Liiklussüüteod

elama alalises elukohas aadressil: xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Süüdistus ja kokkuleppe sisu V.H, olles karistatud 28.09.2017 Harju Maakohtu poolt muuhulgas LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemiste eest (juhtimine 16.06.2017) ja 16.01.2018

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest (juhtimine 27.12.2017) juhtis uuesti tahtlikult ja süstemaatiliselt 03.03.2018 kell 13.48 Harjumaal xxx maja juures liikudes xxx suunas mootorsõidukit Xxx xxx reg.nr’ga xxx xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. V.H rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõuet /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/. V.H pani toime süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 18.septembril 2018.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Paul Pikma, süüdistatav V.H ja tema kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe KarS § 4231 järgi kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus 03.03.2018 kuni 04.03.2018, s.o 2 päeva, seega ära kandmata on 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 korras määrata, et koheselt ärakandmisele kuulub vangistus 15 (viisteist) päeva ning ülejäänud osa vangistust ehk 3 (kolm) kuud ja 13 (kolmteist) päeva jätta tingimisi täitmisele pööramata kui süüdistatav ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib temale ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb tal kohustus tasuda riigi tuludesse sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 750.- eurot ning menetluskulud: riigi õigusabi kulud summas 60 eurot, kokku summas 810 eurot, mis kuulub tasumisele ositi 12 jooksul. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et V.H on kinnitanud, et tema on nõus süüdistuses esitatud kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning menetlusosalised on kokkuleppele jõudnud prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 20.09.2018.a toimunud kohtuistungil kinnitas süüdistatav V.H , et kaitsjat ta kohtuistungile kutsuda ei soovi, tunnistades end süüdi temale KarS § 4231 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus sõlmitud

kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Paul Pikma jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotles kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Kohus leiab, et V.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 423 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 750.- eurot ning menetluskulud ja nimelt temale kohtueelsel uurimisel õigusteenuse osutamisega kaasnenud kaitsjatasu kogusummas 60.- eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulud maksta ositi 12 kuu jooksul maksegraafiku alusel võrdsetes osades.

Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.