Liiklussüüteod

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel on I.M kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on I.M kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 69 lg 4 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö tunnid võib lugeda kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. I.M-ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna  KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 90.00 eurot;  KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 366.00 eurot;  KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750.00 eurot. Lähtudes KrMS § 245 lg 1 p 12 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 1206.00 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 100.50 eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE873300333499990003 Danske Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99918700046292 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-18-6990“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu I.M-i süüdistatakse selles, et tema, olles 18.07.2017 karistatud Harju Maakohtu poolt sh LS § 201 lg 2 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt 19.10.2017 kella 00.35 ajal Tallinnas xxx juures ning 27.10.2017 kella 20.20 ajal Harjumaal xxx xxx-l kilomeetril liikudes suunaga xxx poole mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Oma tegevusega rikkus I.M süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõuet /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/. I.M pani toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema juhtis tahtlikult 19.10.2017 kella 00:35 ajal Tallinnas xxx juures mootorsõidukit xx registreerimismärgiga xxx olles joobeseisundis (narkootiline joove – amfetamiin), rikkudes seega LS § 69 lg 1 ja KorS § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse rrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühi I.M pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 järgi (alates 01.11.2017 kehtiva KarS § 424 lg 1 järgi) kvalifitseeritava kuriteo. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Paul Pikma, süüdistatav I.M ja tema kaitsja Eva Rivis sõlmisid kokkuleppe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et I.M kuulub KarS § 423 ja § 424 (alates 01.11.2017 KarS § 424 lg 1) järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. (

)

Anne Rebane kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.