Kriminaalasi nr 1-11-12981
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
06. juuli 2018, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-11-12981
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Tõlk
Jelena Zubtsova
Prokurör
Liis Vainola
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Viktor Grigorjevi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks
Süüdimõistetu
isikukood 34201030239, kodakondsuseta, haridus 8 klassi, vabanemisjärgne elukoht puudub
suhtes
Karistuse kandmise algus 15.08.2011 ja lõpp 15.08.2018
Jätta taotlus VIKTOR GRIGORJEV’i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks rahuldamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud Viru Vangla esitas 08.06.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Grigorjevi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
Viktor Grigorjev on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 07.03.2012 kohtuotsusega KarS § 114 p 4 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 7 aastat vangistust. Vangistuse kandmise alguseks loeti 15.08.2011. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 3 korral, millest kaks karistust on arhiveeritud, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Käesolevat karistust kannab isik mõrvakatse eest. Kuritegu on toime pandud alkoholi tarvitamise käigus tekkinud konflikti tulemusel. Kuritegude laad ei ole muutunud - kõik kuriteod on suunatud lähedaste inimeste vastu ja toime pandud omavaheliste tülide käigus, olles alkoholijoobes. Varasemalt on isikut karistatud tapmise ja kehalise väärkohtlemise eest. Vägivaldsuse raskusaste on jäänud samaks, käitumine sarnane varasemaga. Soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava raames on isik läbinud sotsiaalprogrammid Igapäevane valik (12 sammu), Usk ja teadmine ja Õige hetk. Alates 13.07.2017 paikneb kinnipeetav avavanglaosakonnas. Kinnipeetav on distsiplinaarkorras karistamata. Kinnipeetav omab sissekirjutust aadressil xxxx, kuid nimetatud korter on müüdud võlgade katteks. Pärast vabanemist isikul kindel elukoht puudub. xxxx Linnavalitsuse sotsiaaltöö spetsialist ja xxxx Sotsiaalkeskuse majutusüksuse juhataja andsid kriminaalhooldajale teada, et hetkel puuduvad kohad xxxx Sotsiaalkeskuse majutusüksuses ja sotsiaalpinnad xxxx, samas võtsid nad teadmiseks asjaolu isiku vabanemisest ning andsid teada, et isikule broneeritakse voodikoht. Kas voodikoht on reaalselt koheselt pärast vabanemist olemas, seda ei osanud nad öelda. Vangistuses tegeleb eluaseme otsimisega ka kinnipeetavale määratud tugiisik, mille osas ei ole hetkeseisuga lõplikke tulemusi. Pärast vanglast vabanemist on soovitav Viktor Grigorjevil isiklikult pöörduda xxxx Sotsiaalkeskuse majutusüksusesse xxxx, et saada täpset informatsiooni oma võimaluste kohta majutuse ja sotsiaalteenuste osas. Kinnipeetava kasupoeg, kelle suhtes käesolev kuritegu on toime pandud, elab hetkel xxxx Sotsiaalkeskuse majutusüksuses. Põhihariduse omandas isik aastal 1958. Elektrik-keevitaja kutseõppe lõpetas ta aastal 1960. Eelmise vangistuse ajal (1999-2000) on isik õppinud õmblejaks. Riigikeelt kinnipeetav ei valda. Erialasesse täiendamisse on ta suhtunud toetavalt. Enne vangistust töötas isik väidetavalt keevitajana ning tal oli kindel sissetulek vanaduspensioni näol. Pärast vabanemist on samuti olemas sissetulek pensioni näol. Vangistuses ei ole isik töötanud, kuna ta ei ole töökohuslane. Vangistuse jooksul on sissetulek puudunud, kuna tal ei ole kedagi, kes teda vabadusest toetaks ning tööd ei ole kinnipeetavale pakkuda. K-Raha andmetel ja seisuga 10.05.2018 puuduvad nii täitmisel olevad nõuded kui ka vabanemisfondis rahalised vahendid. Kinnipeetav on rahvastikuregistri andmetel lesk, abikaasa suri aastal 2000. Venemaal elab isikul väidetavalt 2 venda, kuid kontakt nendega puudub. Kasupoeg M. L on invaliidsuspensionär. Praegune ja ka varasem kuritegu on toime pandud kasupoja suhtes. 2013. a käis kasupoeg kahel korral lühiajalisel kokkusaamisel, kuid käesoleval hetkel kontakt kasupojaga puudub. Seega puudub isikul vabanedes toetav tugivõrgustik. Kinnipeetav on suunatud Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatavale tugiisiku teenusele, et luua uusi toetavaid suhteid. Negatiivset mõju avaldavate isikute kohta info puudub ja mõjutatavaks isik ennast ei pea. Alkoholi tarvitas isik koos kasupojaga ja tarvitamise sagedus sõltus rahalistest vahenditest. Alkoholijoobes olles võib isik käituda ettearvamatult ja ka vägivaldselt, kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Varasemalt isik ei tunnistanud probleemse käitumise seost alkoholiga väites, et tarvitas harva ja otsis teisi vabandusi/eneseõigustusi. Hilisemates vestlustes, peale läbitud sotsiaalprogramme, saab osaliselt aru, et alkohol on soodusteguriks
