1-18-5236 11. veebruar 2019 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Paavo Randma ja Peeter Roosma M. T. suhtes tehtud jälitustoiminguga kogutud andmete Kohtuasi tutvustamata jätmine Tallinna Ringkonnakohtu 30. augusti 2018. a määrus Vaidlustatud kohtulahend M. T. kaitsja vandeadvokaat Karoliina Kõrgesaar, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja 16. jaanuar 2019, kirjalik menetlus viis Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. augusti 2018. a määrus ja saata kohtuasi uueks arutamiseks ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Mõista Eesti Vabariigilt M. T. kasuks välja 840 eurot, sealhulgas käibemaks 140 eurot, valitud kaitsjale Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses makstud tasu katteks. Kanda see summa Advokaadibüroo Supremia OÜ pangakontole EE222200221060878116 Swedbank AS-is.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Harju Maakohtu 6. novembri 2017. a määrusega anti Põhja Ringkonnaprokuratuuri taotlusel luba M. T. ja T. S-i suhtes jälitustoimingute tegemiseks.
29.
novembril 2017 peeti M. T. kahtlustatavana kinni ja talle esitati kahtlustus suures ulatuses omastamises (karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 2 p 2) ning grupis suures ulatuses toime pandud rahapesus (KarS § 394 lg 2 p-d 1 ja 3).
15.veebruaril 2018 teavitati M. T-d tema suhtes tehtud jälitustoimingust.
10.mail 2018 esitas M. T. kaitsja vandeadvokaat Karoliina Kõrgesaar prokuratuurile taotluse Harju Maakohtu 6. novembri 2017. a jälitustoiminguks loa andmise määruse ja selle aluseks oleva Põhja Ringkonnaprokuratuuri 6. novembri 2017. a taotlusega tutvumiseks.
1-18-5236
Põhja Ringkonnaprokuratuuri 8. juuni 2018. a määrusega anti luba tutvustada jälitustoimingu loa andmise määrust ja prokuratuuri taotlust M. T. kaitsjale osaliselt. Jälitustoimingu loa ja prokuratuuri taotluse osaliselt kinni kaetud tekste tutvustati kaitsjale 12. juunil 2018.
Kaitsja esitas 18. juunil 2018 prokuratuurile Ringkonnaprokuratuuri 8. juuni 2018. a määrust.
20.juunil 2018 teavitas prokuratuur kaitsjat, et tal võimaldatakse tutvuda 8. juuni 2018. a määrusega, kuid selle tekst on osaliselt varjatud.
21.juunil 2018 esitas kaitsja Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Harju Maakohtu
6.novembri 2017. a määruse peale, taotledes kohtu kontrolli selle üle, kas jälitustoimingu loa, selle aluseks oleva taotluse ja jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamata jätmise loa osaline kinnikatmine on õigustatud. Ühtlasi taotles kaitsja prokuratuuri kohustamist tutvustada talle nende jälitusdokumentide terviktekste ja tunnistada jälitustoimingu luba õigusvastaseks. Kaitsja seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised.
taotluse
tutvustada
talle
Põhja
8.1.Prokuratuur kattis põhjendamatult osa jälitusdokumentide tekstist kinni. Nii M. T. kui ka T. S-i kohta esitati sama jälitustoimingute loa taotlus ja nende tegemiseks anti luba sama kohtumäärusega. Tallinna Ringkonnakohtu 25. juuli 2018. a määrusega rahuldati T. S-i kaitsja taotlus tutvustada talle jälitusdokumentide terviktekste, kuna kohtu väitel ei sisaldanud need dokumendid selliseid kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 12614 lg 1 p-des 1–7 loetletud andmeid, mis õigustaks T. S-i kaitseõiguse piiramist. Samal põhjusel tuleb kõnealuste dokumentide terviktekste tutvustada ka M. T. kaitsjale.
8.2.Harju Maakohtu 6. novembri 2017. a määrus ei ole põhjendatud. Lisaks ei allunud selle asja lahendamine Harju Maakohtule.
