Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-17-7807 18. detsember 2018 Eesistuja Saale Laos, liikmed Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Paavo Randma ja Peeter Roosma Kriminaalasi Sergei Jelisejevi süüdistuses KarS § 122 (kehtivas redaktsioonis KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3), § 141 lg 2 p-de 1 ja 6, § 144 lg 2 ning § 182 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 7. mai 2018. a otsus Sergei Jelisejevi kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland, kassatsioon Prokuratuur, Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Siniväli 21. november 2018, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 7. mai 2018. a otsus muutmata ja kaitsja kassatsioon rahuldamata.
2.Määrata Advokaadibüroole AE Consult kassatsioonimenetluses Sergei Jelisejevile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60 (kuuskümmend) eurot, sh käibemaks 10 (kümme) eurot.
3.Mõista eelmises punktis märgitud menetluskulu katteks Sergei Jelisejevilt Eesti Vabariigi kasuks välja 60 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Sergei Jelisejevit süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 122 (kehtivas redaktsioonis KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3), § 141 lg 2 p-de 1 ja 6, § 144 lg 2 ning § 182 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.
1.1.KarS § 122 järgi süüdistatakse S. Jelisejevit selles, et ta peksis 2008. aastast kuni 2013. aastani vähemalt kord kuus rihmaga xxx xxxx. ja xxxx. xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx A-d ja B-d.
1-17-7807
1.2.KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi süüdistatakse S. Jelisejevit selles, et ajavahemikul 2007. aastast kuni 21. oktoobrini 2011 täpselt tuvastamata kuupäeval astus ta ühel korral suguühtesse A-ga, kes oli 7- kuni 10-aastane ja seega KarS § 147 kohaselt arusaamisvõimetu. Samuti astus süüdistatav ajavahemikul 2011. aastast kuni 2012. aastani täpselt tuvastamata kuupäeval A-ga üks kord suguühtesse, kasutades ära viimase vastupanu- ja arusaamisvõimetust. Ajavahemikul 2015. aastast kuni 31. detsembrini 2016 täpselt tuvastamata kuupäeval vägistas S. Jelisejev ühel korral B, astudes kannatanuga vägivalda kasutades suguühtesse.
1.3.KarS § 144 lg 2 järgi esitatud süüdistuse kohaselt astus S. Jelisejev ajavahemikul 2015. aastast kuni 31. detsembrini 2016 korduvalt suguühtesse B-ga.
1.4.KarS § 182 järgi süüdistatakse S. Jelisejevit selles, et ta pakkus 2016. aasta oktoobrist
30.detsembrini A-le ja B-le korduvalt alkohoolseid jooke. Samuti pakkus ta 2016. aasta
31.detsembri õhtul ja ööl vastu 1. jaanuari 2017 alkoholi B-le.
Harju Maakohus tegi 29. novembril 2017 lühimenetluses otsuse, millega 1) S. Jelisejev tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi 2015. aastast kuni
31.detsembrini 2016 toime pandud kuritegude eest 12 aasta pikkuse vangistusega, KarS § 144 lg 2 järgi 2015. aastast kuni 31. detsembrini 2016 aset leidnud kuritegude eest 8 aasta pikkuse vangistusega ning KarS § 182 järgi üheaastase vangistusega; 2) KarS § 64 lg 1 alusel moodustati 2015. aastast kuni 2017. aastani toime pandud kuritegude eest liitkaristuseks 15 aastat vangistust, mida vähendati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 10 aastat vangistust; 3) KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 2015. aastast kuni 2017. aastani toime pandud kuritegude eest kohaldatud karistust Harju Maakohtu 14. oktoobri 2013. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuu 28 päeva vangistuse võrra, moodustades liitkaristuseks 10 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust; 4) S. Jelisejev tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 122 (kehtivas redaktsioonis KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3) järgi 2008. aastast kuni 2013. aastani toime pandud kuritegude eest 4 aasta pikkuse vangistusega ning KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi 2007. aastast kuni 2012. aastani toime pandud kuritegude eest 13 aasta pikkuse vangistusega; 5) KarS § 64 lg 1 alusel moodustati 2007. aastast kuni 2013. aastani toime pandud kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 15 aastat vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 10 aastat vangistust; 6) KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus 2007. aastast kuni 2013. aastani ja 2015. aastast kuni 2017. aastani mõistetud liitkaristustest ning kohaldati üksikkaristustest raskema suurendamise teel lõplikuks karistuseks S. Jelisejevile 15 aastat vangistust.
