Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod

KarS § 66 lg 1 alusel kuulub rahaline karistus tasumisele ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, võrdsetes osades s.o 41.66 eurot kuus. Rahaline karistus tasuda kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS is. Makseinfo rahalise karistuse tasumiseks edastatakse süüdimõistetule tema poolt avaldatud meilivõi postiaadressile. Mõista S.Z süüdi KarS § 260 tuhat eurot ).

lg . 2 järgi ja karistada rahalise karistusega 5000 € (viis

KarS § 66 lg 1 alusel kuulub rahaline karistus tasumisele ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, võrdsetes osades s.o 416.66 eurot kuus. Rahaline karistus tasuda kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS is. Makseinfo rahalise karistuse tasumiseks edastatakse süüdimõistetule tema poolt avaldatud meilivõi postiaadressile. Menetluskulud: Mõista Dal Singh’lt välja KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse: - sundraha IIastme kuriteo toimepanemise 750 € (seitsesada viiskümmend eurot) - kaitsjatasu summas 239.70 € (kakssada kolmkümmend üheksa eurot , 70 senti). KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha kogusummas 989.70 € tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul, ühes kuus kuulub tasumisele vähemalt 82.47 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank ASis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu.Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Mõista S.Z’lt välja KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse: - sundraha II astme kuriteo toimepanemise 750 € (seitsesada viiskümmend eurot); - advokaadi õigusabikulud summas 239.70 € (kakssada kolmkümmend üheksa eurot , 70 senti) KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud kogusummas 989.70 € tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul, ühes kuus kuulub tasumisele vähemalt 82.47 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk. 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast (KrMS § 319).

SÜÜDISTUS

Dal Singh’i süüdistatakse selles, et selles, et tema võimaldas S.Z (registrikood XXX) juhatuse liikmena tööandjana töötada neljal Eestis ilma seadusliku aluseta viibival India Vabariigi kodanikul A K (sünd. xxx), V S (sünd. xxx), V S (sünd. xxx) ja O D (sünd. xxx) ajavahemikul 10.01.2018 - 20.02.2018 Eestis, S.Z kuuluvas restoranis M L , aadressil xxx. A K , V S , V S ja O D viisad kehtisid perioodil 01.05.2017 kuni 09.01.2018 ning nende lühiajaline töötamine oli registreeritud perioodiks 15.04.2017 kuni 09.01.2018. Välismaalaste seaduse (VS) § 43 lg 1 p 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslik alus (Eesti pädeva asutuse antud viisa). VS § 56 kohaselt on viisa välismaalasele antav luba Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile, Eestisse või lennujaama transiiditsooni sisenemiseks ja Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil, Eestis või lennujaama transiiditsoonis ajutiseks viibimiseks vastavalt viisaga määratud tingimustele. VS § 44 "Eestis ajutise viibimise tähtajad" lg 1 kohaselt võib välismaalane Eestis viibida viisaga kindlaks määratud tingimustel. VS § 104 lg 2 kohaselt on Eestis ajutiselt viibival välismaalasel keelatud Eestis töötada, kui välismaalane ei ole töötamist registreerinud. VS § 106 lg 1 kohaselt võib lühiajaliselt Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis. VS § 286 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus. Seega India Vabariigi kodanikud A K , V S , V S ja O D viibisid ja töötasid alates 10.01.2018 Eestis ebaseaduslikult. S.Z juhatuse liige Dal Singh oli alates 19.01.2018 teadlik A K , V S , V S ja O D viisa tähtaja lõppemisest 09.01.2018, ent võimaldas neil kuni 20.02.2018 edasi töötada Eestis, S.Z kuuluvas restoranis M L , aadressil xxx. 20.02.2018 toimunud sündmuskoha vaatlusel fikseeriti A K ja O D töötamine restoranis M L , aadressil xxx. A K , V S , V S ja O D on ka tunnistajana ülekuulamisel kinnitanud töötamist restoranis M L , aadressil xxx kuni 20.02.2018. Sellega pani Dal Singh toime tööandja poolt Eestis viibimiseks seaduslikku alust mitteomavale kolmele või enamale välismaalasele Eestis töötamise võimaldamise, s.t. KarS § 2601 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. S.Z süüdistatakse selles, et selles, et ta võimaldas juriidilise isikuna juhatuse liikme Dal Singh isikus tööandjana neljal Eestis ilma seadusliku aluseta viibival India Vabariigi kodanikul A K (sünd. xxx), V S (sünd. xxx), V S (sünd. xxx) ja O D (sünd. xxx) töötada ajavahemikul 10.01.2018 - 20.02.2018 Eestis, S.Z kuuluvas restoranis M L , aadressil xxx. A K , V S , V S ja O D viisad kehtisid perioodil 01.05.2017 kuni 09.01.2018 ning nende lühiajaline töötamine oli registreeritud perioodiks 15.04.2017 kuni 09.01.2018. Välismaalaste seaduse (VS) § 43 lg 1 p 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslik alus (Eesti pädeva asutuse antud viisa). VS § 56 kohaselt on viisa välismaalasele antav luba Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile, Eestisse või lennujaama transiiditsooni sisenemiseks ja Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil, Eestis või lennujaama transiiditsoonis ajutiseks viibimiseks vastavalt viisaga määratud tingimustele. VS § 44 "Eestis ajutise viibimise tähtajad" lg 1 kohaselt võib välismaalane Eestis viibida viisaga kindlaks määratud tingimustel. VS § 104 lg 2 kohaselt on Eestis ajutiselt viibival välismaalasel keelatud Eestis töötada, kui välismaalane ei ole töötamist registreerinud. VS § 106 lg 1 kohaselt võib lühiajaliselt Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja

