Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

SÜÜDISTUS:

1-18-2793 Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toime panemist süstemaatiliselt ja uuesti ajavahemikul 15.01.2018 kella 17.00-st kuni 12.02.2018 tungis rõduukse lõhkumise teel sisse Harju Maakonnas Saue vallas Kaasiku külas XXX asuvasse majja ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt kannatanule ER’le kuuluvat vara kokku väärtuses 7535,31 eurot ning Sergei Kostritsõn tekitas varguse ja lõhkumisega kannatanule ER varalist kahju summas 520 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toime panemist süstemaatiliselt ja uuesti 12.02.2018 ajavahemikus kell 08.00-18.00 tungis ukse avamise teel sisse Saue vallas Kibuna külas XXX asuvasse majja ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kogus elutoa põrandal asuvasse ja talle kuuluvasse spordikotti erinevatest ruumidest kannatanule AL’le kuuluvat vara kokku väärtuses 654 eurot. Sergei Kostritsõn isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Sergei Kostritsõn’i selles, et tema 12.02.2018 ajavahemikul kella 18.00 kuni kell 23.10 ukse avamise teel tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt Kernu vallas XXX asuvasse kannatanule SS’ile kuuluvasse suvilasse, st. tungis elamiseks kasutatavasse ruumi, kus 12.02.2018 kell 23.10 Sergei Kostritsõn peeti politsei poolt kinni. Sergei Kostritsõn pani toime valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise, s.o KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOONID:

1-18-2793

3.2 Kaitsja leiab, et süüdistatav Sergei Kostritsõn tunnistas ennast osaliselt süüdi ning seega on võimalik teda karistada lühemaajalise vangistusega. Süüdistatav soovib otsuse vaidlustamist, sest ta ei ole nõus kohtu poolt mõistetud karistusega. Sergei Kostritsõn leiab, et mõistetud karistus ei vasta tema isikule ega kuriteo raskusele, kuigi antud asjas on vastutust kergendavad asjaolud ning osaliselt on kannatanutele tagastatud nende esemed. Antud asjas vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Sergei Kostritsõn on suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama ning ta ei nõustu niivõrd pika reaalse vangistusega, sest s.o mõistetud sanktsiooni keskmisest määrast pikem. Sergei Kostritsõni poolt enda süüdi tunnistamine väljendab tema suhtumist toimepandud teosse. Sergei Kostritsõn ei õigusta oma käitumist ega püüa vabaneda vastutusest. Sergei Kostritsõni on korduvalt karistatud varguste süstemaatilise toimepanemise eest, kuid ta soovis oma elu muuta ning enne vahistamist leidis ta võimaluse elada Lootuse külas Järvakandi keskuses, kuid ta ei ole jõudnud lihtsalt kohale. Sergei Kostritsõn on seisukohal, et mõistetud karistuse liik reaalse vangistuse näol võib olla õigustatud, kuid on veendunud, et tema puhul täidaks karistuse eesmärke ka lühemaajalisem vangistus. Ta on oma süüd puhtsüdamlikult kahetsenud, sest juba kohtuistungi ajaks tegi ta omad järeldused ning tunnistas oma süüd täielikult. Omades väheseid rahalisi vahendeid soovib Sergei Kostritsõn edaspidi elada seadusekuulekalt. Sergei Kostritsõn püüdis alustada seadusekuulekat elu kuid elukoha puudumisest tingitud ebakindlus ja toimetuleku pinged on põhjused, mis on avaldanud mõju tema eluviisile ja tervislikule seisundile. 3.3 Kaitsja leiab, et tõendatud ei ole süüdistatava süü kannatanu MK episoodis ajavahemikul 22.05.-10.06.2017 Vilusi külas XXX talus, samas leiab, et juhul kui on tõendatud on süüdistatava süü väike, kannatanu IS episood ajavahemikul 10.06.-11.06.2017 Kauksi külas XXX ja kannatanu VD episood ajavahemikul 12.10.-13.10.2017 Kaasiku külas XXX. Osaliselt on tõendatud kannatanu ER episood ajavahemikul 15.01.-12.02.2017 Kaasiku külas XXX. 3.4 Kaitsja viitab KrMS § 339 p 8 rikkumisele, mille kohaselt peavad kohtuotsuse resiolutiivosa järeldused vastama tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. KANNATANU SEISUKOHT JA VASTUVÄITED KrMS § 322 lg 3 ALUSEL:

KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

1-18-2793 Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsioonide sisust lähtudes on tegemist perspektiivitute apellatsioonidega, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Kaitsja ja süüdistatava apellatsioonidel puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel. 6.1 Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). 6.2 Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tegemist KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumisega, mistõttu kaitsja väide KrMS § 339 lg 1 p 8 sätete rikkumise kohta on ainetu. Kolleegium märgib, et vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendites toodule nt 3-1-146-07, 3-1-1-27-08 ja KrMS § 341 lg 2 sättele, pole KrMS § 339 lg 1 p 8 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse rikkumise tuvastamisel võimalik ringkonnakohtu poolt sisulise otsuse tegemine. Ringkonnakohus tuvastades KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumise peab vastavalt KrMS § 341 lg 2 sättele tühistama maakohtu otsuse ja saatma kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. Antud juhul on apellandi taotlus uue otsuse tegemiseks vastuolus apellatsiooniga, milles viidatud KrMS § 339 lg 1 p 8 nimetatud rikkumisele. Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanuta mida Riigikohtu kriminaalkolleegium on KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumise osas lahendites nt 3-1-1-13-12, 3-1-1-15-13 selgitanud, et kohtuotsuse resolutiivosa järelduste mittevastavusega tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele on tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus. Kolleegium sellist vastuolu ei tuvastanud. Maakohus on tõendite analüüsi pinnal kohtuotsuse põhiosas jõudnud järeldusele, et Sergei Kostritsõn tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8, 9, § 266 lg 2 p 1 järgi ning kohtuotsuse resolutiivosa ka sellist järeldust kajastab, kuna Sergei Kostritsõn on temale inkrimineeritud kuritegudes süüdi mõistetud. Kolleegium leiab üheselt, et kui kohtuotsuse resolutiivosa on loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega, ei saa rääkida KrMS § 339 lg 1 p 8 toodud menetlusõiguse olulisest rikkumisest. 6.3 Kuigi süüdistatav enda apellatsioonis süüd ei vaidlusta, vaid just kinnitab enda süüdiolekut temale inkrimineeritud kuritegudes, on kaitsja enda apellatsioonis osundanud, et kolmes episoodis ei ole süüdistatav süü tõendatud ning ühes episoodis on süü tõendatud osaliselt. Seejuures ei taotle kaitsja süüdistatava õigeksmõistmist nende episoodides. Lisaks ei ole kaitsja järjekindel süüdistatava süü tunnistamise osas, kuivõrd kaitsja on märkinud, et süüdistatav tunnistas end süüdi osaliselt ja samas asunud seisukohale, et süüdistatav tunnistas end süüdi täielikult. Kaitsja jätab tähelepanuta, et maakohtus toimunud kohtuistungil tunnistas süüdistatav enda temale inkrimineeritud kuritegudes süüdi täielikult (kd 5 lk 46). Ka ei ole võimalik kaitsja seisukohta sisuliselt hinnata osas, mis puudutab kaitsja taotlust süüdistatava süüdi tunnistamiseks KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, kuna mingeid argumente ja põhjendusi apellatsioonis selles osas esitatud ei ole ning seda ei ole püütud ka tõenditega siduda või põhjendada. Ringkonnakohus leiab, et sellised kaitsja seisukohad on täielikult vastuolulised, paljasõnalised ja ainetud ning ilmselgelt põhjendamatud. 6.4 Maakohus on Sergei Kostritsõni süüküsimuse otsustamisel temale inkrimineeritud kuritegudes arvestanud süüdistatava süü täielikku omaksvõttu kohtuistungil, kuid maakohus ei ole rajanud süüdimõistvat kohtuotsust üksnes sellele, et süüdistatav end kohtuistungil süüdi

1-18-2793 tunnistas, vaid maakohus on üksikasjalikult andnud hinnangu kohtueelsel uurimisel kogutud ja maakohtus avaldatud ja uuritud tõenditele. Seega kaitsja üldsõnalisi, vastuolulisi ja nappe argumente ei pea ringkonnakohus asjakohaseks ning jätab need edasiselt tähelepanu alt välja. Maakohus on otsuses kõiki oma seisukohti põhjendanud, need põhjendused hõlmavad kõiki koosseisu seisukohast olulisi asjaolusid. Maakohtu põhjendused varguse ja omavolilise sissetungi koosseisu tuvastamisel vastavad väljakujunenud kohtupraktikale, mida ringkonnakohus ei pea otstarbekaks revideerima asuda.

1-18-2793 vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Karistuse mõistmisel Sergei Kostritsõnile ei saa kuidagi mööda vaadata faktist, et Sergei Kostritsõni pani talle osad inkrimineeritud kuriteod KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi toime lühikese ajavahemiku jooksul peale eelmise karistuse kandmiselt vabanemist ning süüdistus on esitatud kokku kaheksas varguses. Lisaks ei ole tekitatud tagajärg ehk kahju suurus väike. Seega on maakohus õigesti arvestanud süü suuruse tuvastamisel ka tekitatud kahju suurust. Sellises käitumises väljendub kolleegiumi hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et Sergei Kostritsõn ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuse tähendusest ning eelnev karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Arvestades asjaolu, et Sergei Kostritsõni karistusandmed eelmiste kuritegude kohta ei ole registrist kustutatud, siis oli maakohus õigustatud võtma aluseks need andmed Sergei Kostritsõnile mõistetava karistuse individualiseerimisel eripreventiivses tähenduses. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud oma lahendites nr 3-1-1-13-11 p 9.1; 3-1-176-12 p 10, et isiku teos väljenduv ükskõiksus ja lugupidamatus õiguskorra ning selle õigushüvedena kaitstavate põhiväärtuste suhtes on eelduseks tema suhtes preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt range karistuse mõistmiseks. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi vastab täielikult Sergei Kostritsõni süüle ning selle vähendamiseks puudub alus.

1-18-2793

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.