Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

tal kõigest ükskõik. Isikul puudub oskus iseseisvalt toime tulla, mistõttu vajaks ta pidevat tuge. Tuleviku eesmärgid isikul puuduvad. Ametnikesse suhtub kinnipeetav hästi, kuritegelikke hoiakuid ei väljenda. Kriminaalhooldusele on teda määratud kahel korral – esimene katseaeg lõppes teise kohtuotsusega ning teisel katseajal pani ta toime uue kuriteo. Kinnipeetav saab aru, et ühiskonnas kehtivad reeglid, kuid ei suuda neist kinni pidada, sest toimetulek on raskendatud. Motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks on olemas, kuid seoses sotsiaalse ja tervisliku olukorraga on muutuste elluviimine raskendatud. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 69%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsent puudub, sest kinnipeetav ei ole vägivaldseid kuritegusid toime pannud. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetav Sergei Pjassetski tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll ja katseaeg pikkusega 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Sergei Pjassetskile KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustus. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad täiskasvanud tütred V P ja O P, kes elavad xxxx. V P hinnangul oli kinnipeetaval vabaduses probleeme alkoholi tarvitamisega, ta on teinud jõupingutusi alkoholisõltuvusest vabanemiseks, kuid need ei andnud tulemust. Narkootikumide tarvitamist täheldatud ei ole. Rahvastikuregistri andmetel on suhete alla märgitud kinnipeetava kaks tütart V P (sünd xxxx) ja O P (sünd xxxx). Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxxx. V P teatas telefonivestluses kriminaalhooldusametnikule, et antud korteri omanikuks on Sergei Pjassetski ning hetkel antud korteris keegi ei ela ja korterisse ei ole võimalik sisse saada. V P teada on korterimaksete eest võlgnevusi. V P teatas telefonivestluses kriminaalhooldusametnikule, et ta ei ole valmis kinnipeetavat materiaalselt toetama. Kinnipidamisasutusest vabanenud või ennetähtaegselt vabastatud isik võib vajaduse korral toimetulekutoetust taotleda - selleks peab taotlejal olema sotsiaalne seisund ja elamispind. Sergei Pjassetski elukohaks on rahvastikuregistri andmetel xxxx. Kriminaalhooldusele on Sergei Pjassetski olnud määratud kahel korral. Esimene katseaeg lõppes teise kohtuotsusega. Teisel katseajal pani kinnipeetav toime uue kuriteo. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Sergei Pjassetski tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks 6 kuud alates vanglast vabastamisest. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Sergei Pjassetskile KarS § 75 lg 2 p 2,4 sätestatud kohustused. Sergei Pjassetski ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on palju kordi vanglas olnud, sest jõi üksinduse pärast. Tal pole ühtegi lähedast, kellele toetuda. Üks tütar on xxxx, teine xxxx ja nad ei suhtle temaga. Ta on võib-olla ise ka süüdi, et nad ei suhtle temaga, aga võib-olla ema mõjutab neid. Vabanemisel on ta valmis täitma kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Vabanedes ta püüab endale leida töökoha. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Sergei Pjassetski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Sergei Pjassetski ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergei Pjassetski ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on 8 kehtivat kriminaalkaristust, reaalset vangistust kannab ta kümnendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuritegude laad on kindlalt välja kujunenud, viimased 10 aastat paneb isik süstemaatiliselt toime vargusi. Kuritegusid paneb isik toime oskamatusest probleeme lahendada ning ka materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav ei ole töötanud pärast 2016. aastat ning ka vabanemisel puudub tal töökoht. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Isikul puudub toetav lähivõrgustik, kes võiks talle vabanemisel pakkuda moraalset ja materiaalset tuge. Tal on küll kaks täisealist tütart, kuid suhted nendega puuduvad. Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Alkoholi tarvitamine on kuritegude toimepanemise soodusteguriks, kuna vargused on toime pandud alkoholi hankimiseks. Motivatsiooni alkoholisõltuvusest vabanemiseks ei ole märgata. Isikul puudub oskus iseseisvalt toime tulla ning seetõttu vajaks ta pidevat tuge. Kinnipeetav on varasemalt käitumiskontrolli ajal toime pannud uue kuriteo, mistõttu puudub kohtul kindlus, et katseaeg ja käitumiskontroll koos sellega kaasnevate kohustustega oleksid sel korral piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude sooritamist Sergei Pjassetski poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud Sergei Pjassetski vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et tema käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samuti selle, et tal on vabanemisel olemas elukoht. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.