Liiklussüüteod

SÜÜDISTUS

L.M juhtis tahtlikult 16.06.2018 kell 22.50 Tallinnas Narva mnt 120b maja juures mootorsõidukit Audi A6 registreerimisnumbriga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – veres alkoholisisaldus vähemalt 1,95 mg/g). Sellise käitumisega rikkus L.M liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani L.M toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sõlmitud kokkulepe Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör L.M süüditunnistamist KarS § 424 lg 1 järgi ning tema karistamist vangistusega kolm kuud. KarS § 73 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui L.M ühe aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. L.M-ilt tuleb välja mõista menetluskulud kogusummas 794 eurot, s.h süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, joobeseisundi tuvastamise kulu. Menetluskulusid on tal võimalik tasuda osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud, on kokkuleppe allkirjastanud vabatahtlikult, kaitsja juuresolekul ja nõustub sellega täies ulatuses.

Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkuleppe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, L.M süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega, ning ta tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatavalt tuleb välja mõista ka menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui menetluskulud ei ole vabatahtlikult tähtaegselt (12 kuu jooksul) tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 180, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.