1174769 18. mai 2018 Eesistuja Saale Laos, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi Kahtlustatav M. J-i vara arestimine KarS § 831 lg 1 ja § 84 kohaldamise tagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2017. a määrus kriminaalasjas nr 1174769, millega jäeti kaitsja määruskaebus läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. J-i kaitsja vandeadvokaat Mihkel Gaver, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Helga pooled Aadamsoo Asja läbivaatamise kuupäev ja 18. aprill 2018, kirjalik menetlus viis
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2017. a määrus. Ennistada Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg.
2.Saata kaitsja määruskaebus Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määruse peale Tallinna Ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks.
3.Kaitsja määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2017. a määruse peale rahuldada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Lääne Ringkonnaprokuratuur esitas 16. mail 2017 Pärnu Maakohtule taotluse karistusseadustiku (KarS) § 210 lg 2 tunnustele vastava kuriteo toimepanemises kahtlustatava M. J-i vara arestimiseks KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel vara konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks.
2.Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määrusega rahuldati prokuratuuri taotlus osaliselt ja arestiti konfiskeerimise ning konfiskeerimise asendamise tagamiseks M. J-i vara – kinnistu 2,3 ha 100% maatulundusmaad asukohaga Xxxxx, Xxxxx küla, Xxxxxxxxxxx vald, Xxxxx maakond. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 1 p 3 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg 8 alusel määrati kanda kinnistusraamatusse keelumärge Eesti Vabariigi kasuks.
1-17-4769
3.Samal päeval, s.o 17. mail 2017, koostas Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei uurija vara arestimise protokolli, millele on alla kirjutanud M. J. Toimingu käigus tutvustati M. J-ile Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määrust (tl 17 jj). Kohtumääruse koopiat M. J-ile ei antud.
4.24. mail 2017 väljastas uurimisasutus Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määruse koopia M. J-ile allkirja vastu.
5.M. J-i kaitsja vandeadvokaat Kaimo Räppo esitas 2. juunil 2017 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist.
6.Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2017. a määrusega jäeti M. J-i kaitsja määruskaebus läbi vaatamata, põhjendades seda määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega. M. J. kinnitas omakäelise allkirjaga, et ta tutvus maakohtu määrusega 17. mail 2017. Seega sai M. J. maakohtu määrusest KrMS § 387 lg 2 mõttes teadlikuks 17. mail 2017, sest siis tal oli võimalik tutvuda määruse terviktekstiga ja kasutada tõhusalt kaebeõigust. Seega tuleb KrMS § 387 lgs 2 sätestatud 10-päevase kaebetähtaja kulgemist arvestada KrMS § 171 lg 1 ls 2 alusel alates sellest päevast ning kaebetähtaeg möödus 29. mail 2017.
7.Ringkonnakohtu määruse peale esitas 21. juunil 2017 määruskaebuse M. J-i kaitsja vandeadvokaat Kaimo Räppo, kes taotles ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Alternatiivselt taotles kaitsja maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist.
8.Riigikohtu 10. novembri 2017. a määrusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2017. a määrus ja saadeti kaitsja määruskaebus maakohtu määruse peale Tallinna Ringkonnakohtule eelmenetluse toimetamiseks. Riigikohus viitas lahendis kriminaalasjas nr 1174754 väljendatud põhimõtetele, selgitades täiendavalt, et asja uuel menetlemisel tuleb ringkonnakohtul tuvastada, kas uurimisasutuse ametnik andis M. J-ile samasisulisi selgitusi edasikaebetähtaja kulgemise kohta kui T. J-ile.
9.Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2017. a määrusega jäeti kahtlustatav M. J-i kaitsja taotlus määruskaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
9.1.Vaatamata sellele, et menetleja ei tutvustanud M. J-ile vara arestimise määrust tutvustades õigust teha määrusest väljakirjutusi või saada taotluse esitamise korral määruse koopia, ei ole mingit alust asuda seisukohale, et menetleja on pahatahtlikult keeldunud määruse koopia väljastamisest, nagu seda väidab kaitsja. Toimikus sisalduvast e-kirjast (tl 20) nähtub, et uurijad olid ekslikult jätnud määruse koopia isikule kätte andmata, kuid pärast eksitusest teada saamist 24. mail 2017 edastati määruse koopiad M. J-i kodusele aadressile, mistõttu ei ole alust jaatada taotluses toodut, et menetleja on keeldunud tutvustamise järel määruse koopia kätteandmisest.
