Viru Maakohus
Toimiku number Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik
1-17-10648 13. märts 2018 Jõhvi kohtumajas
Kohtuistungi sekretär Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu Kriminaalhooldusametnik Kohtuistungi aeg
Larissa Prokopenko Ingrid Koddo Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse 28.02.2018 erakorraline ettekanne H.J ́ile Viru Maakohtu 15.11.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks H.J, isikukood XXX, xxx Ando Pajo 13.03.2018
Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud ning kandmata jäänud karistus täitmisele, kuna H.J hoidub kõrvale ÜKT-st ning ei ilmu registreerimisele. H.J tunnistati süüdi Viru Maakohtu 15.11.2017 kohtuotsusega KarS § 424 lg 1 järgi ning karistati KarS § 68 lg 1 alusel 5 kuu 27 päeva vangistusega. KarS § 69 lg 1 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 177 tunni ulatuses. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 10 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel pidi H.J järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 p 1-6, sätestatule ning kohustus mitte tarvitama alkoholi. 22.01.2018 seletuses kirjutab H.J , et ei ilmunud õigeaegselt registreerima 03.01.2018 kuna käisin xxx linnas sõbra juures, ei olnud ära rohkem, kui 15 päeva. Mul on veel tervislikud probleemid ja ma lähen arsti juurde. Tunnen, et mul on probleemid alkoholi tarvitamisega ja ma pöördun arsti xxx) poole xxx 13.12.2017 ja 14.12.2017 ei saanud ÜKT sooritama minna juba siis olid tervisega probleemid. Esimesel registreerimisel 07.12.2017 kriminaalhooldusametniku poolt selgitati H.J-ile kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust ning ÜKT eesmärki ja tingimusi. Talle selgitati ka üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga (allkirjastatud) ja üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Hooldusalusele on selgitatud, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed ja erakorralise ettekande koostamise ning läbivaatamise korda. Hooldusalusele oli tutvustatud ÜKT esmast ajakava ja tema poolt allkirjastatud.
07.12.2017 oli koostatud ÜKT ajakava 16 tunni sooritamiseks xxx Hooldusalune tunde tegema ei hakanud. H.J helistas 19.12.2017 kriminaalhooldusametnikule ning teavitas, et ei saa 20.12.2017 minna ÜKT-d sooritama, kuna tal on sügelised. Väitis, et käis arsti juures ning uuesti läheb arstile 27.12.2017. Lubas esitada arstitõendi. xxx poolt välja antud arstitõend esitatud. Viibis arsti vastuvõtul 19.12.2017-30.12.2017. H.J ei ilmunud registreerimisele 03.01.2018. Kriminaalhooldusametnik saatis 04.01.2018 kutse tulla 09.01.2018, kohale ei ilmunud. 08.01.2018 oli tehtud kodukülastus, kodus ei olnud. 10.01.2018 oli saadetuid teine kutse tulla registreerimisele 15.01.2018, kohale ei ilmunud. 16.01.2018 helistas kriminaalhooldusametnik H.J-i elukohta ühiselamusse ja sai infot, et 2 päeva tagasi teda nähti. Sealt anti tema tädi H. R. telefoni number ja helistades sinna lubas tädi H.J-i saata järgmisel päeval registreerimisele, kuid ei ilmunud. Registreerimisele tuli H.J 22.01.2018 ja näitas kätel olevaid sügeldisi ja kirjutas seletuse ning oli tehtud KK Hoiatus. Hooldusalune selgitas, et tal on alkoholitarbimisega probleeme ja oli arutatud kuhu võiks abi saamiseks pöörduda. Ta käis samal xxxja võttis numbri ning pidi 26.02.2018 minema tagasi xxxvastuvõtule. Edaspidise tegevuse kohta ametnikul info puudub. H.J ei ilmunud registreerimisele 12.02.2018. Talle oli saadetud kutse 13.02.2018 tulla 19.02.2018 kohale ei ilmunud. Teine kutse oli saadetud 19.02.2018 tulla kohale 27.02.2018, ei ilmunud. 28.02.2018 oli tehtud kodukülastus, kodus H.J ei olnud. H.J on arvel alates 13.12.2017 tööotsijana Eesti Töötukassas. 28.02.2018 helistas kriminaalhooldusametnik hooldusaluse tädi H. R. ja selgus, et H.J tarbib alkoholi ja ei läinud ka eile sinna märkima. Hoolimata sellest, et H.J on korduvalt kriminaalhooldusametnikule lubanud ilmuda registreerimisele ja asuda üldkasuliku töö sooritamisele hoidub ta kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. H.J ei ole talle täitmiseks määratud 177 tunnist üldkasulikust tööst sooritanud käesolevaks ajaks ühtegi tundi. KrMS § 428 lg 2 kohaselt, üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise KarS § 69 lg 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. H.J selgitas kohtus, et ta on nõus kriminaalhooldusametniku ettepanekuga, ta ei hakka ÜKT-d tegema, ei ela määratud elaukohas. Krisminaalhooldusametnik jäi oma erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu ja kriminaalhooldusametniku, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asja materjalidest nähtub, et H.J karistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole täitnud eesmärki. Karistus 5 kuud 27 päeva vangistust oli asendatud 177 tunni üldkasuliku tööga, millest ta pole teinud ühtegi tundi. Samuti jättis ta ilmumata 03.01.2018, 09.01.2018 ja 15.01.2018. 22.01.2018 tehti talle kirjalik hoiatus 03.01.2018 registreerimisele ilmumata jätmise eest. Pärast seda ei ilmunud H.J registreerimisele 12.02.2018, 19.02.2018 ning 27.02.2018. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu ei ole temale määratud karistusest piisavaid järeldusi teinud, jätnud
täitmata registreerimisele ilmumise kohustuse ning pole sooritanud ÜKTd. Kohus peab vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine ÜKT sooritamisega, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle mõistetud karistust. Maakohus on arvamusel, et käesoleval juhul on põhjendatud kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist. Kuna isik ei ole suutnud alluda käitumiskontrolli nõuetele ja sooritada ÜKT tunde, on kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnetunud. Süüdimõistetu on rikkunud talle pandud kohustust sooritada määratud tähtaegadel ÜKT-d, samuti registreerimisele ilmumise kohustust, ning see on toimunud süüdimõistetu süül. Vangistuse asendamine ÜKT-ga kuulub tühistamisele ja H.J tuleb saata karistust kandma. KarS § 69 lg 6 alusel tuleb täitmisele pöörata H.J ́ile mõistetud ärakandmata karistus vangistus 5 kuud 27 päeva. Juhindudes KarS § 69 lg 6, KrMS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Ando Pajo taotlus H.J ́ile Viru Maakohtu 15.11.2017 kohtuotsusega mõistetud kandamata karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada, pöörata karistuse ärakandmata osa, 5 kuud 27 päeva, täitmisele, saata süüdimõistetu karistust kandma. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus H.J ́ile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks H.J-i vanglasse saabumise aeg. Kui H.J ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, kohaldada tema suhtes sundtoomist KrMS § 139 lg 1, lg 2 p 3 alusel. Määrus saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates sellest teada saamisest.
Kohtunik Larissa Prokopenko
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.