Kohtulahend

Harju Maakohtu 02.04.2019 toimunud istungil leidis prokurör, et tunnustamine ei ole võimalik. Tegu, milles Diana Ostašovat on süüdi mõistetud ei ole Eestis kuritegu, vaid vastab väärteo tunnustele. Tegemist ei ole ka KrMS § 50855 lg 2 sätestatud olukorraga, kus KrMS § 4896 lg 1 loetletud süütegudes süüdi mõistmise korral viib Eesti täide ja tunnustab mõistetud karistuse täide sõltumata selle karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi. Süüdimõistetu Diana Ostašova on kohtuistungi toimumisest teadlik, istungil osaleda ei soovinud. Kaitsja nõustus prokuröriga, et otsuse täitmine tuleb tunnistada lubamatuks, kuna see ei vasta Eesti seaduse tingimustele. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ning kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et Diana Ostašova suhtes tehtud Läti Vabariigi Vidzeme rajooni kohtu 28.01.2019.a otsuse tunnustamisest ja täitmisest tuleb keelduda. Läti Vabariigi kohus taotleb kohtuotsuse täitmist ja tunnustamist Diana Ostašova suhtes, kes on süüdi mõistetud Vidzeme rajooni kohtu 28.01.2019 otsusega Läti Vabariigi karistusseadustiku § 180 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti talle 3 kuu ja 1 päeva pikkune tingimisi karistus 6 kuulise katseajaga. KrMS § 50855 lg 1 ja lg 2 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja otsuses ettenähtud järelevalve lubatud juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu täitva riigi õiguse kohaselt, sõltumata teo koosseisu tunnustest või kui tegu sisaldub KrMS § 4896 lg 1 sätestatud kuritegude loetelus. Diana Ostašova mõisteti Läti Vabariigi Vidzeme rajooni kohtu 28.01.2019.a otsusega süüdi selles, et tema 01.12.2018 umbes kella 12.45 ajal, Raina tn. 7, Valka, Valka maakonnas, SIA „Maxima Latvija“ kaupluse „Maxima“ müügisaalis, pani kaasasolevasse kotti kauplusele kuuluvat kaupa: 1 pakend (500 grammi) puuvilja-pähkli segu „Juras perle“, maksumusega 7,99 eurot; 2 pudelit (2*0,7 liitrit) likööri „Jegermeister“ kogumaksumusega 25,72 eurot; 1 pudel viina (0,7 liitrit) „Mernaja na moloke“ maksumusega 9,98 eurot ning möödus kassadest, jättes kauba eest, kogumaksumusega 43,60 eurot, tasumata. Kohus märgib, et nimetatud tegu ei sisaldu KrMS § 4896 lg 1 sätestatud kuritegude loetelus, mille puhul topeltkaristatavuse nõue ei pea olema täidetud. Eesti Vabariigi karistusseadustiku § 199 lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui varastatu väärtus ületab teo toimepanemise ajal 20 miinimumpäevamäära. Kooskõlas KarS § 44 lg 2 loetakse miinimumpäevamäära suuruseks 10 eurot. Eeltoodu alusel tuleb Diana Ostašova käitumine kvalifitseerida Eesti Vabariigi karistusseadustikus sätestatut silmas pidades väärteona § 218 lg 1 järgi, s.o varavastase süüteona väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. Seega ei ole Diana Ostašova tegu, milles ta on Lätis süüdi mõistetud Eestis kehtiva seaduse järgi kuritegu.

Eeltoodud alustel puudub Eesti Vabariigil seaduslik alus Läti kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks Diana Ostašova suhtes. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulu jätta riigi kanda. KrMS §-d 180-188 ei näe ette korda, kelle kanda jäävad menetluskulud, mis on tekkinud välisriigi

kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluses. Käesoleval juhul ei ole tegemist kriminaalmenetluse lõpetamisega või olukorraga kus Diana Ostašova mõistetakse süüdi- või õigeks. KrMS § 48910 lg 1 p 3 ette, et kaitsja osavõtt liikmesriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlusest on kohustuslik, kui otsustatakse isiku üleandmist karistuse kandmiseks. Lisaks võtab kohus arvesse ka seda, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlust ei algatanud puudutatud isik ning talle ei olnud antud menetluse algatamise ega läbiviimise osas mingit otsustusõigust. Kohtu arvates ei ole menetluskulu välja mõistmine selge aluse puudumisel põhjendatud ja seega tuleb kaitsjatasu 90,00 eurot jätta riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.