Tallinna Ringkonnakohtu 30. augusti 2018. a määrusega jäeti kaitsja taotlus jälitusdokumentide terviktekstide tutvustamiseks rahuldamata. Kolleegium leidis, et jälitustoimingu loa ja prokuratuuri taotluse osalise tutvustamata jätmise peale esitatud määruskaebuse lahendamisel ei ole samas kriminaalasjas teise kahtlustatava suhtes tehtud otsustus praeguses asjas kohtule siduv. Jälitusdokumentide varjatud osad sisaldavad KrMS § 12614 lg 1 p-des 1, 2 ja 6 märgitud andmeid. Prokuratuuri määruses on põhjendatud, miks ei saa nende dokumentide terviktekste kaitsjale tutvustada. Tekstid on kinni kaetud nii eraelu kui ka ärialaste huvide kaitseks, lisaks paljastaks terviktekstide tutvustamine lubamatult jälitusasutuse meetodid ja taktika. Samuti märkis kohus, et jälitustoiminguks loa andmist arutas õigesti KrMS § 24 lg 1 kohaselt Harju Maakohus, kuna kahtlustuse sisuks olevad kuriteod pandi toime Harjumaal.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
10.Tallinna Ringkonnakohtu määruse vaidlustas M. T. kaitsja, kes taotleb kohtumääruse tühistamist osas, milles jäeti rahuldamata kaitsja taotlus jälitustoimingu loa ja prokuratuuri taotluse terviktekstidega tutvumiseks, samuti menetluskulude hüvitamist ja kohtualluvust puudutavas osas. Kaitsja taotleb ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri 8. juuni 2018. a määruse tühistamist ja prokuratuuri kohustamist jälitusdokumentide terviktekstide tutvustamiseks. Alternatiivselt palub kaitsja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Kaitsja väited on kokkuvõtlikult järgmised. 2(5)
1-18-5236
10.1.Ringkonnakohtu määrus on nõuetekohaselt põhjendamata. Kohus jättis tähelepanuta, et KrMS § 12614 lg 1 p-des 1–7 sätestatud aluse olemasolu korral jälitustoimingu loa ja prokuratuuri taotluse tutvustamata jätmiseks peab kaaluma, kas vajadus jätta andmed tutvustamata kaalub üles isiku õiguse selle teabega tutvuda. Nii M. T. kui ka T. S-i suhtes esitati jälitustoimingute tegemiseks sama taotlus ja selleks anti luba ühe kohtumäärusega. Tallinna Ringkonnakohtu 25. juuli 2018. a määrusega rahuldati T. S-i kaitsja taotlus tutvustada talle jälitusdokumentide terviktekste, samas kui praeguses asjas jättis kohus M. T. kaitsja samasisulise taotluse rahuldamata. Jälitusdokumendid ei sisalda andmeid, mille varjamine M. T. ja tema kaitsja eest oleks vajalik.
10.2.Ringkonnakohus poleks tohtinud kohtualluvuse küsimust lahendada enne, kui ta lahendab määruskaebust jälitustoiminguks loa andmise määruse peale. Ringkonnakohtu määrusest ei selgu, mille põhjal leiti, et T. S. pani kahtlustuse sisuks olevad kuriteod toime Harjumaal.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Määruskaebemenetluse sõlmküsimuseks on, kas ringkonnakohtu otsustus, millega jäeti rahuldamata kaitsja taotlus jälitustoimingu loa ja selle aluseks oleva prokuratuuri taotluse terviktekstidega tutvumiseks, on õigustatud. Kolleegiumi hinnangul ei ole ringkonnakohus seda oma määruses nõuetekohaselt põhjendanud ja sellega on rikutud kohtulahendi põhjendamise kohustust KrMS § 3051 lg 1 mõttes. Märgitud vea loeb kolleegium KrMS § 339 lg 2 alusel kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, mis tingib kohtumääruse tühistamise.
12.Ringkonnakohus pidi kontrollima, kas jälitustoimingu loa ja selle aluseks oleva taotluse tekst sisaldab tutvustamata jäetud osas KrMS § 12614 lg 1 p-des 1–7 nimetatud andmeid ja kas prokuratuur on nende andmete tutvustamata jätmist asjakohaselt põhjendanud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2017. a määrus nr 1-17-7077/14, p 63). Viimase küsimuse lahendamisel tuli kohtul hinnata, kas prokuratuuri määruses on näidatud, miks kaalub huvi KrMS § 12614 lg 1 p-des 1–7 sätestatud teabe tutvustamata jätmise vastu konkreetsel juhul üles M. T. õiguse selle teabega tutvuda (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-1-17, p-d 53, 56 ja 61.)
13.Lahendades jälitustoimingu loa vaidlustamise menetluses kaebust selle loa ja prokuratuuri taotluse osalise tutvustamata jätmise peale, ei saa ringkonnakohus esitada mõistagi üksikasjalikke põhjendusi selle kohta, milliseid konkreetseid andmeid ja miks jälitustoimingu loas ning prokuratuuri taotluses varjata tuleb. Seetõttu on paratamatu, et kohtu kaalutlused määruskaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad asja eripära arvestades teatud ulatuses abstraktseteks. Kuid sellele vaatamata peab kohtumääruse põhjendustest piisaval määral nähtuma, et kohus on tõepoolest tutvunud lisaks prokuratuuri määrusele ka jälitustoimingu loa ja prokuratuuri taotluse terviktekstidega ning võrrelnud neid osaliselt varjatud dokumentide tekstidega. Arutataval juhul ei vasta ringkonnakohtu määrus sellele nõudele.
