Õigusemõistmisevastased süüteod › Karistuse täitmise vastased süüteod

Süüdistuse sisu, mida kohus arutas. Hardi Pendlat süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises suures koguses, grupis ja seda isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, mis seisneb selles, et hoolimata sellest, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud ning lg 11 keelab V nimekirjas loetletud ainete käitlemise, kui selle eesmärk on isikule narkojoobe tekitamine, käitles sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja kantud metüleendioksümetamfetamiini ehk MDMA, mida nimetatakse ecstasy, gammahüdroksüvõihapet ehk GHB-d, tuntud kui korgijook ja V nimekirja kantud gammabutürolaktooni ehk GBL, mida kutsutakse ka „toores“, narkojoobe tekitamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule, selliseks koguseks on 16 g GBL-i ja GHB-d ja 1,4 g MDMA-d. Isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, ebaseaduslikult omandas enne 07.12.2015 kinnipidamist täpselt tuvastamata ajal ja asjaoludel vähemalt 250 ecstasy tabletti, mida hoidis enda ühises elukohas D.T.ga Tallinna linn, XXX. Pärast Hardi Pendla kahtlustatavana kinnipidamist 07.12.2015. a toimetas D.T. ecstasy tabletid enda ja Hardi Pendla ühisest elukohast Tallinna linnast, XXX Tartu linna ja andis 2015. a detsembrikuus Tartu linnas ühel korral 50 tabletti ning 2 korral 100 tabletti s.o kokku vähemalt 250 tabletti edasi A.K.le. Hardi Pendlat süüdistatakse samuti KarS § 331 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o vahistatuna ja kinnipeetavana narkootilise aine omandamises, mis seisneb selles, et viibides alates 07.12.2015 vahistatuna Tartu Vanglas ja Valga kambris ja alates 20.05.2016 staatuse muutudes süüdimõistetuna Tartu Vanglas, omandas D.T.lt kokku 19 paari sokke, mille D.T. oli pannud teiste asjade hulka ajavahemikul 22.12.2015. a kuni 09.05.2016. a neljal erineval korral toodud pakkidesse, millest osa jäi lattu ja millest Hardi Pendla valis endale kambrisse võtmiseks ja narkojoobe tekitamise eesmärgil käitlemiseks gammahüdroksüvõihappe (GHB) ja gammabutürolaktooniga (GBL) immutatud sokke, erinevatel aegadel kohe peale paki saatmist 9 paari ning hiljem vahetas kambris olevaid sokke üksnes D.T. poolt toodud ning narkootilise ainega immutatud sokkide vastu. Kohtumenetluse poolte seisukohad 2(2)

Süüdistatav Hardi Pendla ei tunnista ennast süüdi temale esitatud süüdistuses. Prokurör on seisukohal, et Hardi Pendlale esitatud süüdistus on täies mahus tõendatud. Prokurör taotleb KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda vangistus täielikult kaetuks 18.04.2016. a kohtuotsuse mõistetud 6 aasta ja 7 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 331 järgi taotleb prokurör karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 165 lg 2 suurendada mõistetud vangistust 18.04.2016. a kohtuotsusega mõistetud vangistuse ära kandmata osa võrra. Kaitsja on seisukohal, et süüdistus on tõendamata ja palub teha õigeksmõistev kohtuotsus.

Kohtus tuvastatud asjaolud, tõendid ja kohtu järeldused. Kõigepealt võtab kohus seisukoha tunnistaja D.T.u ütluste osas. D.T. on kaastäideviijana süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 22.05.2017. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi episoodis, milles on süüdistus esitatud Hardi Pendlale, mida kohus käesolevalt lahendab. Kohus selgitas tunnistajale KrMS § 2871 lg 5 alusel õigust keelduda ütluste andmisest, samuti tagajärgi, mis kaasnevad ütluste andmisest keeldumisega – avaldatakse kohtueelses menetluses antud ütlused. Tunnistaja D.T. otsustas ütlusi anda. KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel prokurör meenutas küsitlemisel tunnistajale tõendamiseseme asjaolusid ja avaldas tema ütlusi KrMS § 289 lg 1 alusel tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. Küsitlemise käigus tunnistaja muutis oma otsust ja keeldus edaspidi ütluste andmisest ja prokuröri küsimustele vastamast. Prokurör taotles tunnistaja D.T. kohtueelses menetluses kahtlustavana antud ütluste tõendina vastuvõtmist. Prokurör avaldas seisukoha, et kui isik keeldub ütluste andmisest, siis ei saa kaitsja küsitleda teda, sest osalist keeldumist ei saa olla. Kaitsja vaidles sellele vastu ja taotles tunnistaja küsitlemist. Tunnistaja vastas kaitsja küsimustele. KrMS § 291 lg 1 p 2 järgi kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus tunnistaja poolt varem antud ütlused tõendina vastu võtta, kui tunnistaja keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. KrMS § 291 lg 3 järgi sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul võib kohus erandina vastu võtta isiku varasemad deponeerimata ütlused, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses; 2) kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks; 3) tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid. Eeltoodust tuleneb, et ristküsitlusest keeldumine ei anna iseenesest alust lugeda KrMS § 291 lg 1 alusel avaldatud tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi usaldusväärseteks. Kui tunnistaja keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast, saab KrMS § 291 lg 3 alusel tema deponeerimata ütlusi vastu võtta erandina. Kaassüüdistatava ütluste hindamisele ei näe seadus ette kitsendusi või erandeid ja neid tuleb hinnata üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega (vt RKKKo 3-1-1-94-04, p 8). Seda seisukohta ei ole Riigikohus hilisemas praktikas muutnud (vrd nt RKKKo 3-1-1-26-13, p 12). Samas taandub ka kaassüüdistatava ütluste hindamine lõppkokkuvõttes sellele, kas tõendiallikat saab pidada usaldusväärseks. Riigikohus on 20.04.2015. a otsuse nr 3-1-1-25-15 p 7 räägib kohtupraktika muutumisest ajas. Kriminaalkolleegium lahendas kassatsiooni Tallinna Ringkonnakohus 20. oktoobri 2014. a otsuse peale, millega jäeti muutmata Harju Maakohtu 19. mai 2014. a otsus. Kriminaalkolleegium märkis, et kui varasema kohtupraktika kohaselt tuli tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta, kui kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes on diametraalselt lahknevad 3(2)

