lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-774/147

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 26.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-774/147
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
26.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1322
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-774/32Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja20.11.20131-13-774/47Tartu Ringkonnakohus26.02.20141-13-774/138Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja12.02.20181-13-774/157Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja07.10.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja

Tartu Ringkonnakohus 26. märts 2018, Tartu (kirjalik menetlus) 1-13-774 Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk U.P (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 12. veebruari 2018. a määrus U.P

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 12. veebruari 2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 20. novembri 2013. a otsusega tunnistati U.P süüdi KarS § 113 järgi ja mõisteti karistuseks 14 aastat vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg. Tartu Ringkonnakohtu 26. veebruari 2014. a otsusega tühistati Viru Maakohtu otsus osaliselt, s.o mõistetud karistuse osas ning mõisteti U.P-le karistuseks 11 aastat vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus 9. veebruari 2012 ning karistusaja lõpp saabub 5. augustil 2023.
2.31. jaanuaril 2018 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid U.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega.
3.Viru Maakohtu 12. veebruari 2018. a määrusega jäeti U.P karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohus luges positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne elukoht ning lähedaste toetus. Samuti on tervitatav taasühiskonnastavates tegevustes osalemine. Süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, seega on tema käitumine vanglas olnud hea. Samas on U.P karistatud teise isiku tapmise eest, ta on ebastabiilne ja tal on diagnoositud alkoholisõltuvus, mida ta ise ei tunnista. Kohtu hinnangul on suureks riskifaktoriks asjaolu, et isik muutub alkoholi tarvitades agressiivseks ja võib konfliktisituatsioonis põhjustada teise isiku surma. Ka käesolev kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes. U.P on

avaldanud, et tal ei ole alkoholisõltuvust ning tal pole abi olnud sotsiaalprogrammidest. Seega ei teadvusta ta endale probleeme, vaid õigustab enda käitumist. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Nendega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses. Seltskonnas alkoholi tarbimine suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust. Kinnipeetav on mitmel korral olnud vägivaldne ka oma ema suhtes, kes on avaldanud, et U.P on mitmel korral haaranud noa. Isiku vabastamisel ei ole kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud. Seega oleks U.P ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Kohus hindab küll süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, lähedaste olemasolu ning taasühiskonnastavates tegevustes osalemine) kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Arvestades kinnipeetava isikut, eelkõige tema agressiivsust ja vägivaldset käitumist ning alkoholisõltuvust, mida isik ise ei tunnista, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks uute kuritegude toimepanemise tõenäosust olulisel määral. U.P puhul ei ole käesoleval ajal kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse U.P , kes palub maakohtu määruse tühistada ja teda ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Lisaks palub U.P kohtul välja nõuda vangla dokumendid, mille alusel vangla diagnoosis U.P alkoholisõltuvuse. U.P märgib, et tal diagnoositi alkoholisõltuvus 2004. aastal, kui ta pöördus vabatahtlikult arsti poole. 13 aasta jooksul on ta mõistnud alkoholi kahjulikku mõju ning ta on edukalt läbinud rehabilitatsiooniprogrammi. Alkoholi tarbis U.P enda sõnul vaid pidupäevadel 3-4 korda aastas. Teave selle kohta, et U.P muutub alkoholijoobe seisundis agressiivseks, pärineb kriminaalhooldajalt. Kriminaalhooldaja sai selle info U.P emalt J. K.. Samas leiab U.P , et ema oleks pidanud tunnistajana üle kuulama, vastasel juhul ei ole võimalik tema öeldut kohtumääruses arvestada. Kohtul puuduvad tõendid ka selle kohta, et U.P suhtlusringkonda kuuluvad isikud on kriminaalkorras karistatud ning et pidevalt tarbitakse alkoholi. U.P märgib, et ta tervis pidevalt halveneb ning temal on võimalik operatsiooni teha vaid vabaduses. U.P lisas määruskaebusele lisadena Viru Vangla selgitustaotluste vastused U.P päringutele operatsiooni toimumisaja kohta ning SA Tartu Ülikooli Kliinikumi konsiiliumi protokolli.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Selline laialdane otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele, mis peab kujunema KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolude kogumi sisulisel hindamisel. Kohtulahendi põhjendused peavad olema veenvad, ammendavad ja vastuoludeta. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma siis, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis annaks aluse kohtumääruse tühistamiseks.

