.
3.Viru Maakohtu 20. märtsi 2019. a määrusega jäeti F.T karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
4.
F.T varasemast elukäigust nähtub, et tal puudus töökoht. Varasemalt on ta paljudes kohtades ametlikult töötanud ning oskab erinevaid erialasid. Suhted lähedastega head ei ole. F.T lähedased kardavad teda vägivaldsuse tõttu. Eelnevalt on F.T olnud korduvalt ka kriminaalhooldusel ja rikkunud selle nõudeid. F.T on pikaajaline alkoholitarvitaja. Korduvad alkoholivastased ravid ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Alkoholiprobleemi tõttu esinesid probleemid ka töökoha säilitamisega.
5.Karistusregistri väljavõttest nähtub, et F.T on kuus kehtivat kriminaalkaristust. Vangla iseloomustuse kohaselt kannab ta 17. vanglakaristust. Seega on F.T veetnud

suure osa oma elust kinnipidamisasutustes. F.T on varem korduvalt pannud toime vägivallakuritegusid ning vargusi. Korduvkaristatus näitab, et ta ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. F.T on korduvalt karistatud ka väärteokorras. See näitab, et ta ei järgi ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Vargusi paneb F.T toime alkoholi hankimiseks. Alkoholi tarvitanuna aga muutub F.T vägivaldseks. F.T tunnistab, et tal on alkoholi tarvitamisega probleeme ning avaldanud soovi minna ravile. Ehkki kohus pidas seda positiivseks, leiti määruses, et ravi ei pruugi eesmärki täita. Süüdlase varasem elukäik ja kuritegude asjaolud näitavad, et vabaduses võivad olla ohustatud nii teise isikute tervis kui ka vara.

6.Lühikese karistusaja tõttu ei ole F.T-le individuaalset täitmiskava koostatud. Vanglas on F.T käitunud korralikult: tal puuduvad distsiplinaarkaristused ja suhtlemine ametnikega on nõuetekohane.
7.Vabanemise korral soovib F.T asuda ravile SA Viljandi Haigla Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse ja on end ravi järjekorda lisanud. Iseloomustusest nähtuvalt ei garanteeri aga haigla koheselt kohta. F.T peaks võtma haiglaga ühendust pärast vabanemist. Seniks on ta järjekorras. Samas ei nähtu vangla materjalidest, kas isiku toimetamine haiglasse sõltuvusravile on võimalik. Vabanemisel oleks F.T elukoht ning võimalus taotleda sotsiaaltoetusi ja teenuseid. Tal on varasem töökogemus ning ta hakkaks saama pensioni. Enne vabanemist tellitakse isikuttõendav dokument. Samas puudub F.T vabanemisel garanteeritud töökoht. Tal on võlanõudeid 28 000 eurot. Kohus nägi ohtu uute kuritegude toimepanemiseks majanduslikel põhjustel.
8.Kokkuvõtlikult leidis kohus, et F.T ei saa vabastada arvestades tema varasemat elukäiku. F.T on varem korduvalt karistatud ja määratud ka kriminaalhooldusele. Ta on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Tal on välja kujunenud pikema aja jooksul kriminaalsed hoiakud. Fakt, et ta vangistuses olles on teinud järeldusi alkoholisõltuvuse osas on küll positiivne, ent mitte piisav tõdemaks, et isiku hoiakud on muutunud ja tema karistuse eesmärk täidetud. Varasemad ravid ei ole tulemust andnud ja ka praegu ei ole garanteeritud, et F.T pärast vabanemist ravile läheb. Uue kriminaalhoolduse läbimise prognoos on negatiivne. Kohus märkis, et isik võib taas alustada alkoholi tarvitamist, mis tähendab uute kuritegude toimepanemise riski. Viimast võib suurendada ka suhtlusringkond, kuhu kuulub kriminaalse taustaga isikuid. Kohus märkis sedagi, et F.T puudub toetav tugivõrgustik.

MÄÄRUSKAEBUS

9.F.T palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest.
10.Maakohus ei põhjendanud piisavalt vabastamata jätmist. F.T elamisluba on pikendatud. Samuti püstitab ta küsimuse, kas keegi vajab tööle vanglast vabanenud osalise töövõimega inimest. Lähedaste vastu rakendatud vägivalla osas selgitab F.T, et ei ole nendega 10 aastat kokku puutunud. Neid lahutab 120 km. Samuti ei mõista ta juttu ravimisest Wismari haiglas, kui ta sai vaid kaks süsti 14 aastat tagasi. Kuna täiturid olid arved arestinud, ostis ta viina, et müüa see maha ja endale süüa osta. Seekord on F.T suur soov muutuda. Ta on saanud vanemaks ja soovib end ravida. Peale ravikuuri läbimist asub F.T aga koheselt tööotsingutele. Määruskaebuse esitaja palub endale võimaluse anda ja lubab korralikult käia kriminaalhooldaja juures. 2(3)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
12.Kolleegiumi hinnangul on niisiis määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
13.Kaalutlusõiguse rikkumisi ei ole kaebaja välja toonud, vaid on üksnes asjaolusid selgitanud ning lubanud end muuta. Need selgitused ei muuda aga vääraks I astme kohtu kaalutlusi F.T vabastamata jätmiseks. F.T on korduvalt olnud võimalust end muuta (sh pöörduda vabatahtlikult ravile), ent sellele vaatamata on ta juba 17. korda vangistuses. Seetõttu tuleb tema praegustesse lubadustesse suhtuda ilmselge kahtlusega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus F.T ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. F.T ennetähtaegse vabastamata jätmise põhjuseks on eelkõige tema varasem elukäik, varasem kriminaalhoolduse luhtumine ning alkoholisõltuvus. Asjaolusid kogumis hinnates ei tekkinud maakohtul veendumust, et F.T oleks võimeline õiguskuulekat elu elama. I astme kohus on analüüsinud nii F.T uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid, kui ka positiivseid asjaolusid, jätmata siinjuures olulisi asjaolusid arvesse võtmata või omistamata neile ebaõiget kaalu. Muuhulgas on analüüsitud ka F.T perspektiivi alkoholivastasele ravile minna. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka kohtukolleegium ei ole veendunud, et F.T suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks.
14.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.