lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-18-3387/10

Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 04.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-18-3387/10
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu
Menetlusliik
Kiirmenetlus lihtmenetluse sätete järgi
Kuulutamise aeg
04.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
678
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2018, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-18-3387 (18231600770)

Kohtukoosseis

Urmas Reinola, Ivi Kesküla, Orvi Koik

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20. aprilli 2018 otsus lühimenetluses (kiirmenetluse korras)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav P.K , apellatsioonkaebus menetluskulude väljamõistmise osas

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 20. aprilli 2018 otsus kriminaalasjas nr 1-18-3387 P.K-lt menetluskulude väljamõistmise osas jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUDJA MENETLUSE KÄIK

1.P.K tunnistati Harju Maakohtu 20. aprilli 2018 otsusega lühimenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 5 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuulub vangistus 3 kuud 10 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks 2 päeva eelvangistust (24.25.02.2018) ja kandmisele kuulub 3 kuud 8 päeva vangistust, algusega 18.04.2018. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistati ja KarS § 130 lg 41 alusel valiti tõkendiks vahi all pidamine. P.K võeti vahi alla kohtusaalist. Menetluskuludena mõisteti P.K-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigieelarve tuludesse 705 eurot, sh 1⁄2 süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast, so 375 eurot ja määratud kaitsja tasu 330 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduva. 1(3)

Sarnased lahendid

Varavastased süüteod
  • 27.08.20261-26-4498/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4597/8Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5913/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 12.08.20261-26-4728/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 12.08.20261-26-5817/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20261-26-4258/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
2.
Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis vaidlustab P.K kohtuotsuse osaliselt, so temalt välja mõistetud menetluskuludes osas. Palub menetluskulud summas 330 eurot jätta riigi kanda, sest tal puuduvad võimalused nende tasumiseks. Tema sissetulekuks on töövõimetustoetus 200 eurot, millest peab tasuma ka korteri üüri.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

3.Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumäärusega või kohtuotsusega. KrMS § 189 lg 3 kohaselt, juhul kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Ülaltoodust lähtudes kuulub P.K apellatsioon lahendamisele kui määruskaebus menetluskulude peale, mida süüdistataval on õigus esitada ka lühimenetluses.
4.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ning määruskaebuse väidetega leiab, et ringkonnakohtule esitatud taotlus P.K-lt välja mõistetud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks rahuldamisele ei kuulu, sest selleks puudub seaduslik alus. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 järgi on menetluskulud määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistetu. Kohtukolleegium tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus jätta neist osa riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ega ka apellatsioonist ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et P.K esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Enda süüditunnistamist P.K vaidlustanud ei ole, küll nähtub aga maakohtu kohtuistungi protokollist (kohtutoimik lk 145-146), et süüdistatav on palunud ajatada menetluskulud 12 kuu peale. Vaidlustatud otsusega ongi maakohus süüdistatava vastavasisulise taotluse menetluskulude tasumiseks KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldanud, andes P.K-le vastavalt tema soovile võimaluse tasuda menetluskulusid vabatahtlikult osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Apellandi väide, et väljamõistetud menetluskuludest tuleks 330 eurot jätta tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, riigi kanda, ei ole aluseks menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Kohtukolleegium on seisukohal, et P.K ei käi temalt välja mõistetud menetluskulude hüvitamine üle jõu ja ta on end ise oma mõtlematu ja vastutustundetu käitumisega sellisesse olukorda asetanud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et teda on varem korduvalt nii väärteo- kui kriminaalkorras varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud. Seega pidi süüdistatav möönma, et kuriteo menetlemisega kaasnevad kulud ning kahjud kuuluvad tasumisele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Kokkuvõtvalt on kohtukolleegium seisukohal, et P.K-lt on menetluskulud seadusele tuginedes välja mõistetud.

2(3)

5.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, 2, 3 ja §-st 391 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 20. aprilli 2018 kohtuotsuse muutmata ja P.K määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.08.20261-26-4482/12Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 06.08.20261-26-4268/13Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium