Liiklussüüteod

1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks kontrollnõuetele on Mairo Maasik kohustatud käitumiskontrolli ajal täitma järgmised kohustused KarS § 75 lg 2 p 2, 21ja 8 alusel: 1) mitte tarvitama alkoholi, 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, 3) osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 2 p 9 ja § 751 lg 3 alusel on Mairo Maasik käitumiskontrolli ajal allutatud elektroonilisele valvele 6 (kuueks) kuuks. Elektroonilise valve tähtaeg KarS § 75 1 lg 4 alusel hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. KarS 78 p 1 alusel hakkab 3-aastane katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus Mairo Maasik juhtis tahtlikult 11.08.2018 kella 20:34 ajal Tallinnas Sõle ja Kaera tänavate ristmikul liikudes Sõle 51 maja poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx olles joobeseisundis (narkojoove – amfetamiin, metamfetamiin), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Mairo Maasik toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus M. Maasika karistamist KarS § 424 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust eelmise otsuse järgi ära kandmata karistuse (2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistuse) võrra ning liitkaristuseks mõista 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistust ei pöörata KarS § 74 alusel täitmisele kui M. Maasik 3-aastase katseaja kestel kriminaalhooldaja järelevalve all täidab talle pandud kohustused ning kontrollnõuded ja allub elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud. Süüdistatavalt tuleb välja mõista menetluskulud kogusummas 1143 eurot ning seda on võimalik tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt 95,25 eurot. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud, on selle allkirjastanud vabatahtlikult kaitsja juuresolekul ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei soovinud. Prokurör jäi kohtuistungil eelnevalt sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkuleppe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning M. Maasik tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses.

Kui menetluskulud ei ole 12 kuu jooksul tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumine kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.