2.1.Maakohus leidis, et süüdistatav pani süüdistuses märgitud teod toime. Muu hulgas tuvastas kohus, et süüdistatav vägistas (KarS § 141 lg 2 p-d 1 ja 6) ajavahemikul 2007. aastast kuni
21.oktoobrini 2011 A, astudes KarS § 147 kohaselt arusaamisvõimetu kannatanuga suguühtesse.
2.2.Karistust mõistes märkis kohus, et süüdistatava süüd suurendab lisaks muule kannatanute vägistamine pikema ajavahemiku jooksul ja pärast A vägistamist sama kuriteo toimepanemine ka B suhtes. Süü suurust näitab seegi, et süüdistatav põhjustas vägistamisega A psüühikale pöördumatuid tagajärgi. Samuti esineb süüdistatava käitumises karistust raskendav asjaolu KarS § 58 p 3 tähenduses, kuna ajavahemikul 2011. aastast kuni 2012. aastani toimepandud teo ajal oli A noorem kui 12-aastane.
2(6)
1-17-7807
2.3.Osa süüdistatava kuritegudest on toime pandud enne tema suhtes tehtud Harju Maakohtu
14.oktoobri 2013. a süüdimõistvat otsust ja osa kuritegudest pärast seda otsust. Seega tuleb mõista liitkaristus nii KarS § 65 esimese lõike kui ka sama paragrahvi teise lõike alusel. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2007. a otsuses asjas nr 3-1-1-67-07 märgitu kohaselt peab sellises olukorras kohaldama esmalt KarS § 65 teist lõiget ja seejärel esimest lõiget.
Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni S. Jelisejevi kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland. Apellatsioonis taotleti kohtuotsuse tühistamist karistuse osas ja uue otsuse tegemist, millega vähendataks KarS § 122 järgi (2008. aastast kuni 2013. aastani toime pandud kuriteod) ja KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi (2007. aastast kuni 2012. aastani aset leidnud kuriteod) mõistetud karistust ning KarS § 64 lg 1 alusel 2007. aastast kuni 2013. aastani toime pandud kuritegude kogumi eest moodustatud liitkaristust. Kaitsja taotles KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel 2015. aastast kuni 2017. aastani toime pandud kuritegude ja 2007. aastast kuni 2012. aastani aset leidnud kuritegude eest liitkaristuse moodustamist nii, et lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista lõplikuks karistuseks 10 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
Tallinna Ringkonnakohtu 7. mai 2018. a otsusega tühistati maakohtu otsus S. Jelisejevi süüditunnistamises KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi ajavahemikul 2007. aastast kuni
21.oktoobrini 2011 täpselt tuvastamata kuupäeval aset leidnud kuriteo toimepanemises. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega kvalifitseeris süüdistatava käitumise ümber KarS § 144 (kehtivas redaktsioonis KarS § 144 lg 2) järgi, karistades teda 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Samuti tühistati maakohtu otsus S. Jelisejevile KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi mõistetud karistuse osas ning talle mõisteti KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi ajavahemikul 2011. aastast kuni 2012. aastani täpselt tuvastamata kuupäeval toime pandud vägistamise eest karistuseks 9 aastat vangistust. Lisaks tühistati maakohtu otsus S. Jelisejevile enne Harju Maakohtu
14.oktoobri 2013. a otsuse kuulutamist 2007. aastast kuni 2013. aastani toime pandud kuritegude eest moodustatud liitkaristuse osas ning talle mõisteti KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel KarS §-de 122 ja 144 ning § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi enne Harju Maakohtu 14. oktoobri 2013. a otsuse kuulutamist toime pandud kuritegude eest liitkaristuseks 10 aasta pikkune vangistus, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel vangistuseni 6 aastat 8 kuud. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ka S. Jelisejevile KarS § 65 lg 1 alusel kohaldatud liitkaristuse osas ning mõistis talle liitkaristuseks 13 aastat vangistust. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata, apellatsioon jäeti rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised.