9.2.Kriminaalasja materjalist nähtuvalt on M. J. vara arestimise määrusele isiklikult allkirja andnud selle kohta, et tutvus vara arestimise määrusega 17. mail 2017, vastav teave nähtub ka vara arestimise protokollist. Prokurör edastas ringkonnakohtule M. J-i kaitsja Kaimo Räppo 1. juuni 2017. a e-kirja, milles kaitsja teatas prokuratuurile, et tema on M. J-i ja OÜ M kokkuleppeline kaitsja, ning palus edastada temale vara arestimist puudutavad määrused. Määrused edastati kaitsjale
2.juunil 2017 e-postiga. Seejuures on e-kirja manusena lisatud määrustest selgelt näha, et M. J-ile tutvustati vara arestimise määrust 17. mail 2017. Seega ei saanud kaitsjal õigusteadmistega isikuna 2(5)
1-17-4769 olla kahtlusi kaebetähtaja kulgemise alguse osas. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et M. J-ile oleks menetleja poolt täiendavalt selgitatud edasikaebetähtaega nii, nagu seda tehti T. J-ile. Ringkonnakohus pöördus täiendavate asjaolude selgitamiseks prokuröri poole ning 20. novembri 2017. a e-kirjas on uurija selgitanud, et ta ei ole pidanud M. J-iga kirjavahetust ning koopiad määrustest toimetati M. J-i kodusele aadressile. Seega ei vasta tõele kaitsja taotluses toodud väide, et menetleja eksitas õigushariduseta isikut kaebetähtaja arvestamise osas. Küll on menetleja märkinud kaitsjale edastatud e-kirjas eksitavalt, et edasikaebamise tähtaeg hakkab kulgema alates määruse koopia kätteandmisest, kuid õigusteadmistega vandeadvokaat ei saanud olla eksimuses antud selgitusest, kuivõrd edastatud maakohtu määruses oli kajastatud selgesõnaliselt edasikaebamise kord ja tähtaeg.
9.3.Kuivõrd M. J. pöördus eelduslikult lepingulise kaitsja poole 1. juunil 2017, s.o pärast määruskaebetähtaja möödumist, tulnuks kaitsjal taotleda kaebetähtaja ennistamist 14 päeva jooksul alates päevast, mil takistus ära langes, s.o hiljemalt 7. juunil 2017. Kuivõrd kaebetähtaja ennistamise taotlus on esitatud alles 21. juunil 2017, siis on see esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkuvalt.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD.
10.Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2017. a määruse peale esitas määruskaebuse isiku kaitsja vandeadvokaat Mihkel Gaver, kes taotleb määruse tühistamist ja asja saatmist Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
10.1.Ringkonnakohtu määrus on otseses vastuolus Riigikohtu suunistega. KrMS § 339 lg 2 tähenduses peetakse oluliseks kriminaalmenetlusnormi rikkumiseks sellist rikkumist, mis võib oluliselt mõjutada lahendi sisu. Siinsel juhul rikkus ringkonnakohus oluliselt KrMS § 364 (ja § 384 lg 3), mis sätestab, et Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Kuivõrd Riigikohus leidis, et tähtaeg tuleb ennistada, on ringkonnakohtu vastupidine seisukoht vastuolus kõrgema kohtu suunistega. Sel põhjusel tuleb ringkonnakohtu määrus igal juhul tühistada.
