Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
06.juuni 2018, Valga kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-11576
Täitmiskohtunik
Annemarie Gerassimov
Kohtuistungi sekretär
Kaie Kaseorg
Prokurör
Evelin Merilaine ( arvamus esitatud kirjalikult )
kriminaalasi
Tartu Vangla materjalid M.H osas vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks
Kaitsja
M.H Isikukood: XXX, asukoht: Tartu Vanglas, vabanemisjärgne elukoht: puudub. Ei soovinud
Kohtuistung
kaugkohtuistung 31.05.2018
Süüdimõistetu
Jätta M.H Tartu Maakohtu 15.12.2017 otsusega nr 1-17-11576 määratud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Tartu Maakohtu 15.12.2017 otsusega nr 1-17-11576 tunnistati M.H süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 14.11.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse
ärakandmata osa, s.o. 3 kuu ja 27 päeva võrra ning seega liitkaristuseks mõisteti 8 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja kandmise alguseks 13.12.2017. 25.04.2018 on Tartu Vangla esitanud Tartu Maakohtule M.H isikliku toimiku, et otsustada tema vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik- ametnikele ja konkreetsele täiskasvanule (risk ühiskonnas). Oht seisneb vastuhakus ametnikele ning füüsilises vägivallas. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui ametnikud teostavad temale vastumeelseid toiminguid ja kui isik on alkoholijoobes ning keegi tema tuttavatest, lähedastest teeb või ütleb midagi, mis isikule ei meeldi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 61%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 51%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist.
Süüdimõistetu M.H märkis, et soovib vabaneda ennetähtaegselt. Vangistust kannab 4. korda ja varguste eest. Kõik on normaalne: naine, 2 last, töökoht oli ka, aga kui öeldi, et on vähk, siis keegi ei taha enam tööle võtta. XXX on müüdud ja sinna elama ei saa minna, kuid kuskil Lätimaal on tal üks neiu ja temal on korter, kus saaks elada. Aadressi ei mäleta. Mitteametlik töökoht on ehituse peal, alkoholi tarvitama ei hakkaks. Vanglasse tagasi ei taha, sama s ei mäleta, kas kriminaalhooldusel on olnud. Pension on umbes 250. -€ ja sellega elab ära. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa M.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Evelin Merilaine, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega M.H tingimisi ennetähtaegseks vabastamise kohta, nõustub Tartu Vangla seisukohaga, seega ei toeta M.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.
Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu M.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. M.H kannab käesoleval ajal karistust tahtliku teise astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on M.H temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 5 kuu. Seega on kinnipeetav ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest
vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku ütlustest nähtub, et vabanemise korral kinnipeetaval kindel elukoht puudub. Süüdimõistetu ise selgitas, et vabanedes XXX minna ei saa, sest see on müüdud. Viimast kinnitavad ka kohtule esitatud materjalid ning kohtute infosüsteemist nähtuv – 29.01.2018 on Tartu Maakohus tagaseljaotsusega tsiviilasjas XXX rahuldanud E. P. hagi M.H vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Selle kohtulahendi kohaselt lõpetati E. P. ja M.H kaasomand asukohaga XXX ehitistele: elumajale, garaažile, keldrile, kahele kuurile, kahele saunale ja käimlale. Kaasomandi lõpetamise viisiks määrati M.H-le kuuluva 1⁄2 mõttelise osa tasu eest ülendamine E. P. Samas kohustati E. P. tasuma M.H-le XXX 1⁄2 ehitiste osa väärtusest, so 1600 eurot. M.H tuleb aga tasuda hageja menetluskulud kokku 540.-€. Samuti nähtub materjalidest, et isiku elukohaks on märgitud Valga linn, mistõttu tal on õigus vabanedes kasutada ajutist varjupaiga teenust aadressil Piiri 19, Valga ning seejärel pöörduda sotsiaalosakonna poole teenuste saamiseks. Seda, et kinnipeetaval oleks käesoleval hetkel olemas kindel ja kontrollitud elukoht, aga ei nähtu. Seega puudub isikul vabanemisel kindel elukoht. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Samuti on kohtu hinnangul M.H puhul täitmata ka teised olulised materiaalsed eeldused. Isikul puudub garanteeritud töökoht, mis toetaks kinnipeetava edukat seadusekuulekat toimetulekut. Põhiprobleem, mis viib kuritegude toimepanemisele, on aga alkohol ja kohtule ei nähtu, et kinnipeetav oleks motiveeritud sellest loobuma ja isegi asuma sõltuvusravile. Sellistes tingimustes on äärmiselt suur tõenäosus, et isik asub uuesti kuritegusid toime panema ega suudaks alluda ka elukohast sõltumatutele kriminaalhoolduse tingimustele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M.H tuleb jätta temale Tartu Maakohtu 15.12.2017 otsusega nr 1-17-11576 määratud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.