4.1.Maakohus mõistis süüdistatava ekslikult KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi süüdi ajavahemikul 2007. aastast kuni 21. oktoobrini 2011 A vägistamises. Otsuse kohaselt oli kannatanu vanuse tõttu arusaamisvõimetu (KarS § 147). Ringkonnakohus märkis, et kannatanu ei pruukinud olla teo ajal noorem kui 10-aastane, vaid võis süüdistuses toodud ajavahemikku arvestades olla juba üle 10 aasta vanune. Seega esineb kõnealuses osas kõrvaldamata kahtlus (KrMS § 7 lg 3), mis ei tingi aga süüdistatava osalist õigeksmõistmist, sest tema käitumine oli teo ajal karistatav KarS § 144 järgi. Kuna KarS § 144 täidab KarS § 141 lg 2 p 6 mõttes korduvuse kui vägistamise koosseisu kvalifitseeriva tunnuse, tuleb ajavahemikul 2011. aastast kuni 2012. aastani toime pandud vägistamine kvalifitseerida jätkuvalt KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi.
4.2.Ringkonnakohus vähendas süüdistatavale mõistetud karistust. Süüdistatav pani ajavahemikul 2007. aastast kuni 21. oktoobrini 2011 ja 2011. aastast kuni 2012. aastani vägistamise toime kahel korral. Maakohus leidis ekslikult, nagu oleks süüdistatav pannud need kuriteod toime sageli pikema ajavahemiku jooksul, hinnates seda karistuse mõistmisel süüd suurendava asjaoluna. Ringkonnakohtu hinnangul on isiku süü väiksem juhul, kui kahe erineva kuriteo vahele jääb pikem ajavahemik, võrreldes juhuga, kus kuritegusid pannakse toime sageli. Lisaks pole 3(6)
1-17-7807 tõendatud maakohtu väide, justkui oleks süüdistatav põhjustanud A psüühikale pöördumatuid tagajärgi. Samuti arvestas maakohus lubamatult kaks korda süüd suurendava asjaoluna seda, et pärast A vägistamist vägistas süüdistatav ka B. Maakohus märkis põhjendamatult sedagi, et süüdistatava käitumises esineb karistust raskendav asjaolu KarS § 58 p 3 mõttes, kuna ajavahemikul 2011. aastast kuni 2012. aastani toime pandud vägistamise ajal võis A olla juba 12-aastane, mis välistab KarS § 58 p 3 kohaldamise. Ringkonnakohus pidas põhjendatuks mõista süüdistatavale ajavahemikul 2011. aastast kuni 2012. aastani toime pandud vägistamise eest KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi karistuseks 9 aastat vangistust.
4.3.Maakohus juhindus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses asjas nr 3-1-1-67-07 märgitust, kohaldades KarS § 65 alusel liitkaristusi mõistes esmalt selle paragrahvi teist lõiget ja seejärel esimest lõiget. Samas leiti Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. novembri 2014. a otsuses asjas nr 3-1-1-64-14, et kõigepealt tuleb mõista liitkaristus KarS § 65 lg 1 järgi ja alles pärast seda moodustada liitkaristus KarS § 65 lg 2 kohaselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta maakohtu valitud karistuse mõistmise järjekord KarS § 65 lg 1 eesmärgile, milleks on seada süüdistatav olukorda, kus ta oleks kõigi enne eelmise süüdimõistva otsuse kuulutamist toime pandud kuritegude eest mõistetud süüdi sama otsusega. Küll on maakohtu valitud järjekord süüdistatavale soodsam, millest peab juhinduma ka ringkonnakohus, kuna kaitsja apellatsiooni alusel ei saa süüdistatava olukorda raskendada. Arvestades seda, et ringkonnakohus kvalifitseeris osa enne Harju Maakohtu 14. oktoobri 2013. a otsust toime pandud kuritegudest ümber ja mõistis uued karistused, mis vähendas nende kuritegude eest mõistetud liitkaristust, tuleb maakohtu otsus KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas tühistada ja mõista süüdistatavale selle sätte järgi liitkaristuseks 13 aastat vangistust.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni S. Jelisejevi kaitsja, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist osas, milles kohus karistas süüdistatavat 13 aasta pikkuse vangistusega, ja uue otsuse tegemist, millega vähendada süüdistatava karistust vangistuseni 10 aastat 7 kuud ja 28 päeva. Kassaatori seisukohad on lühidalt järgmised.