2(4)

6.Kohtutoimikust nähtuvalt on U.P üks kehtiv kriminaalkaristus, s.o teise inimese tapmise eest. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on vangla iseloomustuse kohaselt alkoholi tarvitamine. U.P pani ka käesoleva kuriteo toime olles tugevas alkoholijoobes. Alkoholisõltuvus tõstab seega uue kuriteo toimepanemise riski ning U.P ohtlikkust oluliselt. Kuigi vangla iseloomustuse kohaselt on U.P diagnoositud alkoholisõltuvus ning ta ise seda ei tunnista, on U.P määruskaebuses ka ise märkinud, et 2004. aastal on tal vastav diagnoos arsti poolt määratud. Asjaolu, et U.P sõltuvust ei tunnista, tõstab oluliselt riski, et ta võib vabaduses asuda uuesti alkoholi tarvitama, mis omakorda võib viia vägivaldsete konfliktideni.
7.Kuigi on positiivne, et U.P puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, nähtub vangla iseloomustusest, et ta on varasemalt ametnike peale karjunud, samuti korraldustele mitte allunud. U.P on avaldanud, et tal ei ole läbitud sotsiaalprogrammist „Viha juhtimine“ kasu. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt oli U.P sotsiaalprogrammi läbimisel ärritunud ning tal on ebamäärased eesmärgid. Arvestades tema suhtumist ja käitumismustreid vangistuse jooksul, ei ole kohtul usku sellesse, et ta suudaks kriminaalhoolduse nõudeid täita nõuetekohaselt ning käituda vabaduses õiguskuulekalt.
8.U.P hinnangul ei olnud maakohtul võimalik tema ema väidetega arvestada, kuna tema ema ei ole tunnistajana üle kuulatud. Ringkonnakohus selgitab, et ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel on võimalik arvesse võtta vangla iseloomustuses toodut ning kriminaalhooldusametniku arvamust informatiivse teabena. Käesolevas menetluses ei kuulata üle tunnistajaid ega koguta tõendeid. Ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamiseks edastab vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 kohaselt kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja, käitumiskontrolli aja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta. Lisaks on kriminaalhooldusametniku arvamuse eesmärgiks analüüsida kinnipeetava võimaliku vabanemise järgset sotsiaalset ja majanduslikku olukorda ning muid teda vabaduses mõjutavaid tegureid (Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord § 3). Seega on võimalik kohtul arvesse võtta ka kriminaalhooldusametniku arvamusest toodud seisukohti.
9.Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema J.K. sõnade kohaselt on poeg agressiivne ja mitu korda talle elus kallale tulnud ja löönud. Kainena U.P küll kontrollib ennast, kuid alkoholijoobes on eriti vägivaldne ja konfliktide korral haarab kergesti noa ja hakkab vehkima. Seega on kohtu hinnangul ohustatud U.P lähedased, kui U.P võib konfliktiolukorras muutuda agressiivseks. U.P pani isikuvastase kuriteo, st tapmise toime oma endises elukohas, kus elas koos oma elukaaslase ja lapsega.
10.Kuigi U.P on elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv elukoht MTÜ-s X ning tal on lähivõrgustik elukaaslase ja laste näol, ei ole kohus veendunud, et riskid ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on piisaval määral maandatud. Kuna U.P on kuritegelike käitumismustritega, on tõenäoline, et tema suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikud. Riske suurendab ka asjaolu, et U.P puudub vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht, seetõttu on majanduslik toimetulek raskendatud. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt puudub U.P ka varasem ametlik töökogemus ning tal on raskusi kulude ja tulude tasakaalus hoidmisega. Seegi võib viia U.P tagasi kuritegelikule teele.
11.U.P märkis, et ta tervis halveneb vangistuses kiiresti ning talle on võimalik operatsiooni teha vaid vabaduses. Nähtuvalt kohtule esitatud tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni 18. 3(4)

jaanuari 2018. a protokollist ei ole konsiiliumi otsuse kohaselt jalga pikendav operatsioon realistlik, näidustatud on välistugiaparaat. Kohtule esitatud andmete pinnalt ei ole vähimatki alust arvata, et U.P oleks parandamatult rasket haigust põdev isik, mille tõttu ei ole tal võimalik karistust vangistuses kanda. Seega ei ole U.P ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud ka tervislikel põhjustel.

12.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 12. veebruari 2018. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
13.Ringkonnakohus jätab rahuldamata ka U.P taotluse vangla materjalide väljanõudmiseks, kuna alkoholisõltuvuse diagnoosimise dokumendid ei ole ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel määravad. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.