erinevused ning kui isik ei suuda mõistuspäraselt ja kohtule arusaadavalt selgitada eri ajal antud ütluste erinevuse põhjust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. märtsi 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-113-06, p 17). Pärast maakohtu otsust muutis Riigikohus praktikat ja leidis, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. mai 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-131-13, p 12). Seejuures peab kohus veenvalt põhjendama, missugused on need konkreetsed asjaolud, mis võimaldavad isiku ütlusi tõendina osaliselt arvestada. Viidatud lahendist ei tulene mitte kohtu kohustus, vaid võimalus tunnistada osa ütlustest usaldusväärseks ja olenevalt kriminaalasja eripärast kasutada neid tõendina. Kuigi kohtupraktika lubab tunnistaja ütlusi osaliselt tunnistada usaldusväärseteks, ei saa kohus siiski valida, kas võtta aluseks kohtueelses menetluses või kohtus antud ütlused. Seda järgmistel põhjustel. Kaassüüdistatav D.T. on tunnistaja, kelle kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütlustes on oluline vastuolu selles, kust pärinevad ja kellelt D.T. sai ecstasi tabletid, mida ta käitles. Vastuolu jäi kohtus kõrvaldamata. Tunnistaja jäi enda juurde, et kohtueelses menetluses antud ütlused ei vasta tõele ja ta süüstas oma ütlustega vangistust kandvat isikut. Tunnistaja juhtis kohtueelses menetluses antud ütlustega tähelepanu kõrvale isikult, kes tegelikult tunnistajale narkootilist ainet andis. Kohus võttis KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel prokuröri taotlusel vastu D.T. kahtlustatavana antud ütlused. Süüdistusaktis nimetatud tõendite loetelus tõendavad kaaskahtlustatava D.T. ütlused Hardi Pendla süüd narkootilise aine ecstasy käitlemises ja KarS § 331 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Tunnistaja ütlused omavad tähtsust kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks. Tõendi taotleja vastaspoolel, kaitsjal oli kohtus küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid. KrMS § 291 lg 3 järgi saab kohus erandina vastu võtta varasemad ütlused, kui üheaegselt on täidetud kõik kolm samas lõikes nimetatud tingimust. Nagu eelpool nimetatud, on vaieldamatult täidetud sama paragrahvi sama lõike punktides 2, 3 nimetatud tingimused. Hinnanud tunnistaja D.T. kohtus antud ütlusi, leiab kohus, et ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik annavad alust kahelda tõendi usaldusväärsuses. Kohtus D.T. ei mäletanud asjaolusid, mille tõttu prokurör meenutas varasemaid ütlusi. Prokurör avaldas ütlusi ka tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. Kohtus rääkis tunnistaja D. T., et need tabletid, mida ta müüs A.K.le, ei ole saadud Hardi Pendlalt. KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel tunnistajale meeldetuletuseks tema kohtueelsel uurimisel antud ütluste (1. köitest tl 61 1. lõik) näitamise järel ütles tunnistaja, et ütlused ei ole õiged. Tunnistaja keeldus nimetamast isikut, kellelt ta tabletid sai, sest see inimene ei puutu asjasse. Tunnistaja jäi selle juurde, et see polnud Hardi Pendla. Hardi Pendla istus vanglas sellel ajal, kui tema need tabletid A.K.le müüs. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldas prokurör ütlused kahtlustatava ülekuulamisel 09.11.2016. a, kus D.T. on öelnud, et see oli 2015. a november, kui elas Tallinnas XXX koos Hardi Pendlaga. Hardi Pendla läks vangi 06.12.2015 ja tema teadis, et nende ühises korteris Välja tänavas on ecstasy tabletid. Teadis, et neid on 200-250 tabletti. Kohtus muutis tunnistaja ütlusi põhjusel, et ei soovi avaldada inimest, kellelt need tabletid sai. Eeluurimisel ta arvas, et lihtsam on süüdistada kedagi, kes istub juba kinni. Tunnistaja kinnitas, et Hardi Pendla või keegi tema lähedastest ei ole teda mõjutanud ütlusi muutma. Olukorras, kus kohus on tuvastanud tunnistaja ütlustes kõrvaldamata olulise vastuolu, ei saa kohus seda vastuolu jätta tähele panemata ja võtta formaalselt aluseks KrMS § 291 lg 1 alusel vastu võetud ütlused põhjusel, et tunnistaja keeldus küsitlemise käigus ütlusi andmast. Tunnistaja keeldus kohtuistungil ristküsitluse käigus ütlusi andmast pärast seda, kui tema ütluste 4(2)

usaldusväärsus seati kahtluse alla. Tunnistaja põhjendas kohtule selgelt ja arusaadavalt, miks ta kohtueelses menetluses andis Hardi Pendlat süüstavaid ütlusi. Kuna KrMS § 287 lg 1 ja § 288 kohaselt kuulatakse tunnistaja kohtuistungil üle ristküsitluse vormis, peab ristküsitluse kasutamine aitama muu hulgas selgitada, kas tunnistaja ütlusi saab pidada usaldusväärseks. Antud juhul nõustus D.T. kohtus ütlusi andma, kuigi tal oli KrMS § 2871 lg 5 järgi õigus keelduda ütluste andmisest. Antud juhul tunnistaja ristküsitlemine kujundas kohtus veendumuse tunnistaja ütluste mitteusaldusväärsuses. Tunnistaja D.T. kohtueelses menetluses antud ütlusi ei saa kohus kasutada tõendina kohtuotsuse tegemisel ja jätab need tõendite hulgast kõrvale põhjusel, et täitmata on KrMS § 291 lg 3 p 1 sätestatud tingimus. Ütlused ei ole usaldusväärsed.

I.

Süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi.

