lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-18-7352/20

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 17.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
1-18-7352/20
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Riigi õigusabi taotlus
Kuulutamise aeg
17.10.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
774
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-18-7352

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Määruse tegemise aeg

17. oktoober 2018. a

Kriminaalasja number

1-18-7352

Kohtunik

Raina Pärn

Taotlus

xxxxxxxxxxxxxx taotlus riigi õigusabi saamiseks

Taotluse esitaja

xxxxxxxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post: )

Menetlustoiming

Riigi õigusabi määramise otsustamine

RESOLUTSIOON

Jätta xxxxxxxxxxxxxx taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri menetluses on kriminaalasi nr 18278001308. 15.07.2018. a alustati kriminaalasjas kriminaalmenetlust KarS § 113 lg 1 tunnustel selles, et 15.07.2018. a kella 14.30 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteris tapeti xxxxxxxxxxxx. Kriminaalasjas peeti kahtlustatavana kinni xxxxxxxxxx, kes viibib vahi alla tähtajaga kuni 14.11.2018. a. 14.09.2018. a esitas kannatanu xxxxxxxxxxxxx Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks, millele on lisatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatis. Taotlusest nähtuvalt soovib kannatanu riigi õigusabi korras kaitsja määramist seoses kriminaalasjaga (esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus). xxxxxxxxxxxx soovib esindajat hagi koostamiseks, kuna ta on kuriteo toimepanemise tulemusena saanud nii varalist, kui ka mittevaralist kahju. xxxxxxxxxxxxxu majandusliku seisundi teatisest nähtuvalt viibib xxxxxxxxxxxxx käesolevalt lapsehoolduspuhkusel. xxxxxxxxxxxxxxx on üks ülalpeetav. xxxxxxxxxxxxxx ja temaga koos

elavate perekonnaliikmete netosissetulek ühe kuu kohta on 1380 eurot, sh peretoetus 55 eurot, vanemahüvitis 500 eurot, xxxxxxxxxxxxxx elukaaslase töötasu 665 eurot ja töövõimetuspension 163 eurot. Igakuisest sissetulekust tuleb tasuda eluasemekulud (s.o 500 eurot) ja muud maksud (sh kulutused toidule 300 eurot, transpordile 30 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused tervishoiule 50 eurot, lisaks on vältimatud püsikulutused lapse riided ja mähkmed). Taotlejal ja temaga koos elavatel perekonnaliikmetel puudub vara. Teatise kohaselt puuduvad xxxxxxxxxxxxxxx pangaarved. 20.09.2018. a nõudis kohus lisaandmeid Lõuna Ringkonnaprokuratuurilt, et saada teavet, kas xxxxxxxxxxxxx on kriminaalmenetluses kannatanuks, milline on selle kriminaalasja konkreetne kuriteokirjeldus ja millises staadiumis on käesoleval ajal kriminaalmenetlus. Lõuna Ringkonnaprokuratuur esitas 20.09.2018. a kohtule nõutud lisaandmed. Muuhulgas teatas prokuratuur, et Sotsiaalkindlustusameti poolt on xxxxxxxxxxxxxxxx ohvriabi seaduse alusel seoses isa surmaga hüvitatud matusetoetus 448 euro ulatuses ja ülalpeetavatele määrati toitja surmast tulenev hüvitis. 02.10.2018. a tegi kohus järelpärimise xxxxxxxxxxxxxxxx, kuna soovis täpsustavaid andmeid selle kohta, milles konkreetselt seisneb kahju (varaline või mittevaraline), mille hüvitamiseks xxxxxxxxxxxxxxkriminaalmenetluses soovib tsiviilhagi esitada ja selleks riigi õigusabi saada. Lisaks märkis kohus, et kui xxxxxxxxxxxxx soovib nõuda varalist kahju, tuleb tal täpsustada, milles konkreetselt varaline kahju seisneb. Kohus määras vastamise tähtajaks 08.10.2018. a. xxxxxxxxxxxxx kohtule täpsustavaid andmeid ei ole esitanud.

KOHTUNIKU SEISUKOHT

Kohtunik on seisukohal, et xxxxxxxxxxxxxx esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. KrMS § 41 lg 3 sätestab muuhulgas, et kannatanule antakse kriminaalmenetluses riigi õigusabi riigi õigusabi seaduses (edaspidi RÕS) ettenähtud alustel ja korras. RÕS § 6 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tuvastatud, et xxxxxxxxxxxxx ei oma piisavalt sissetulekuid, et ise tasuda asjatundliku õigusabi eest. Kohus kontrollis xxxxxxxxxxxxxx esitatud teatises toodud asjaolusid tema võimalike sissetulekute ja pangaarvete olemasolu kohta. Nii nähtub Swedbank AS-i vastusest kohtule, et xxxxxxxxxxxxx omab nimetatud krediidiasutuses blokeeritud arveldusarvet ja kontojääk on 0,12 eurot. Coop Pank AS, Dansek Bank A/S Eesti filiaal, OP Corporate Bank plc Eesti filiaal, Tallinna Äripanga AS, Luminor Bank AS, Versobank AS, Bigbank AS, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal, AS LHV Pank, samuti AS Citadele banka Eesti filiaal ja AS SEB Pank on kohtule kinnitanud, et xxxxxxxxxxxxxxnimetatud pankades arveldusarveid ei oma. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainus riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ja ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 6 sätestab, et riigi õigusabi andmisest tuleb keelduda, kui riigi õigusabi taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Taotluses on xxxxxxxxxxxxx märkinud, et ta soovib esitada „mittevaralist nõuet“ ja „tsiviilhagi nõuet“. Kuna tsiviilhagis võib esitada nii varalise kahju nõude kui mittevaralise kahju nõude,

nõudis kohus xxxxxxxxxxxxxxxx lisaandmeid. xxxxxxxxxxxxx nõutud ei esitanud. Sellest järeldab kohus, et xxxxxxxxxxxxx soovib esitada kriminaalmenetluses üksnes mittevaralise kahju nõuet. Kohtu veendumust kinnitab ka Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vastus, millest nähtub, et xxxxxxxxxxxxxxxx on Sotsiaalkindlustusameti poolt ohvriabi seaduse alusel seoses isa surmaga hüvitatud matusetoetus 448 euro ulatuses ja ülalpeetavatele määrati toitja surmast tulenev hüvitis. Seega on xxxxxxxxxxxxxxxxxxüvitatud kuriteoga tekitatud kahju (v.a mittevaraline kahju). Kuna xxxxxxxxxxxxk soovib esitada kriminaalmenetluses tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes, siis esineb alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt. Seda põhjusel, et puudub igasugune alus arvata, et konkreetse kriminaalasja suhtes esineks tungivat avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus xxxxxxxxxxxxxx riigi õigusabi taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.