14.Kohus leidis, et jälitustoiminguteks loa andmise määruse ja prokuratuuri taotluse kinni kaetud osad sisaldavad KrMS § 12614 lg 1 p-des 1, 2 ja 6 loetletud andmeid. Seejärel märkis kohus, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri 8. juuni 2018. a määruses on põhjendatud, „miks ei saa [...] dokumentide terviktekste kahtlustatava kaitsjale tutvustada“, ning jälitustoimingu loas ja prokuratuuri taotluses „on kinni kaetud andmed nii ärialaste huvide kui ka eraelu kaitseks, mis pole M. T-ga puutumuses“ ja nende dokumentide terviktekstide tutvustamine „paljastaks [...] 3(5)
1-18-5236 lubamatult jälitusasutuse meetodid ja taktika, mis aga raskendaks ja seaks ohtu jälitusasutuse edasise töö“. Rohkem sisulisi põhjendusi ringkonnakohtu määruses ei ole.
15.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu põhjendused on liiga üldised ja piirduvad paljasõnaliste konstateeringutega. Kohus ei ole piisava põhjalikkusega näidanud, kas prokuratuuri määruses on nõuetekohaselt põhjendatud, et huvi jätta KrMS § 12614 lg 1 p-des 1, 2 ja 6 nimetatud andmed tutvustamata on kaalukam kui M. T. õigus selle teabega tutvuda. Seepärast pole ringkonnakohtu määruse põhjal võimalik usaldusväärselt hinnata, kas prokuratuur jättis õigustatult osa jälitustoimingu loa ja selle aluseks oleva taotluse tekstist varjatuks. Ühtlasi ei nähtu kohtumäärusest piisavalt seegi, nagu oleks kohus võrrelnud jälitustoimingu loa ja prokuratuuri taotluse terviktekste nende dokumentide osaliselt kinni kaetud tekstidega. Nii ei saa ringkonnakohtu määruse põhjal otsustada jälitustoiminguga kogutud teabe osalise tutvustamata jätmise põhjendatuse üle.
16.Märkimist väärib ka kaitsja osutus, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri 6. novembri 2017. a jälitustoimingute loa taotlus esitati lisaks M. T-le ka samas kriminaalasjas teise kahtlustatava T. S-i kohta. Mõlema kahtlustatava suhtes anti luba jälitustoimingute tegemiseks sama Harju Maakohtu 6. novembri 2017. a määrusega. Tallinna Ringkonnakohtu 25. juuli 2018. a määrusega rahuldati T. S-i kaitsja taotlus jälitustoimingu loa ja prokuratuuri taotluse terviktekstidega tutvumiseks, kuid praeguses asjas jättis ringkonnakohus M. T. kaitsja sellekohase taotluse rahuldamata. Kuigi ringkonnakohus märkis õigesti, et Tallinna Ringkonnakohtu 25. juuli 2018. a määruses väljendatud seisukohad ei ole siduvad M. T. kaitsja määruskaebuse lahendamisel, polnud kohtul samas ka põhjust jätta osutatud määruses öeldut täiesti tähelepanuta ja eirata küsimust selle kohta, miks on vaja kahtlustatavaid kohelda jälitusdokumentide tutvustamisel erinevalt.
17.Jälitustoimingu loa ja viimase aluseks olnud taotluse tutvustamise ulatus mõjutab vahetult seda, kui tõhusalt saab isik määruskaebemenetluses jälitustoimingu loa õiguspärasusele vastu vaielda (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. mai 2018. a määrus nr 1-17-10682/13, p 34). Kuna ringkonnakohus pole nõuetekohaselt lahendanud küsimust, kas jälitusdokumentide osalist varjamist põhjendati prokuratuuri määruses korrektselt, rikkus kohus oluliselt (KrMS § 339 lg 2) kohtulahendi põhjendamise kohustust (KrMS § 3051 lg 1). Selle vea tõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja kohtuasi saata uueks arutamiseks samale kohtule. Seepärast ei pea kolleegium vajalikuks võtta seisukohta muude määruskaebuses esitatud väidete suhtes.
18.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 30. augusti 2018. a määruse ja saadab kohtuasja uueks arutamiseks ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
19.Kaitsja esitas taotluse hüvitada M. T-le valitud kaitsja tasu ja kanda see Advokaadibüroo Supremia OÜ pangakontole. Taotluse ja sellele lisatud arve kohaselt kulus kaitsjal Riigikohtu määruskaebemenetluses õigusabi osutamisele kokku 5 tundi. Õigusteenuse tunnihind oli 140 eurot, millele lisandus käibemaks. Kokku palub kaitsja hüvitada 840 eurot. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja toimingud vajalikud ja nende tegemise eest taotletav summa põhjendatud. Kuna Riigikohus tühistab ringkonnakohtu määruse, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 1 kohaselt riigi kanda. Kaitsja taotlusel tuleb märgitud kulu hüvitis tasuda Advokaadibüroo Supremia OÜ pangakontole. (allkirjastatud digitaalselt) 4(5)
1-18-5236
Eerik Kergandberg, Paavo Randma, Peeter Roosma
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.