Süüdistuses kirjeldatakse Hardi Pendla tegu enne 07.12.2015 kinnipidamist täpselt tuvastamata ajal ja asjaoludel ebaseaduslikult vähemalt 250 ecstasy tableti omandamises, mida hoidis enda ühises elukohas D.T.ga Tallinna linn, XXX. Süüdistuses on kirjeldatud ka D.T. tegu, kes pärast Hardi Pendla kahtlustatavana kinnipidamist 07.12.2015. a toimetas ecstasy tabletid enda ja Hardi Pendla ühisest elukohast Tallinna linnast, XXX korterist Tartu linna ja andis 2015. a detsembrikuus Tartu linnas ühel korral 50 tabletti ning 2 korral 100 tabletti s.o kokku vähemalt 250 tabletti edasi A.K.le. Süüdistusakti andmetel alustati kriminaalasjas nr 16260100073 menetlus 22.08.2016. a KarS § 184 lg 1 tunnustel selles, et eeluurimisel seni tuvastamata isik käitleb alates 2016. aasta suvest Valgamaal suures koguses narkootilist ainet GBL. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli andmetel peeti 22.08.2016. a alustatud kriminaalmenetluses 08.11.2016. a kinni D.T. KrMS § 217 alusel enda elukohas Valgas, XXX korteris, kus viibis koos H.T.ga (T.). D.T. peeti kahtlustatavana kinni narkootilise aine käitlemises suures koguses grupis koos H.T.ga. Teod olid toime pandud 2016. a septembris ja üks episoodidest on vähemalt 250 ml GHB või GBL-i üleandmine A.K.ile (I kd, tl 68 - 70). Kinnipidamisprotokoll kinnitab, et Hardi Pendla peeti kinni 07.12.2015 Tallinnas XXX maja juures (III kd, tl 85). Kinnipidamise aluseks oli Tartu Maakohtu vahistamismäärus XXX. protokollis on Hardi Pendla elukoht märgitud XXX, Valgamaa. Kinnipeetav soovis tema kinnipidamisest teatada elukaaslasele D.T.ule ja talle anti võimalus helistada. Kinnipidamisprotokolli andmetel oli Hardi Pendla elukoht XXX. Kriminaalmenetluse alustamise ajal kandis Hardi Pendla vanglas karistust Tartu Maakohtu 18.04.2016. a otsuse järgi (III kd, tl 19 – 24). Vaidlust ei ole selles, et Hardi Pendla ja D.T. olid elukaaslased 2015. a suvest kuni Hardi Pendla vahistamiseni 07.12.2015. a ja nad kasutasid ühiselt D.T.u poolt üüritud elukohta Tallinnas XXX majas. Süüdistatava ütluste järgi elasid nad koos 2015. a juunist kuni detsembrini vahelduva eduga. Alaliselt ta seal ei olnud. Oli 3, 4 päeva ja siis läks Tõrva või Soome. Politsei- ja Piirivalveameti vastus järelepärimisele kinnitab, et Hardi Pendla sõitis 2015. a augustis ja oktoobris Eesti ja Soome vahet (III kd, tl 98). Süüdistatav Hardi Pendla nimetab ecstasy tablette kommideks ja väidab, et ta ei tea neist mitte midagi. Süüdistatav ise mingi kommi sõber ei olnud. Eelnevalt leiti tema autost tilk ainet, aga ta ei olnud käitleja. Ta oli narkootikumide tarvitaja. Tartu Maakohtu 22.05.2017. a otsusega nr 1-17-4393 lahendati D.T. süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi (I kd, tl 19 – 46), s.h üks kuriteoepisood, milles Hardi Pendlale esitatud süüdistust kohus 5(2)

käesolevalt lahendab. D.T. tunnistati süüdi ka selles, et tema toimetas ebaseaduslikult 07.12.2015. a Hardi Pendla poolt omandatud vähemalt 250 ecstasy tabletid enda ja Hardi Pendla ühisest elukohast Tallinna linnast, XXX Tartu linna ja andis 2015. a detsembrikuus Tartu linnas ühel korral 50 tabletti ning 2 korral 100 tabletti s.o kokku vähemalt 250 tabletti edasi A.K.ile (I kd, tl 35 pöördel). Tartu Maakohtu 11.04.2017. a otsusega nr 1-17-2937 lahendati A.K.i süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi (I kd, tl 47 – 51). A.K. tunnistati muu hulgas süüdi ka selles, et tema omandas ebaseaduslikult ajavahemikul 2015. a novembri kuust kuni 2015. a lõpuni D.T.u käest Tartu linnas XXX juures kolmel korral ecstasy tablette, millest esimesel korral 50 tabletti ja kahel järgmisel korral 100 tabletti, s.o kokku 250 tabletti (I kd, tl 48 pöördel). Kohtuotsused, millega lahendati D.T.u ja A.K.i süüdistused KarS § 184 järgi ei ole tõendid Hardi Pendlale sama paragrahvi järgi esitatud süüdistuses süü tõendamiseks. Mõlema eelnimetatud isiku süüdistused lahendati kokkuleppemenetluses. Kokkuleppemenetlus ei eelda süü tunnistamist. Kui kokkuleppemenetluses olid tõenditeks ka süüdistatavate ütlused, siis käesolevalt lahendatavas kriminaalasjas on mitteusaldusväärsed D.T.u ütlused tõendite hulgast kõrvale jäetud. Ka tunnistaja A.K.i ütlused ei tõenda Hardi Pendlat kuriteo toimepanijana. Tunnistajate A.K.i ja D.K.i ütlustega on tõendatud, et A.K. omandas D.T.ult täpselt kindlakstegemata ajal narkootilist ainet, ecstasy tablette mitmel korral vähemalt 250 tükki võlgu ja maksis võla hiljem. Tunnistaja A.K. andis ütlusi, et ta on D.T.uga tuttav ja sai tema käest narkootilisi aineid, korgijooki ja ecstasy tablette. Tunnistaja sai D. T.ult ecstasy tablette mitu aastat tagasi, vist 2015. aasta detsembris. 200 tabletti kindlasti, võib olla rohkemgi. Sai rohkem kui üks kord. Täpselt kordade arvu ei mäleta. Mingi 100 tükki korraga, ei ostnud, sai võla peale. Kelle algatusel selline pakkumine aset leidis, ei tea. Kuidagi asi sinnani jõudis. Tunnistaja oskas nendest lahti saada ja D. oli vaja neid müüa. T. käest sai tablette odavamalt. Hulgi ostes on alati odavam. Tunnistaja elas toona XXX, Tartu linnas. Ta omandas tabletid Tartus või Valgas, kindel pole. Tabletid olid lillat värvi ja Supermani logoga. Hästi kõvad, mitu korda lõid ja ikka terve. Need tabletid tunnistajale väga meeldisid ja teistele ka, kes sõid. Need olid tugeva toimega. Olid head. Tunnistaja mängis kasiinos maha 2000 eurot ja jättis aine eest maksmata. Siis D.T. küsis raha maksmist. Ema sai suurema summa raha ning ema maksis ära, maksis raha otse D.T.ule 2016. a suve alguses Lõunakeskuse parklas, Tartus. Midagi võlgu ei jäänud. Tunnistaja D.K.i ütlused kinnitavad A.K.i võla maksmist D.T.ule. Tunnistaja ütluste järgi sai ta isa päranduse. A. ütles, et on vaja ära maksta võlg 3000 eurot. Tunnistaja tingimus oli, et ta on ise võla maksmisel juures, sest aimas, et äkki tahab raha narkootikumide tarvitamiseks. Võla maksmine toimus kuskil 2016. a mais, täpselt ei tea, Tartus Lõunakeskuse esimeses parklas. Tunnistaja maksis raha tütarlapsele, kes ootas neid parklas autoga. Tunnistaja luges raha autos üle ja andis võla katteks. Äratundmiseks esitamise protokoll 16.01.2017. a tõendab, et D.K. tundis fotode järgi äratundmiseks esitamisel ära D.T.u, kellele ta Lõunakeskuse parklas 2016. a maikuus A.K.i võla katteks raha andis. Tunnistaja D.K.s kinnitas kohtus, et tundis D.T.u ära (III kd, tl 43 – 45). Kohtus uuritud tõendid ei kinnita Hardi Pendla poolt 250 ecstasi tableti käitlemist. Tunnistaja A.K. kinnitas kohtus, et ta ei tunne Hardi Pendlat. Tunnistaja ütlused kinnitavad, et A.K. sai 250 ecstasi tabletti D.T.lt. Tunnistaja pidas saadud narkootilist ainet kvaliteetseks, tarvitajad hindasid ainet heaks. Uuritud tõendid kinnitavad 250 ecstasi tableti käitlejana D.T.t ja A.K.i. Neist esimene andis narkootilise aine üle viimasele. Tõenditest ei saa teha tõsikindlat järeldust, et 250 ecstasi tabletti omandas Hardi Pendla enne tema kinnipidamist 07.12.2015. a ja hoidis neid Tallinnas XXX korteris. A.K.le esitatud süüdistuse järgi omandas ta ecstasi tablette D.T.lt juba 2015. a novembri kuus. See asjaolu on kooskõlas Hardi Pendlale esitatud süüdistusega, mille kohaselt ta omandas aine enne kinnipidamist 07.12.2015. a, kuid on vastuolus D.T.le esitatud süüdistusega, mille järgi viis ta aine korterist ära pärast Hardi Pendla kinnipidamist. Nimetatud vastuolu viitab asjaolule, et D.T. käitles narkootilist ainet iseseisvalt. Kuigi Hardi 6(2)