konfliktides ning alkoholi tuleks pigem mitte tarbida. Sõltlaseks isik ennast ei pea ja narkootikume ei tarvita. Viktor Grigorjev ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga, ametnikega suheldes on ta viisakas ja teeb koostööd. Varasemalt on isikut kahel korral kriminaalhooldusele määratud. Vangistuse jooksul ei ole distsipliinirikkumisi esinenud. Kinnipeetav soovib vabaneda kuritegelikust käitumisest, lootes saada toa sotsiaalpinnal, et rahus pensionipõlve veeta. Riskihindamise alusel on Viktor Grigorjev kõrgohtlik (risk ühiskonnas). Ohustatud on pereliikmed ning oht seisneb füüsilises ründes, mille tagajärjeks võivad olla tõsised vigastused või surm. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist ning tekib lähedastega konflikt. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 18% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 24%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava Viktor Grigorjevi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Viktor Grigorjevi suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, teeb kriminaalhooldaja ettepaneku määrata talle KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustus mitte tarvitada alkoholi ja karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks määrata 24 kuud. Viktor Grigorjev avaldas kohtuistungil, et ta on nõus, et tema suhtes kohaldatakse karistusjärgset käitumiskontrolli. Abiprokurör Liis Vainola kinnitas kohtuistungil, et prokuratuuri hinnangul on täidetud formaalsed eeldused Viktor Grigorjevi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Vangla arvamusest nähtub, et Viktor Grigorjev on aktiivselt tegelenud sõltuvusprobleemiga. Alates 13.07.2017 paikneb ta avavanglaosakonnas, mis viitab heale käitumisele. Samuti pole tal olnud distsiplinaarkaristusi. Peale vabanemist on tal sissetulek olemas pensioni näol. Vangla peab Viktor Grigorjevit ohtlikuks pereliikmete suhtes ja prokuratuur nõustub sellega. Ta on sooritanud kuritegusid lähedaste inimeste suhtes. Kinnipeetav vajab käitumiskontrolli peale vabanemist, see pole aga Viktor Grigorjevi suhtes võimalik, sest peale vabanemist on ta kohustatud elama kohtu määratud alalises elukohas. Seega tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli puhul näidata ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Käesoleval juhul ei ole Viktor Grigorjevil kindlat elukohta garanteeritud. Vangla on sedastanud, et Viktor Grigorjevil tuleb vabanemisel pöörduda xxxx Sotsiaalkeskuse majutusüksusesse elukoha saamiseks. Viktor Grigorjev pole kohustatud ise endale elukohta otsima. Prokurör oli seisukohal, et kuigi vangla ja prokuratuur toetavad Viktor Grigorjevi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, ei ole see tema suhtes võimalik elukoha puudumise tõttu. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud
tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. KarS § 871 lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat. KarS § 871 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri, tutvunud Viru Vangla materjalidega, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu Viktor Grigorjevi suhtes ei ole põhjendatud. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused on täidetud – Viktor Grigorjev kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 07.03.2012 otsusega nr 1-11-12981 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 114 lg 4 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 7 aastat vangistust. Seega on isikut karistatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega ning karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei eelda eelnevat karistatust. Lisaks peab kohus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel hindama, kas süüdlane vastab KarS § 871 lg 1 p 3 ettenähtud materiaalsetele eeldustele, st kas arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Viktor Grigorjevil on käesoleval ajal 1 kehtiv kriminaalkaristus. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise vältimatuks nõudeks on oht, et süüdlane jätkab uute kuritegude toimepanemist ehk retsidiivsusrisk. Kohus, tuginedes Viru Vangla poolt esitatud materjalidele leiab, et süüdlane ei vasta täiel määral KarS § 871 lg 1 p 3 ettenähtud materiaalsetele eeldustele. Viktor Grigorjevi käitumine karistuse kandmise ajal on olnud nõuetekohane, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on aktiivselt tegelenud oma sõltuvusprobleemiga, läbides sotsiaalprogrammid Igapäevane valik (12 sammu) ja Usk ja teadmine ning sotsiaalsete probleemide lahendamise oskuste omandamisele suunatud sotsiaalprogrammi Õige hetk. Ka isiku leebemale kinnipidamisrežiimile ehk avavanglasse üleviimine viitab usaldusele ja kinnipeetava käitumises toimunud positiivsetele muutustele. Kohtu hinnangul on ka kinnipeetava vanus selline, et õigustatud on tema ootus rahulikule pensionipõlvele ja seetõttu on ta motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Viktor Grigorjevi käitumine karistuse kandmise ajal viitab kohtu hinnangul sellele, et isik on oma karistusest siiski nüüdseks vajalikud järeldused teinud ja vangistusest vabanedes hakkab ta elama seaduskuulekalt. Lisaks sellele väärib märkimist, et käesoleval juhul ei saaks karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldadagi, sest kohtumääruses ei ole võimalik näidata ära kohta, kus süüdimõistetu elama peab. Viru Vangla poolt esitatud materjalide kohaselt puudub Viktor Grigorjevil vabanemisjärgselt kindel elukoht. Elukoha puudumise tõttu ei toeta karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist Viktor Grigorjevi suhtes ka prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Viru Vangla taotluse Viktor Grigorjevi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks rahuldamata ja seda vaatamata asjaolule, et isik ise oli nõus karistusjärgsele käitumiskontrollile alluma.
Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871; KrMS § 4261, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.