10.2.Ringkonnakohtu seisukohad on sisuliselt ebaõnnestunud. Arvestades siinses asjas antud Riigikohtu suuniseid ning põhiseaduse §s 15 sätestatut, peab isikule jääma efektiivse kaebeõiguse teostamiseks piisavalt aega. Kui seadus näeb isikule ette määruse vaidlustamiseks 10 päeva, peab olema tagatud kümme päeva esimesest päevast alates, sõltumata sellest, kas isik kasutab advokaadi abi või mitte. Kui isik esitab määruskaebuse kümne päeva jooksul alates vara arestimise määruse saamisest ning lähtub sealjuures menetleja eksitavast selgitusest ja määruse üleandmise tegelikust kuupäevast, ei saa isikule etteheiteid teha.
10.3.Ringkonnakohus ei tuvastanud Riigikohtu poolt nõutavaid asjaolusid seoses kahtlustatava poolt vara arestimise määruse kättesaamisega (Riigikohtu asjas nr 1174756 tehtud määruse p 9). Kaitsja märgib, et kahtlustatav lähtus samuti uurija eksitavatest selgitustest. Kahtlustatav saatis nädal hiljem uurijale e-kirja, paludes talle elektrooniliselt puuduv määrus edastada, millest esialgsel ülekuulamisel selgelt keelduti. Elektroonilise edastamise asemel tõi uurija selle isiklikult kahtlustatava elukohta Xxxxxxxx ära. Üleandmisel selgitas uurija, et edasikaebamise tähtaeg hakkab kehtima määruse kättesaamisest. Kuna selgitus oli suuline, siis seda saavad kinnitada üleandmisel juures olnud M. J., T. J., uurija ning uurijaga kaasas olnud kolleeg. Sellele uurijale ütles
3(5)
1-17-4769 T. J., et ka temal ei ole vara arestimise määrust, uurija lubas asja uurida ja saatiski hiljem määruse T. J-ile e-kirja teel.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Riigikohus leiab, et ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ei anna alust kalduda kõrvale Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. novembri 2017. a määruses nr 1174754/16 antud juhtnööridest.
12.KrMS § 142 lg 5 ei sätesta otsesõnu, kellel lasub kohustus tutvustada isikule vara arestimise määrust. Praktikas on tavapärane, et seda tehakse uurimisasutuses. Riigikohus asus seisukohale, et olukorras, kus eeluurimiskohtuniku vara arestimise määrust tutvustab uurimisasutuse ametnik, lasub tal nii nagu kohtulgi kohustus anda isikule õiget teavet edasikaebekorra kohta. Kui menetleja loob kahtlustatavale eksliku kujutluse kaebetähtaja kulgemise kohta, peab isikul pärast selle ekslikkuse ilmsikstulekut olema võimalus taotleda kaebetähtaja ennistamist. Seega saab menetlustähtaja ennistamist taotleda erandlikult ka määruskaebuses ringkonnakohtu läbi vaatamata jätmise määruse peale, sest sel juhul ilmneb kaebetähtaja arvutamise ekslikkus ringkonnakohtu põhjendustest.
13.Ringkonnakohtu määruses leitakse, et kaitsjal kui vajalike õigusteadmistega isikul oli võimalik kooskõlas KrMS § 172 lgga 3 taotleda tähtaja ennistamist 14 päeva jooksul pärast määruse koopia saamist, s.o kuni 7. juunini 2017. Tegelikkuses esitas kaitsja ennistamise taotluse alles 21. juunil 2017 ringkonnakohtu määruse vaidlustamisel. Viitega Riigikohtu 30. detsembri 1999. a määrusele kriminaalasjas nr 31112199 leidis ringkonnakohus, et lepingulise kaitsja eksimus, sealhulgas ennistamistaotluse hilinenult esitamine, ei tingi menetlustoimingu tähtaja ennistamist.
14.Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu viidatud Riigikohtu määruses kriminaalasjas nr 31112199 kirjeldatud asjaolude kohaselt ei olnud lepingulise kaitsja eksimus tingitud menetleja (kohtu) tegevusest. Seevastu Riigikohtu 20. detsembri 2017. a määruses nr 1177210/11 leiti, et menetleja eksimused kaebetähtaja kirjapanekul ja selgitamisel võivad anda aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Seejuures tähtaja ennistamise taotluse rahuldamist ei välista iseenesest ka asjaolu, et määruskaebuse esitas professionaalne jurist ehk advokaat, kui kohtu eksimus ei olnud ilmne ega kohe äratuntav.