Pendla peeti 07.12.2015. a kinni Tallinnas XXX maja juures, ei ole tema kasutuses olnud korteris tehtud läbiotsimist. Ecstasi tablette Hardi Pendla juurest ei leitud. Tõendid ei seosta Hardi Pendlat ecstasi tablettide käitlemisega. Tunnistaja A.K. kohtus antud ütluste järgi ei olnud tal D.T.ga juttu, et kelle käest ta ecstasy tabletid on saanud. Selliseid asju ei küsita. See on salajane asi. Ei olnud ka sellist juttu, et mida D. T. rahaga peab tegema. Prokurör avaldas KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel tunnistajale meenutamiseks A.K. ütlused. Tunnistaja on öelnud: „Ma ei mäleta enam, see oli nii ammu. Kui ma ei eksi, siis tal oli see mees, kes läks vangi ja mees jõudis enne vangi minekut võtta tuhat tabletti, kuid siis ta läks vangi ja D. müüs need maha. Raske öelda, kust ma seda kuulsin. Kindlasti ütles seda D., et see raha pidi minema selle vangi läinud mehe advokaadile.“ Kohtus ütlusi andes A.K. ei kinnitanud meenutatud ütlusi. Ta ei saa öelda, kas see on tõsi. Inimesed ikka räägivad. Selline jutt jäi kõrvu, ei saa kinnitada. Seda peab D.T.ult käest küsima. Prokuröri küsimusele, kas selline jutt oli, kas see on tõsi või ei – vastas tunnistaja, et see võis olla kuulujutt. Ta kindlalt ei tea, et D. oleks seda öelnud. Tunnistaja ei saa väita, et oleks tõsi. 10.01.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli koopia (I kd, tl 107 - 120) tõendab A.K.i elukoha läbiotsimisel leitud mobiiltelefoni sisu vaatlust, s.h. tema poolt telefoninumbri kasutamist ning isikute kontaktnumbrite salvestamist, kelle käest ta on narkootilisi aineid saanud aga samuti sõnumite vahetamist narkootiliste ainete käitlemise teemal. Vaadeldud mobiiltelefonis Apple iPhone on salvestatud telefoninumbrid ja sõnumid, nende hulgas sõnumid D.T.u ja H.T. vahel (I kd, tl 112, 117). Tunnistaja A.K. kinnitas, et need sõnumid võisid teele minna. Kohtul ei ole alust vaatlusprotokolli hinnata süüdistatavat süüstava tõendina. Eelpool nimetatud tõendid, kohtuotsused kinnitavad D.T.u ja A.K.i poolt narkootiliste ainete käitlemist ja vaatlusprotokoll kinnitab nende omavahelist suhtlemist. Sõnumites ei viidata Hardi Pendlale. Süüdistuse tõenditena esitati kohtule järgmised dokumentaalsed tõendid. 08.11.2016. a D.T.u ja H.T. ühise elukoha Valgas J.XXX läbiotsimisprotokolli koopia koos fototabeliga, mis tõendab narkootilise aine, selle käitlemiseks vajalike esemete ning oma tegevuse varjamise eesmärgil kasutatavate hulgaliste sidepidamisvahendite leidmist (I kd, tl 71 – 82). Läbiotsimisel äravõetud esemete hulgas on ka eluruumi üürileping 08.08.2013. a (I kd, tl 82). Üürilepingu andmetel on D.T. sõlminud S.B.ga üürilepingu Tallinnas XXX 1-toalise korteri üürimiseks kuni 02.08.2014. Eluruumi asub üürnikuga koos kasutama Hardi Pendla. 22.02.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli koopia – D.T.u ja H.T. ühise elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud mobiiltelefon, mis tõendab mobiiltelefoni iPhone sisu vaatlust, s.h. D.T.u poolt telefoninumbri kasutamist ning salvestatud märkmete ja sõnumite sisu, milline on seotud narkootikumide käitlemisega (I kd, tl 83 – 95). 23.02.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli koopia - D.T.u ja H.T. ühise elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud mobiiltelefon, mis tõendab mobiiltelefoni Samsung sisu vaatlust, s.h. H.T. poolt telefoninumbri kasutamist ning kaaskahtlustatavate, s.h Hardi Pendla vangla telefoninumbri salvestamist (I kd, tl 96 – 99). 14.11.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli koopia, mis tõendab D.T.u ja H.T. ühise elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud narkootilisi aineid sisaldavate pakendite täpsemat sisu (I kd, tl 98 – 99). 18.01.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli koopia - D.T.u ja H.T. ühise elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud kaks mobiiltelefoni, 4 sim-kaardi ümbrist, spiraalkaustik, kasutamata minigrip kilekotid, mis tõendab esemete vaatlust, millised seonduvad narkootilise aine käitlemise ning selle tegevuse varjamisega (I kd, tl 100 – 106). 11.01.2017 koostatud jälitustoimingu protokolli koopia pealtkuulamisest, mis tõendab süüdistatavate poolt, s.h Hardi Pendla telefonikõnede pidamist ja nende sisu ajavahemikul 30.08.2016-06.11.2016 seoses nendele esitatud süüdistusega narkootilise aine käitlemises (II kd, tl 1 – 175). 7(2)

