Kriminaalasi nr 1-16-4886
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
11. juuni 2018, Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-16-4886
Kohtunik
Liivi Loide
Taotluse esitaja
kriminaalhooldusametnik Eleriin Aalde
Taotlus
erakorraline ettekanne J.E kohta
Süüdimõistetu
J.E isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku taotlus J.E-le Tartu Maakohtu 02.06.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-4886 KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määratud lisakohustuse tühistamiseks. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
J.E on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 02.06.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-4886 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõistetud 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka J.E eelvangistus 31.05.-02.06.2016, s.o kolm 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust J.E-le Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 12.09.2013. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-8112 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 8 kuud 28 päeva vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 25 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel asendati J.E-le mõistetud vangistus 385 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 1 aasta 6 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati J.E
järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrati, et J.E on kohustatud heastama kuriteoga tekitatud kahju 33,98 eurot 2 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 5 alusel määrati J.E-le üldkasuliku töö tegemise ajaks lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ja pöörduda 6 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist psühhiaatri vastuvõtule ja vajadusel alluma arsti poolt määratud ravile. Kohtuotsus jõustus 18.06.2016. Tartu Maakohtu 14.12.2017. a määrusega pikendas kohus J.E üldkasuliku töö tegemise tähtaega kuni 18.04.2018. 22.05.2018 esitas kriminaalhooldusametnik Eleriin Aalde kohtule erakorralise ettekande, milles taotleb J.E-le KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määratud lisakohustuse, s.o kohustus heastada kuriteoga tekitatud kahju, tühistamist. Süüdimõistetu ei ole suutnud ja ei suuda ka praegu kahju hüvitada rahaliste raskuste tõttu. Erakorralise ettekande kohaselt süüdimõistetu töötab, kuid töötasu on väike. Töötasu suurust on mõjutanud korduvad haiguslehel viibimised ning teiste võlgnevuste tasumine. Selgus, et rikkumisi on esinenud ka teiste kriminaalhooldusperioodiks määratud kohustuste täitmisega, sealhulgas üldkasuliku töö ajakavadest kinnipidamisega. Praeguseks on üldkasuliku töö tunnid on tehtud. Kriminaalhooldusametnik leidis, et kuivõrd süüdimõistetu töötab ja kahju summa ei ole suur, oleks ta pidanud selle õigeaegseks tasumiseks võimeline olema. Selleks, et kriminaalhooldus lõpetada, tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku lisakohustuse tühistamiseks.
J.E tuli talle kohtuotsusega KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määratud kohustus , s.o heastada kuriteoga tekitatud kahju summas 33,98 eurot, täita kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, seega hiljemalt 18.08.2016. Määratud tähtajaks süüdimõistetu kohustust ei täitnud. Kriminaalhooldusametnik ei ole süüdimõistetu rikkumisele kriminaalhooldusperioodil, mis algas 18.06.2016 ja lõppes 18.04.2018, reageerinud. Käesolevalt taotleb kriminaalhooldusametnik täitmata lisakohustuse tühistamist põhjendusel, et kriminaalhoolduse saaks lõpetada. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja ettepanek ei ole põhjendatud ja viidatud alusel (kriminaalhoolduse lõpetamiseks) lisakohustuse tühistamiseks alus puudub. Kohustuste täitmata jätmise korral oleks kriminaalhooldaja pidanud esitama kohtule kohe erakorralise ettekande, mille järel kohus oleks saanud rakendada KarS § 69 lg 6 toodud võimalusi ja kasutada sundi kohustuse täitmiseks. Kriminaalhooldusametnik on ettekandes esitanud vastukäivaid arvamusi kohustuse täitmise võimekuse kohta. Esmalt on erakorralises ettekandes väljendatud seisukohta, et süüdimõistetu ei ole suutnud ega suuda ka praegu kahju hüvitada rahaliste raskuste tõttu. Järgnevalt on aga asunud seisukohale, et tulenevalt kahju suurusest ja asjaolust, et süüdimõistetu töötas, oleks ta pidanud olema võimeline kahju tähtaegselt hüvitama. Kohtu arvates ei ole selgitus kahju hüvitamiseks vajalike rahaliste vahendite puudumise kohta tõsiseltvõetav. Süüdimõistetu on olnud tööga hõivatud ning hüvitatava kahju summa 33,98 eurot tasumine oleks pidanud olema võimalik kohtuotsusega määratud tähtajal. Asjaolu, et J.E ei tasunud nimetatud summat määratud tähtajaks ega ole leidnud võimalusi selle tasumiseks ka käesolevaks ajaks näitab pigem süüdimõistetu suhtumist talle määr atud kohustuse täitmisse. Jagades 33,98 eurot ühe aasta ja kümne kuu peale
2 (3)
(kriminaalhooldusperioodi pikkus), oleks see tähendanud ligi 1,55 euro tasumist iga kuu, mis ei saa olla töötavale isikule üle jõu käiv. Eelnevast tulenevalt oleks olnud ilmselt põhjendatud kriminaalhooldaja poolt õigeaegselt esitatud taotluse korral karistuse täitmisele pööramine. Kuna ettekannet ei esitatud ja vangistuse asendusena määratud üldkasulik töö on sooritatud, siis see võimalus puudub. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.