5.1.Süüdistatavale mõistetud karistus ei vasta kuritegude raskusele ja tema isikule. Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et maakohus hindas süüdistatava süü ekslikult suureks. Lisaks sellele tuleb karistuse mõistmisel arvestada asjaolusid, et kuriteod pandi toime ammu, süüdistatav kahetseb neid ja kannatanutele ei tekitatud kuritegudega raskeid tagajärgi. Tõik, et enne süüdistatava suhtes tehtud varasemat süüdimõistvat otsust polnud tuvastatud tema veelgi varem toime pandud kuritegusid, ei saa aastaid hiljem raskendada süüdistatava olukorda.
Riigikohtu kriminaalkolleegium vaatas kaitsja kassatsiooni läbi kolmeliikmelises kohtukoosseisus 31. oktoobril 2018. Kuna kohtukoosseisu liikmetel tekkisid seadust kohaldades põhimõttelist laadi eriarvamused, anti kriminaalasi KrMS § 354 lg 1 alusel läbivaatamiseks kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
Kassatsioonis on vaidlustatud üksnes süüdistatavale mõistetud karistuse määra. Kolleegium leiab, et kassaatori väited ei tingi ringkonnakohtu otsuse tühistamist. Kohus käsitles karistuse määra valikut piisava põhjalikkusega ja süüdistatavale apellatsioonimenetluse tulemusel 4(6)
1-17-7807 mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistamise alustega. Seetõttu ei pea kolleegium KrMS § 363 lg 4 p 1 alusel vajalikuks ringkonnakohtu seisukohti märgitud osas korrata.
Küll väärib väljaspool kassatsiooni lahendamise piire tähelepanu järgnev. Osa süüdistatava kuritegudest on toime pandud enne tema suhtes tehtud Harju Maakohtu 14. oktoobri 2013. a süüdimõistvat otsust ja osa kuritegudest pärast seda kohtuotsust karistusest tingimisi vabastamisega määratud katseajal. Seega tuli kohtutel mõista süüdistatavale liitkaristus nii KarS § 65 („Liitkaristuse hilisem mõistmine“) esimese lõike (kuritegude hiljem tuvastatud kogum) kui ka sama paragrahvi teise lõike alusel (kohtuotsuste kogum). Kohtud juhindusid küll mõlemast nimetatud sättest, kuid olid erineval seisukohal küsimuses, millises järjekorras peab KarS § 65 lõikeid 1 ja 2 liitkaristuse mõistmisel kohaldama. Kuna asjas on ühtlasi ilmnenud, et Riigikohtu senine praktika pole selle küsimuse lahendamisel olnud järjekindel, tuleb kohtupraktikat ühtlustada.
Viimati andis Riigikohtu kriminaalkolleegium 6. novembri 2014. a otsuses asjas nr 3-1-1-64-14 juhised, et esmalt peab mõistma põhikaristused ja liitkaristuse enne eelmise süüdimõistva otsuse kuulutamist toime pandud kuritegude eest ning liitma sellele karistusele KarS § 65 lg 1 alusel eelmise süüdimõistva otsusega mõistetud karistuse. Alles seejärel tuleb mõista põhikaristused ja liitkaristus pärast eelmise süüdimõistva otsuse kuulutamist toime pandud kuritegude eest ning lõpuks suurendada KarS § 65 lg 2 alusel seda liitkaristust KarS § 65 lg 1 kohaselt mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa võrra. (Vt otsuse p-d 15.1–15.3.) Seevastu kriminaalkolleegiumi
12.novembri 2007. a otsuses asjas nr 3-1-1-67-07 kohaldati KarS § 65 lõikeid 1 ja 2 vastupidises järjekorras, suurendades kõigepealt KarS § 65 lg 2 alusel pärast eelmist süüdimõistvat otsust toime pandud kuritegude eest mõistetud liitkaristust selle otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Alles siis mõisteti liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel enne süüdimõistvat otsust toime pandud kuritegude eest mõistetud liitkaristuse ja KarS § 65 lg 2 järgi moodustatud liitkaristuse põhjal. (Vt otsuse p-d 8 ja 8.1).