Eelnimetatud dokumentaalsed tõendid on D.T.u ja H.T. süüdistuse tõendid. Süüdistus lahendati Tartu Maakohtu 22.05.2017. a otsusega XXX (I kd, tl 19 – 46). Dokumentaalsed tõendid on kogutud ajal, kui Hardi Pendla kandis vanglas karistust ja tema kinnipidamisest oli möödunud aasta. Üürilepingu järgi kasutas D.T. koos Hardi Pendlaga Tallinnas XXX majas korterit 201. Hardi Pendlale esitatud süüdistuses kirjeldatud ecstasi tablettide käitlemise aeg on poolteist aastat hilisem kui üürilepingu kehtivus. Üürileping ei seosta Hardi Pendlat samas majas asuva 210. korteriga, nagu on märgitud süüdistuses. D.T.u ja H.T. ühisest elukohast leitud narkootilist ainet ja aine käitlemisega kaasnevaid esemeid ei ole alust seostada Hardi Pendlale esitatud süüdistusega. Telefonist leitud Hardi Pendla kontaktandmed vanglas ei tõenda, et süüdistatav on narkootilise aine, ecstaside tablettide käitleja. Hardi Penda kinnitas kohtus, et ta suhtles vangistuse ajal D.T.uga. Seda kinnitab ka 11.01.2017 koostatud jälitustoimingu protokoll (II kd, tl 8, 9). Telefonikõne vestluse sisuks on „limmi“ tarvitamine. Hardi Pendla selgitas, et „limmiks“ nimetab ta narkootilist ainet ja telefonikõnes sai aru, et D.T. oli narkojoobes. Ta küsis, kas tarvitas limmi. Ka nimetatud tõend ei kinnita süüdistust ecstasi tablettide käitlemises. Eelnimetatud süüdistuse dokumentaalsed tõendid on kaudsed tõendid, mille kogumis hindamine kohtu hinnangul ei tõenda süüdistust. Tõendid tekitavad kahtlusi, mida ei olnud kohtus võimalik kõrvaldada ning seetõttu tuleb KrMS § 7 lg 3 järgi kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Dokumentaalne tõend – Hardi Pendla vangla konto väljavõte tõendab, et D.T. on Hardi Pendlale kandnud vanglasse raha alates 04.01.2016. a kuni 22.06.2016. a kokku 1330 eurot (III kd, tl 2 – 6). Juuni kuus on tehtud 5 kannet kokku 780 eurot. Tunnistajate D.K.i ja A.K.i ütluste ja vangla konto väljavõtte andmetest saab järeldada, et juuni kuus D.T.u poolt üle kantud raha võib pärineda A.K.i poolt ecstasi tablettide eest tasutud rahast, sest A.K. tasus võla 2016. a mais. 04.05.2016. a on D.T. üle kandnud 50 eurot. Varem üle kantud raha ei saa pärineda süüdistuses nimetatud ecstasi tablettide käitlemisest. Hardi Pendla on prokuröri ja kaitsjaga 18.04.2018. a sõlminud kokkuleppe kriminaalasjas 15282000591. Kokkuleppe (III kd, tl 93 – 95) ja kriminaalmenetlusregistri andmetel (III kd, tl 96) on Hardi Pendlal olnud lepinguline kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt. Kohus ei jaga prokuröri seisukohta selles, et süüdistuses nimetatud ecstasi tablettide eest saadud raha kasutati lepingulisele kaitsjale tasu maksmiseks. Väide on oletuslik. Dokumentaalse tõendi – konto väljavõtte andmed ei kinnita advokaadile või advokaadibüroole maksmist. Advokaadile raha maksmise vajadustest rääkisid kohtus tunnistajad A.K. ja D.K., Nende teave pärineb isikult, kellele nad raha maksid, D.T.ult, kelle ütlusi hindas kohus mitteusaldusväärseks. Süüdistatava ütluste järgi tõi D.T. talle vanglasse pakke ja kandis raha. Nad olid elukaaslased ja toetas teda vanglas. Rahalises osas kokkuleppeid ei olnud. Vanaema andis algusest peale raha talle, Soome kaardi pealt sai ta raha välja võtta. Sinna tuli iga kuu mingi summa. Samuti autokindlustuse rahad, sest D. sõitis süüdistatava auto katki, kuid kasko oli peal, siis see tuli tema arve peale. Sõber Koplist võttis eelnevalt võlgu ja maksis ära 1000€. Tegelikult on ise kandnud sinna arve peal 400500€. Ta sai kompensatsiooni Soome Vabariigist alusetu kinnipidamise eest. Hiljem kui süüdistatav teada sai D. poolt raha kasutamisest, pidi D. aitama vabanemisfondi täis saada. Kuna süüdistatav oli veel vahistatud mitte süüdimõistetud ning siis tahtis vabanemisfondi täis kanda pokkeri raha ja auto kindlustusrahaga, aga ei tea, mis D. selle rahaga on teinud. Enne süüdimõistmist sai 100% rahast kätte. Sellisel juhul riik ei saa oma osa. Kohtutäiturid ei saa nõuda, kui isik on vahistatud. Siis läheb 70% vabanemisfondi. Süüdimõistmise järel 50% riigile trahvide katteks, 20% vabanemisfondi ning 30 saab kätte. D. võttis hoopis kiirlaenu, seal on iga paari päeva tagant 200 ära kantud. Ta läks ise Bulgaaria reisile ja jättis ID-kaardi sõbranna kätte, kes tegeles sellega. Süüdistataval oli kohus ees ja süüdimõistvat otsust veel polnud, oli võimalik täita vabanemisfondi. D.T.ga ei suhtle juba üle aasta, poolteist aastat. Süüdistatava vangistuse ajal tekkisid D.l uued sõbrad ja elu. Lõpuks hakkas koos elama süüdistatava sõbraga, H.T.ga. Süüdistatava ütluste järgi ei olnud tal advokaadile raha vaja. 2016. a aprill oli kohus. Raha tuli hiljem. 8(2)

