Liiklussüüteod

elada alalises elukohas xxx;

-

ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte tarvitada alkoholi; osaleda sotsiaalprogrammis.

KarS § 78 lg 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus Jelizaveta Fell juhtis tahtlikult 30.06.2017 kella 22.35 ajal Tallinnas xxx juures ning edasi xxx juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 1209T kohaselt alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,08 milligrammi, laiendmääramatus ±0,06 mg/g), põhjustades liiklusõnnetuse (riivas piirdetarandit) ja lahkus sündmuskohalt.

Sellise käitumisega rikkus Jelizaveta Fell liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Jelizaveta Fell toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sõlmitud kokkulepe Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör J. Felli süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning tema karistamist vangistusega kuus kuud, mis KarS § 74 alusel jätta täitmisele pööramata, kui J. Fell ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded ning kohustused KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta J. Fellilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. J. Fellil tuleb tasuda menetluskulud kogusummas 788 eurot (sh sundraha, joobeseisundi tuvastamise kulu), mida on võimalik maksta osade kaupa 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud, on kokkuleppe allkirjastanud vabatahtlikult, kaitsja juuresolekul ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkuleppe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, J. Felli süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatavalt tuleb välja mõista ka menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311,

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.