Piirivalveametis. VS § 286 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus. Seega India Vabariigi kodanikud A K, V S , V S ja O D viibisid ja töötasid alates 10.01.2018 Eestis ebaseaduslikult. S.Z juhatuse liige Dal Singh oli alates 19.01.2018 teadlik A K , V S , V S ja O D viisa tähtaja lõppemisest 09.01.2018, ent võimaldas neil kuni 20.02.2018 edasi töötada Eestis, S.Z kuuluvas restoranis M L , aadressil xxx. 20.02.2018 toimunud sündmuskoha vaatlusel fikseeriti A K ja O D töötamine restoranis M L , aadressil xxx. A K , V S , V S ja O D on ka tunnistajana ülekuulamisel kinnitanud töötamist restoranis M L, aadressil xxx kuni 20.02.2018. Sellega pani S.Z toime juriidilisest isikust tööandja poolt Eestis viibimiseks seaduslikku alust mitteomavale kolmele või enamale välismaalasele Eestis töötamise võimaldamise, s.t. KarS § 2601 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU JA KARISTUSE LIIK JA MÄÄR.

Juhindudes KrMS § 245, sõlmisid prokurör Toomas Tomberg, süüdistatav Dal Singh ja tema kaitsja Risto Käbi käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele nõuab prokurör kohtus KarS § 2601 lg 1 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Dal Singh’le karistuseks rahalist karistust 50 päevamäära (miinimumpäevamäär 10 eurot) summas 500 eurot, mis tuleb KarS § 66 lg 1 alusel tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.Välja mõista Dal Singh’ult kriminaalmenetluse kulud - kaitsja tasu summas 239,70 eurot, sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 750 eurot.Väljamõistetud menetluskulud tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumist. Juhindudes KrMS § 245, sõlmisid prokurör Toomas Tomberg, süüdistatav S.Z ja tema kaitsja Risto Käbi käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele nõuab prokurör kohtus KarS § 2601 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest S.Z karistuseks rahalist karistust 5000 eurot, mis tuleb KarS § 66 lg 1 alusel tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.Välja mõista S.Z ’lt kriminaalmenetluse kulud - kaitsja tasu summas 239,70 eurot, sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 750 eurot.Väljamõistetud menetluskulud tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkulepete kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkulepete kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad Dal Singh ja S.Z on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuuluvad süüdistatavad neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistustes süüdimõistmisele ja neile tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Samuti kuuluvad menetluskulud vastavalt kokkulepitule välja mõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.