Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 16.08.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number: 1-18-5571/6
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Liiklussüüteod
Kuulutamise aeg: 16.08.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1193

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. august 2018, Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-18-5571 (18284000254)

Kohtunik

Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Marita Kalamees

Kriminaalasi

Rainer Raudam süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Maiken Mardim

Süüdistatav

Rainer Raudam (isikukood: 38105160280; elukoht: xxx x xxxx-xxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx )

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1.Tunnistada Rainer Raudam süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 01.-02.07.2018, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Rainer Raudamil kandmata karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Rainer Raudamile katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui Rainer Raudam ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxx x xxxx-xxxxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod

6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tulenevalt KarS § 75 lg 2 p 8 on Rainer Raudam kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalprogrammis (liiklusohutuseprogramm). Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017 määrusest nr 189 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 500 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundrahateise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Rainer Raudami kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 60 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 810 eurot: sundraha 750 eurot ja riigi õigusabi tasu 60 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.