Süüdistatava ütlusi tõendavad dokumentaalsed tõendid. Hardi Pendla vangla konto väljavõtte andmetel on alates 2016. a septembrist temale raha üle kandnud Henri Pendla. Eksperdile on Hardi Pendla avaldanud, et töötas Soomes ehitustöödel ja tegi juhutöid Eestis. Soomes oli ta alusetult vahistatud pettuse kahtlusel 2014. a novembris ja oli vahi all kuni 2015.a jaanuarini. Sai 13 000 eurot kompensatsiooni (III kd, tl 91). Kohtus ja kohtueelses menetluses erinevatel aegadel antud samasisulistes ütlustes ei ole kohtul põhjust kahelda. Tõendid kogumis kinnitavad Hardi Pendlale vanglasse kantud raha päritolu ja nendest tõenditest ei saa tõsikindlalt järeldada, et raha pärines süüdistuses kirjeldatud süüdistatava poolt omandatud narkootilise aine müügist. 08.11.2016. a läbiotsimisprotokoll ja 2017. a veebruaris koostatud asitõendite vaatlusprotokollid kinnitavad, et D.T.l ja H.T.l oli läbiotsimise ajal ühine elukoht Valgas J.XXX, kus tuvastati narkootilist ainet ja selle käitlemisega seotud esemeid. Nimetatud dokumentaalsed tõendid kinnitavad süüdistatava ütlusi selles, et temal katkesid suhted D.T.uga pärast viimasel uue suhte tekkimist. Uued suhted ja kahtlustus narkootilise aine käitlemises annavad alust järeldada, et D.T. rääkis kohtus tõtt, kui väitis, et süüstas oma ütlustega süüdistatavat alusetult. Uuritud tõendid ei kinnita süüdistatava tahtlust käidelda narkootilist ainet – ecstasi tablette. Kuriteo subjektiivset külge ei saa järeldada ka objektiivse külje kaudu. Hardi Pendlale KarS § 184 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuse objektiivne külg on kohtus uuritud tõenditega tõendamata. Hardi Pendala on varem Tartu Maakohtu 06.09.2013. a otsusega (III kd, tl 25 – 33) karistatud karistusseadustiku 12. peatükis sätestatud kuriteo eest. Seda asjaolu ei saa käsitleda esitatud süüdistust kinnitava tõendina ja seetõttu ei oma süüdistuse tõendamatuse tõttu tähtsust.

II.

Süüdistus KarS § 331 järgi.

Süüdistust KarS § 331 järgi tõendatakse järgmiste dokumentaalsete tõenditega. Kuriteo objektiivset külge tõendavad koopia väljatrükist Tartu Vangla vastusest nõudekirjale koos lisadega (I kd, 52 – 56), koopia väljatrükist Tartu Vangla täiendavast vastusest nõudekirjale koos lisadega (I kd, tl 57 -59) ja ekspertiisimääruse koopia ja narkootilise aine ekspertiisiakti nr 16EAN1317 koopia (I kd, tl 60 – 67). Viimane nimetatud tõend tõendab ka süüdistatava süüd. Vangistusregistri andmetel koostatud teatis (III kd, tl 1) tõendab Hardi Pendla vangistuses viibitud täpset aega ja kohta. Vahistamismäärus 23.11.2015. a nr 1-15-9759 (III kd, tl 80 – 84) tõendab, et Hardi Pendlale kohaldati tõkend – vahistamine ja ta kuulutati tagaotsitavaks. Kinnipidamisprotokolli andmetel peeti Hardi Pendla kinni 07.12.2015. a (III kd, tl 85). Tartu Maakohtu 18.04.2016. a otsusega nr 1-16-3183 tunnistati Hardi Pendla süüdi KarS § 183 lg 2 p 2, § 184 lg 2 p 2 ja § 424 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 6 aastat ja 7 kuud vangistust karistuse kandmise aja algusega alates 07.12.2015. a. Liitkaristuse hulgas on Tartu Maakohtu 06.09.2013. a otsusega nr 1-13-6726 (III kd, tl 25 – 33) mõistetud vangistus, millest Hardi Pendla oli tingimisi vabastatud KarS § 74 lg 1 alusel. Tõendite kogum kinnitab, et Hardi Pendla oli süüdistuses märgitud ajal alates 07.12.2015 vahistatuna Valga kambris ja Tartu Vanglas ning alates 20.05.2016 süüdimõistetuna Tartu Vanglas. Taotlused paki üleandmiseks (I kd, tl 53 – 55) kinnitavad, et D.T. on 22.12.2015. a, 24.03.2016. a ja 13.05.2016. a viinud vanglasse Hardi Pendlale pakid, mille sisuks on muu hulgas esimesel korral 1 paar sokke, teisel korral 5 paari valgeid sokke ja kolmandal korral 7 paari sokke. 06.05.2016. a on Hardi Pendlale paki viinud S.S.. Paki sisuks on muu hulgas 6 paari sokke. Taotluse pöördel on märgitud, et 4 paari sokke ja 2 paari sokke on paigaldatud lattu 10.05.2016. Märge on ka paki kättesaamise kohta ... 3) 4 paari lühikese säärega sokke. Lattu paigaldatud 2 paari musta värvi sokke. 19.05.2016. a on D.T.u nimel seletuskiri, milles ta vabandab arusaamatuse pärast pakki sattunud mälupulga pärast. Ta seletas, et tahtis 06.05.2016. a viia Hardi Pendlale pakki, mis oli juba nädal aega olnud tema autos. Kuna ta ise ei saanud pakki ära viia, 9(2)

