Liiklussüüteod

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

SÜÜDISTUS

B.T süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 06.01.2018. a kella 02.04 ajal Tallinnas xxx juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (0,91 mg/l väljahingatavas õhus).

B.T pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse B.T selles, et tema isikuna, kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 10.08.2017 LS § 201 lg 1 järgi (tegu 10.08.2017 kell 15.49) ja 31.08.2017 LS § 201 lg 2 järgi (tegu 10.08.2017 kell 18.35) Põhja prefektuuri poolt juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt, 22.12.2017 kella 21.47 ajal Tallinnas xxx juures ja 06.01.2018. a kella 02.04 ajal Tallinnas xxx juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

B.T pani toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud.

Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht B.T , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on B.T

karistuseks 22.12.2017.a toime pandud episoodis KarS § 423 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust; 06.01.2018.a toime pandud episoodis KarS § 4231 ja § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg 22.12.–23.12.2017.a ja 06.01.2018.a, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 9 kuud 27 päeva, mis tuleb KarS § 73 lg 1, 3 kohaselt jätta täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta 4 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt B.T-lt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu 120 euro ulatuses, millele lisandub kaitsjatasu kohtus ja sundraha summas 810 eurot. Kaitsjatasu summas 60 eurot tuleb jätta riigi kanda, kanda, sest isiku määratud kaitsja vahetus menetluse käigus. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava B.T süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et B.T tuleb süüdi tunnistada KarS § 423 , § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuulub kokkuleppe kohaselt KarS § 83 lg 3 p 1 alusel konfiskeerimisele J R kuuluv sõiduk xxx registreerimismärgiga xxx, kui kuriteo toimepanemise vahend. Kohus viitab, et Riigikohus on oma praktikas asunud seisukohale, et mootorsõiduk on KarS §-s 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahend ning selle konfiskeerimine on lubatav omandiõiguse riive (RKÜKo 3-1-1-37-08). Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub üheselt kuriteo toimepanemine antud sõidukiga, puuduvad antud kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist välistavad asjaolud. B.T on kokkuleppes sõiduki konfiskeerimisega nõustunud, samuti on sellega nõustunud kolmas isik J R (tl 62; 64-65).

Samuti kuuluvad B.T-lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2019.a. 810 eurot. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kogusummas 300 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust ning välja mõista kaitsjatasudest 120 eurot kohtueelse menetluse kaitsjatasude katteks ning kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasud summas 120 eurot, s.o kokku 240 eurot. Tulenevalt kokkuleppest tuleb seoses kaitsja vahetumisega kohtueelses menetluses jätta kaitsjatasu 60 eurot ulatuses riigi kanda. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul muid erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kohus juhindub KrMS § 126, 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.