10.Kriminaalkolleegiumi kogu koosseis peab õigeks jääda otsuses asjas nr 3-1-1-64-14 esitatud karistuse mõistmise järjekorra juurde. Selles otsuses märgitu on põhjendatav KarS § 65 lg-te 1 ja 2 järgi liitkaristuste moodustamise eesmärkidega. Kuritegude hiljem tuvastatud kogumi korral (KarS § 65 lg 1) mõistetakse liitkaristus samadel alustel nagu liitkaristuse mõistmisel ühe kriminaalasja raames (KarS § 64), sealhulgas saab KarS § 64 lg 1 alusel kasutada erinevaid liitkaristuse moodustamise võtteid (kas raskemat karistust suurendades või lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga). See on kantud eesmärgist asetada süüdistatav mõtteliselt olukorda, kus ta olnuks juhul, kui ta oleks kõikide enne eelmise süüdimõistva otsuse kuulutamist toime pandud kuritegude eest mõistetud süüdi ja karistatud sama otsusega. Selle saavutamiseks peab ka KarS § 65 lg-te 1 ja 2 alusel liitkaristust mõistes liitma esmalt KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 järgi enne eelmise süüdimõistva otsuse kuulutamist toime pandud kuritegude eest mõistetud karistuse ja eelmise süüdimõistva otsusega mõistetud karistuse.
11.Kohtuotsuste kogumi korral (KarS § 65 lg 2) ei saa liitkaristust KarS § 64 lg 1 alusel mõista, sest karistusele, mis on mõistetud pärast eelmise süüdimõistva otsuse kuulutamist toime pandud kuritegude eest, tuleb liita kogu eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Karistuste tervikuna liitmist õigustab see, et eelmise süüdimõistva otsusega mõistetud karistus ei ole süüdistatava puhul karistuse eesmärki täitnud, kuna ta on pärast selle otsuse kuulutamist jätkanud kuritegude toimepanemist. Sellest tulenevalt saab liitkaristuse mõistmisel nii KarS § 65 lg 1 kui ka lg 2 järgi alles KarS § 65 lg 1 kohaldamise järel liikuda sama paragrahvi teise lõike juurde, suurendades pärast eelmise otsuse kuulutamist toime pandud kuritegude eest mõistetud 5(6)
1-17-7807 karistust KarS § 65 lg 1 kohaselt moodustatud liitkaristuse ärakandmata osa võrra. Vastupidine järjekord liitkaristuse mõistmisel võib tekitada olukorra, kus süüdistatavale pärast mõlema nimetatud sätte kohaldamist mõistetud liitkaristus ei kajasta üldse või kajastab üksnes osaliselt KarS § 65 lg 2 järgi moodustatud liitkaristust. Seda põhjusel, et kohtul oleks pärast KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmist võimalus kasutada KarS § 65 lg 1 korras liitkaristust mõistes erinevaid liitkaristuse moodustamise põhimõtteid (KarS § 64 lg 1), sealhulgas lugeda täielikult või osaliselt KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristus kaetuks enne eelmise süüdimõistva otsuse kuulutamist toime pandud kuritegude eest mõistetud karistusega. Kohtuotsuste kogumi puhul mõistetava liitkaristuse eesmärki arvestades poleks see õigustatud. Eelneva kokkuvõtteks on kolleegium seisukohal, et liitkaristuse hilisemal moodustamisel KarS § 65 lg-te 1 ja 2 alusel tuleb liitkaristuse mõistmist alustada selle paragrahvi esimesest lõikest.
12.Praeguses asjas juhindus maakohus karistuse mõistmisel otsuses asjas nr 3-1-1-67-07 kirjeldatud järjekorrast. Ringkonnakohus pidas küll õigustatult põhjendatuks liitkaristuse moodustamist otsuses asjas nr 3-1-1-64-14 märgitu kohaselt, kuid lähtus süüdistatavale uut liitkaristust mõistes maakohtu valitud järjekorrast, sest see osutus süüdistatava jaoks soodsamaks ja kohus ei saanud kaitsja apellatsiooni alusel süüdistatava olukorda raskendada. Kuna ka Riigikohus vaatab asja läbi kaitsja kassatsiooni alusel, on välistatud süüdistatava olukorra raskendamine. Seetõttu jääb süüdistatavale apellatsioonimenetluse tulemusel mõistetud liitkaristus muutmata.
13.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 7. mai 2018. a otsuse muutmata ja kaitsja kassatsiooni rahuldamata.
14.S. Jelisejevi kaitsja A. Neiland esitas koos kassatsiooniga Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 60 euro suuruses summas, sh käibemaks 10 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kassatsiooni koostamiseks üks tund. Kolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-test 6 ja 10 ning § 6 lg-st 4, määrab kolleegium riigi õigusabi tasu suuruseks 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot. See summa tuleb KrMS § 186 lg 2 järgi mõista S. Jelisejevilt välja riigi kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Saale Laos, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Paavo Randma, Peeter Roosma
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.