Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud 18 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg koristusaja hulka. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.07.2015. a ja lõppeb 16.05.2018. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid H.A suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Vangla toetab H.A suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Prokurör osundab, et formaalsed alused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks puuduvad. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks peab isikut olema tahtliku kuriteo eest karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja ta peab olema ära kandnud vangistuse täies ulatuses. Eelmise kohtuotsusega karistati H.A 6 kuu pikkuse vangistusega, mida lühimenetluse sätete kohaselt vähendati 1/3 võrra. Seega H.A ei kanna käesolevalt 2 aasta pikkust vangistust. H.A varasemast elukäigust nähtuvalt on teda küll varasemalt karistatud 1aastase vangistusega, kuid karistus on mõistetud tingimuslikult. Eelnev vangistus peaks olema reaalselt kantud. Antud juhul on moodustatud liitkaristus, mille tulemusena saadi 2 aasta pikkune vangistus. Süüdimõistetu H.A ei vaidle karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisele vastu ja on nõus nii karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise, kui ka kohaldamata jätmisega. H.A puudub karistuse kandmiselt vabanemise korral kindel elukoht.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära H.A ja prokuröri leiab, et H.A suhtes tuleb karistusjärgne käitumiskontroll jätta kohaldamata. KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2-aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1aastase vangistusega. H.A kannab karistust Harju Maakohtu 01.08.2015. a otsuse alusel. Nimetatud otsusega tunnistati H.A süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.12.2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 5 kuud 18 päeva võrra. H.A-le mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud 18 päeva vangistust. Eeltoodust tulenevalt on kohus eelkäsitletud otsusega mõistnud (võttes arvesse KarS §-s 56 sätestatud põhimõtteid) toimepandud tahtlike kuritegude eest H.A-le karistuseks vähem kui 2 aastat vangistust. Kuigi H.A-le tahtlike kuritegude eest mõistetud liitkaristust on suurendatud KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistuse võrra ja lõplik liitkaristus on rohkem, kui 2 aastat vangistust, mis saab H.A peagi ära kantud, ei ole KarS § 871 lg 1 p 1 kohaselt mõistetud lõplikku liitkaristust (mis on moodustatud KarS § 65 lg 2 alusel) võimalik arvestada „tahtliku kuriteo toimepanemise eest karistamisena“. Seda põhjusel, et KarS § 65 lg 2 alusel liidetav karistus on H.A-le mõistetud kuritegude toimepanemise eest eelmise kohtuotsusega, s.o Harju Maakohtu 17.12.2014. a otsusega.

Eeltoodust tulenevalt ei kanna H.A käesoleval ajal tahtlike kuritegude toimepanemise eest vähemalt 2-aastast vangistust. Samuti ei moodustunud nõutav karistusmäär (2 aastat) liitkaristuse mõistmisel KarS § 63, § 64 või § 65 lg 1 järgi. Kohtuotsuste kogum tekkis olukorras, kus H.A pani tahtliku kuriteo toime katseajal, s.o enne karistuse täielikku ärakandmist, mistõttu tuli liitkaristus moodustada KarS § 65 lg 2 alusel. Sellest tulenevalt ei ole käesoleval juhul täidetud KarS § 871 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus, s.o isikut ei ole karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega. Sellest tulenevalt ei ole täidetud formaalsed eeldused, et H.A suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. / Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.