15.Riigikohtu hinnangul ei olnud praegusel juhul uurimisasutuse ametniku ehk menetleja eksimus kaebetähtaja selgitamisel ilmne. Riigikohtu 10. novembri 2017. a määruses nr 1174754/16 väljendatud seisukoha kohaselt on kaitseõiguse edukaks teostamiseks üldjuhul vajalik määruse täisteksti valdamine. M. J-i ja OÜ M kaitsjale K. Räppole 2. juunil 2017 saadetud kirjas, millega edastati koopiad vara arestimise määrustest, märkis uurija, et edasikaebetähtaeg algab 24. maist 2017, mil asjasse puutuvad määrused anti M. J-ile. Kuna vastupidist ei ole menetluses tuvastatud, on igati loogiline järeldada, et täpselt samu selgitusi andis uurija ka M. J-ile määruste koopiaid kätte toimetades. KrMS § 387 lg 2 sõnastust silmas pidades ja menetleja selgitusi arvesse võttes oli ka kaitsjal põhjust arvata, et kaebetähtaja arvutamisel võib lähtuda määruse koopia kätteandmise ajast, s.o 24. maist 2017. Selle arvamuse ekslikkus ilmnes ringkonnakohtu määruse tegemise järel. Eeltoodust tulenevalt jääb Riigikohus seisukoha juurde, et M. J-i kaitsjal oli õigus taotleda menetlustähtaja ennistamist ka määruskaebuses ringkonnakohtu läbi vaatamata jätmise määruse peale ja vastupidisele seisukohale jõudmisel rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2, § 364 ja § 390 tähenduses. 4(5)
1-17-4769
16.Lahendades tähtaja ennistamise põhjendatust, jääb Riigikohus samuti varasemas lahendis väljendatud seisukohtade juurde. Kolleegium leiab, et kahtlustataval on õigus taotluse korral saada vara arestimise määruse koopia. Samuti lasub menetlejal kohustus selgitada isikule menetlustoiminguga seotud õigusi ja kohustusi, sealhulgas õigust saada menetlusdokumendist koopia (KrMS § 1604 lg 1). Ringkonnakohus ei lükanud ümber kahtlustatava väidet, et ta taotles koopia saamist määruse tutvustamisel, kuid see jäeti talle andmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjust eeldada menetleja pahatahtlikkust määruse väljastamisest keeldumisel, sest ka uurimisasutuse kirjas kahtlustatavale selgitatakse, et määruse koopia jäeti väljastamata ekslikult. Kolleegium märgib, et kirjas ei selgitata siiski eksimuse sisu, mistõttu ei välista see sündmuste toimumist kahtlustatava kirjeldatud viisil. Lisaks on üldjuhul põhjendatud pärast määruse tutvustamist ka selle kättesaadavaks tegemine e-toimiku kaudu, mis jäeti praegusel juhul samuti tegemata. Menetleja käitumine vara arestimise määruse tutvustamise järel, s.o vara arestimise määruse täisteksti kättesaadavaks tegemata jätmine (kas isikule antava koopiana või e-toimiku kaudu) kuni 24. maini 2017, annab alust määruskaebetähtaja ennistamiseks. Praegusel juhul esitas kahtlustatava kaitsja määruskaebuse vara arestimise määruse peale 2. juunil 2017, s.o juba enne tähtaja ennistamise taotlemist. Eeltoodust tulenevalt leiab Riigikohus, et määruskaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada.
17.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §st 390 ja § 361 lg 1 pst 6, tühistab Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2017. a määruse ja ennistab Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja. Kaitsja määruskaebus Pärnu Maakohtu 17. mai 2017. a määruse peale saadetakse Tallinna Ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Kaitsja määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri 2017. a määruse peale tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.