palus seda teha tuttaval S.S.il. Tartu Maakohtu 22.05.2017. a otsuse nr. 1-17-4393 andmetel on S.S. isik, keda karistati KarS § 184 lg 1 järgi (I kd, tl 19, 20 pöördel, 24, 40). S.S.it karistati D.T.ult ja H.T.lt narkootilise aine GBL-i omandamise eest. Finants- ja majandusosakonna 17.01.2017. a selgituse andmetel (III kd, tl 59) anti Hardi Pendla Tartu Vanglasse saabumisel temale kambrisse 7 paari sokke. Kinnipeetava isiklike asjade lattu jäi 14,5 paari sokke. Edasi kirjeldatakse pakkidega saadetud sokkide kambrisse andmist ja lattu paigutamist. 21.11.2016. a avalduse alusel anti kinnipeetavale kambrisse 6 paari sokke ja 1 paar kambrist võetud sokke kanti maha. 18.11.2016. a anti teabe- ja uurimisosakonda 11 paari sokke (uued, lühikese säärega) üleandmiseks politseile. Kinnipeetav vahetas sokke vaid pakist tulnud sokkide vastu, kirjutades avaldusele, et soovib ise valida, millised sokid võtab ja seda talle võimaldati. Laos on 12,5 paari kasutatud sokke, mis on seal vanglasse saabumisest alates. Ekspertiisiaktiga nr 16E-AN1317 on tõendatud, et eksperdile esitatud 11 paaril erineva värvusega sokil, mille hulgast ekspert valis juhuslikult 6 sokki (1.1 kuni 1.6) on gammahüdroksüvõihappe (GHB) ja gammabutürolaktooni (GBL) jäljed (I kd, 63). Eksperdile esitatud sokid tagastati menetlejale koos ekspertiisiaktiga. Sokid on kriminaalasjas asitõendiks. Süüdistatav andis ütlusi, et ta oli igapäevane tarvitaja. Vanglasse tulles olid tal sokid kaasas. GBL või GHB võis tema sokkidele sattuda tema enda lohakusest. Spordikotis oli pudel ja kallates võis maha minna ning sokid võisid kokku saada. Uutest sokkidest ta ei tea midagi. Süüdistataval ei ole selgitust D.T.u eeluurimisel räägitule, et narkootilise ainega immutatud sokke on võimlik leotada ja saada sellest joovet. D.T.uga tal sellest juttu ei olnud. Ta ei ole tahtnud mingit joovet saada. Ei ole kedagi palunud, et narkootikume sisse tooks narkojoobe tekitamise eesmärgil. Vanglas ta narkootikume ei ole tarvitanud. Unerohtu tarvitab vanglas, aga kogused on väiksemaks läinud. Süüdistatava ütluste usaldusväärsust kinnitavad dokumentaalsed tõendid, mis koosmõjus annavad alust hinnata ütlusi eluliselt usutavateks. Kohus hindab süüdistatava ütlusi usaldusväärseks tõendiks. Hardi Pendlat ei peetud kinni lahendatavas kriminaalmenetluses. Ta vahistati 23.11.2015. a vahistamismäärusega kriminaalmenetluses, mis alustati tema suhtes narkojoobes mootorsõiduki juhtimise tunnustel. Teod olid toime pandud Tartu Maakohtu 06.09.2013. a otsusega nr XXX (III kd, tl 25 – 33) määratud katseajal. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna 15.01.2016. a ettekandes on tehtud kokkuvõte (III kd, tl 87 – 88) Hardi Pendla kriminaalhooldusest. Kriminaalhooldusalusega on individuaaltööna läbi viidud sotsiaalprogramm Eluviisi treening, mille sihtgrupp on alkoholi- ja/või narkosõltlased. Toimunud on vestlused riskiolukordade väljaselgitamiseks vestlused enesehinnangu tõstmiseks tasakaalustamaks tasakaalukas mõtlmine/käitumine. Ta on pidanud oma viimaste aastate probleemidega iseseivalt hakkama saama. Suhtleb venna Henri Pendlaga. Mõnetine toetus ja mõistmine on olnud emapoolsete vanavanemate poolt, kes elavad Tõrvas. Emaga suhtleb harvemini. Hardi Pendla on kriminaalhooldusametnikule eitanud narkootiliste ainete tarvitamist. On avaldanud, et psühhiaatri poolt on talle määratud unerohud. Kriminaalhooldajale esitatud töölepingu andmetel oli Hardi Pendlal alates 01.07.2015. a töökoht XXX-s. Kriminaalhooldaja hinnangul vajab Hardi Pendla professionaalset abi/ravi. Kriminaalhooldusametniku ettekanne kinnitab Hardi Pendla ütlusi selles, et ta oli narkootiliste ainete tarvitaja. Temaga tehti kriminaalhooldusel tööd sotsiaalprogrammis ja individuaalselt narkootikumidest vabanemiseks. Kriminaalhooldusametnik on eksperdiga samal arvamusel süüdistatava narkosõltuvusravi vajadusest. Asjaolu, et Hardi Pendla tarvitas narkootikume, kinnitab ka kohtupsühhiaatria ekspertiisiakt. Eksperdiarvamuse kohaselt oli Hardi Pendla narkootikumidest sõltuv. Hardi Pendla vahistamise järel lahendati temale esitatud süüdistused KarS § 183 lg 2 p 2, § 184 lg 2 p 2 ja § 424 järgi Tartu Maakohtu 18.04.2016. a otsusega XXX ja tunnistati süüdi kahel korral narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest, narkootilise aine (GBL) väikeses koguses 10(2)

omandamises ning ühel korral GBL suures koguses omandamises. Üks kuriteoepisood GBL suures koguses omandamises jäi katse staadiumisse (III kd, tl 19 - 22). Eelnimetatud kohtuotsus ja kohtupsühhiaatria akt nr 16E-KPA0115 28.02.2016. a (III kd, tl 89 – 92) kinnitavad süüdistatava ütlusi narkootiliste ainete tarvitamisest ja sõltuvust nendest ainetest. Eksperdiarvamuse kohaselt esineb Hardi Pendlal sõltuvus mitmest psühhoaktiivsest ainest. Eksperdi arvamuse kohaselt on Hardi Pendlale vajalik kohaldada sõltuvusravi (narkosõltuvusravi) vaid tingimustes, kus on välistatud uimastite ja alkoholi kättesaadavus. Eksperdile esitatud materjalidest nähtub, et Hardi Pendla on 2016. a veebruaris toimunud ülekuulamistel avaldanud, et on narkomaan. GHB-d proovis 18 aasta vanuses. Sõltuvus kujunes aastatel 2011 – 2013, 2013. aastast pärast vanglast vabanemist on vajadus tarvitada igapäevaselt GBL-i, mida ostab 0,5 – 1 liitri kaupa. Poolest liitrist saab 225 doosi. Valga Haigla AS tervisekaardi andmetel oli Hardi Pendla psühhiaatri ambulatoorsel vastuvõtul 29.09.2000, sest oli kärsitu ja segas koolis tunde. 1995. a oli kolju murd. 23.04.2015. a psühhiaatri vastuvõtul kaebas unetust, avaldas, et tarvitab narkootikume. Diagnoositi sõltuvus mitmest psühhoaktiivsest ainest. Kaks kuud hiljem uuritav psühhiaatri vastuvõtul kurnatud olekuga, pidevalt narkootilise ainemõju all. 06.07.2015. a Sotsiaalkindlustus-ameti otsusega tuvastati Hardi Pendlal 60 % töövõime kaotust ja keskmine puue. On toimunud veel psühhiaatri vastuvõtud 2015. a juulis ja oktoobris, kaebused unetusele. Ekspertiisiaktis kirjeldatud Tartu vangla tervisekaardi sissekannetest nähtub, et kahel korral, 30.04.2013. a ja 22.12.2015. a vanglasse saabudes on Hardi Pendla avaldanud, et tarvitab GHB-d igapäevaselt. Viimasel korral vanglasse saabumise järel on määrati raviskeem vastavalt Valga Haigla psühhiaatri määratule, s.h rahustite manustamisega. Eelkirjeldatud tõendid iseloomustavad süüdistatava isikut, kuid ei tõenda tema poolt narkootilise aine tarvitamist kinnipidamisasutuses. KrMS § 62 järgi tõendamiseseme asjaolud on: 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteokoosseis; 3) kuriteo toimepannud isiku süü; 4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. Kohtu hinnangul on tõendamata KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo aeg ja koht. Süüdistuses on kuriteo toimepanemise aeg määratletud pooleaastase perioodiga ja toimepanemise koht kinnipidamisasutustes, kus Hardi Pendla kinnipidamise ajal viibis. Hardi Pendla on korduv kinnipeetav ja igal korral on ta teatanud endast kui narkootiliste ainete tarvitajast. Teda on kinnipidamisasutuses ravitud narkootiliste ainete sõltuvusest vabanemiseks. 05.09.2013. a pärast 4-kuulist vangistust on Hardi Pendla avaldanud, et tema enesetunne on hea, millest saab kohus järeldada, et vangla tingimustes on süüdistatav allunud ravile. Järeldus on kooskõlas ka ekspertiisiaktis toodud seisukohaga, et Hardi Pendlale on vajalik ja saab kohaldada narkosõltuvusravi vaid tingimustes, kus on välistatud uimastite ja alkoholi kättesaadavus. Süüdistatava ütlused kinnitavad, et tema tervislik seisund vanglas on paranenud ja unerohtusid on vähendatud. Ükski tõend ei kinnita, et Hardi Pendla on vanglas tarvitanud narkootilist ainet. Tema suhtes ei ole vanglas poole aasta kestel tehtud ühtegi testi ega ekspertiisi narkootikumide tuvastamiseks kehas. Ei ole tõendeid tegevusest, mis viitab narkootilise aine käitlemisele süüdistuses kirjeldatud viisil. Vangla tingimustes oli süüdistatav pidevalt järelevalve all ja vähemagi narkootilise aine tarvitamise kahtluse korral oli selle kindlakstegemine võimalik. Süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemise aeg ja koht on konkretiseerimata ja seetõttu hindab kohus KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist oletuslikuks. Kohus on tuvastanud kahtlusi, mida ei ole olnud võimalik kohtuliku uurimise käigus kõrvaldada ja tõlgendab kahtlused süüdistatava kasuks. Kohus ei nõustu prokuröriga selles, et Tartu Maakohtu 22.05.2017 otsus nr 1-17-4393 tõendab Hardi Pendla süüd tema süüdistusega seotud kaassüüdistatava D.T.u süüditunnistamisest GBL-ga ja GHB-ga immutatud sokkide toimetamise eest Tartu Vanglasse Hardi Pendla jaoks ja sel viisil narkootilise aine omandamises. Nagu eelpool märgitud, põhines otsus süü omaksvõtul 11(2)

kokkuleppemenetluses ja käesoleva süüdistuse mitteusaldusväärsed tõendid kõrvale jäetud.

lahendamisel

on

tunnistaja

D.T.u

Uuritud tõendid ei kinnita süüdistatava tahtlust tarvitada kinnipidamiskohas narkootilist ainet. Ekspertiisiakt nr 16E-AN1317, mis kinnitab eksperdile esitatud 11 paaril erineva värvusega sokil, mille hulgast ekspert valis juhuslikult 6 sokki (1.1 kuni 1.6) gammahüdroksüvõihappe (GHB) ja gammabutürolaktooni (GBL) jälgede olemasolu, ei kinnita tõsikindlalt, et süüdistatav tahtis ainet omandada süüdistuses kirjeldatud viisil. Ekspertiisiakt ei lükka ümber süüdistatava ütlusi selles, et GBL-i jäägid võisid olla tema sokkides, millega ta vanglasse tuli ja sattusid sinna ajal, kui ta tarvitas narkootikume vabaduses. Kuriteo subjektiivset külge ei saa järeldada ka objektiivse külje kaudu. Hardi Pendlale KarS § 331 järgi esitatud süüdistuse objektiivne külg on kohtus uuritud tõenditega tõendamata.

Asitõendid. Kriminaalasjas on asitõenditeks 17.11.2016.a kirja nr 3.2-1/7181-89 alusel Tartu Vanglast kriminaalasja juurde edastatud 11 paari sokke (pakend nr 1SOKID). Kriminaalasjale on lisatud DVD plaat märgistusega „ Kuulamine – KOOPIA“. DVD plaadil on D.T.u, K.S., R.S.e, H.T. ja M.R. pealtkuulamisel salvestatud kõned. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb DVD plaat jätta kriminaalasja juurde. Vaidlust ei ole selles, et asitõendiks olevad sokid kuuluvad Hardi Pendlale. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb sokid kohtuotsuse jõustumisel tagastada omanikule, Hardi Pendlale. Asitõendid tuleb vabastada asitõendi staatusest.

Menetluskulud. Menetluskulud koosnevad järgmistest kuludest: KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel on Tartu Maakohtu 28.02.2018. a määrusega tunnistajale hüvitatud menetluskulud 105,67 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiiside teostamise kulud on Hardi Pendla osas 252 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses ja kohtumenetluses makstud advokaaditasust kaitseülesande täitmise eest kokku on 894 eurot. Menetluskulude summa on 1251,67 eurot. KrMS § 181 lg 1 alusel õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Kohus jätab menetluskulud riigi kanda.

kohtukoosseis /allkirjastatud digitaalselt/

12(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.