lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-10586/17

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 29.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-10586/17
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
29.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1361
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2018, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-17-10586

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 9. jaanuari 2018 määrus, millega jäeti Ago Tamme (ik 37004054920) karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kaitsja Aare Kaldma, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta muutmata Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 9. jaanuari 2018 määrus, millega Ago Tamme jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Valge&Uiga makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Ago Tammele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sh käibemaks 16 (kuusteist) eurot. Mõista Ago Tammelt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.
Ago Tamme kannab Tartu Vanglas karistust Varsinais-Suomi alamkohtu 28. jaanuari 2016. a otsuse järgi. Ta on süüdi tunnistatud lapse raskes seksuaalses kuritarvitamises ja vägistamises. 3 aasta pikkust vangistust kannab ta alates 14. novembrist 2015.
10.novembril 2017 edastas vangla kohtule materjalid A. Tamme vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokurör ei toeta A. Tamme tingimisi vabastamist tingimisi enne tähtaega.
3.Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2018. a määrusega jäeti A. Tamme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Täidetud on A. Tamme vabastamise formaalsed eeldused. Materiaalsete aluste osas leidis kohus, et A. Tamme puhul on retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge. Nii näitab kehtiv distsiplinaarkaristus, et kinnipeetaval on raskusi ka range järelevalve tingimustes kehtivatele reeglitele allumisega. A. Tammel puudub garanteeritud töökoht, selleta on aga oht, et ta võib oma vaba aega hakata sisustama alkoholi tarvitamisega, mis viib uute kuritegude toimepanemiseni. Ta võib hakata kuritegusid toime panema ka materiaalse kasu saamise eesmärgil. Negatiivseks pidas kohus sedagi, et A. Tamme kuriteo riske maandatud ei ole. Võttes arvesse isiku korduvat kriminaalkorras karistatust, toime pandud teo iseloomu ja teo mittetunnistamist, on äärmiselt oluline, et ta osaleks rehabiliteerivates tegevustes. A. Tamme läbib küll hetkel programmi „Uus suund“, ent see on pooleli. Võib öelda, et uute kuritegude riski maandatud ei ole. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu sedagi, et A. Tamme käitumises ja suhtumises oleks toimunud olulisi positiivseid arenguid. A. Tamme on küll sõnades väljendanud, et ei tohi enam alkoholi tarvitada, ent ei nähtu, et ta tegelikkuses teadvustaks tehtud vigade tõsidust ja sooviks tõsimeeli võtta ette muutusi seaduskuulekuse suunas.
4.Kaitsja taotleb ringkonnakohtult Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja A. Tamme vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist määruskaebuses toodud asjaoludel. Kaitsja märgib, et kohus on olnud pealiskaudne ning jätnud arvestamata süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud. Süüdimõistetu selgitab, et tema osalus kuriteos ei olnud vahetu iseloomuga, mistõttu on ekslik kohtu hinnang tema retsidiivsuskalduvuse osas. Maakohus on hälbinud Riigikohtu juhistest (vt RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Nõustuda ei saa, et retsidiivsusriski näitab distsiplinaarkaristus. Karistus määrati poole sigareti omamise eest. Tegu ei ole ühiskonnaohtlik, mida näitab karistuseks kohaldatud noomitus. See ei anna alust eeldada, et süüdimõistetu ei suuda reeglitele alluda ka kontrollitud keskkonnas. Põhjendatud ei ole ka maakohtu etteheited taasühiskonnastavate tegevuste mitteläbimise osas. Ta kannab Tartu Vanglas karistust alates 1. septembrist 2017 ja on ilmne, et ta selle aja jooksul ei saa olla läbinud ITK raames sotsiaalprogramme. Ta on läbinud vastavad programmid Soomes. A. Tamme lõpetab programmi „Uus suund“ 2018. a jaanuaris ning on registreerunud „Eluviisitreeningusse“. Süüdimõistetu kinnitas istungil, et programmid olid resultatiivsed ja ta on teinud karistusest asjakohased järeldused. Samuti avaldas ta veendumust asuda õiguskuulekale teele. Süüdimõistetu leiab, et tema resotsialiseerumisele suunatud käitumine kinnipidamisasutuses ning tahtevalmidus õiguskuulekuseks on vastuolus maakohtu järeldushinnangutega isikust lähtuva kuriteoohu jätkuvalt kõrge tõenäosuse kohta. Süüdimõistetul on vabaduses suuremad võimalused jätkata käitumisharjumuste parendamisele suunatud programme ja tegevusi. Kohus on põhjendamatult jätnud arvestamata süüdimõistetu võimalused kiireks ühiskonda integreerumiseks ja resotsialiseerumiseks. Ta omab varasemat töökogemust. Vabanemisel on talle garanteeritud töökoht elukaaslase juures ja töökoht OÜ-s k. Toetav sotsiaalne võrgustik, elukeskkond ja tööoskused ning kogemused mõjutavad positiivselt A. Tamme käitumisharjumusi ja pärsivad ohuriske ning väldivad sissetuleku puudumisest tingitud ohtu elatusvahendite hankimiseks mittelegaalsel viisil.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata. Edasikaebust edu ei saada.
6.KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad A. Tamme vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
7.Ringkonnakohus märgib esmalt, et vaatamata kaitsja etteheitele, et kohus on jätnud põhjendamatult arvestamata süüdimõistetut ja tema käitumist positiivselt mõjutavad asjaolud, ei ole kaebuses ühtki arvestamata jäetud positiivset asjaolu välja toodud. Ka süüdlane ise on möönnud, et tema varasem karistatus ja toimepandud kuriteod võivad viidata uute kuritegude riskifaktori olemasolule (määruskaebuse lk 2). Ringkonnakohus nõustub sellise järeldusega. Isiku puhul, keda on olnud alust paljukordselt karistada (sh vangistusega 8 korral), on alust igati rääkida väga kõrgest retsidiivsusohust. Nii kohtupraktika kui ka A. Tamme varasem elukäik üksnes kinnitab selle väite tõelevastavust.
8.Nõustuda ei saa kaitsja väitega, et maakohtu lahend on vastuolus Riigikohtu lahendi p-ga 21 asjas nr 3-1-1-12-17. Riigikohus on osundatud punktis tõepoolest leidnud, et isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohus ainult eelnimetatud kriteeriumitest ka lähtunud, vaid on arvestanud kogumis isiku käitumist vangistuses, hinnanud vangistuse eesmärkide täidetust (mh on kohus leidnud, et isik ei ole käitunud vangistuses õiguskuulekalt ega ole saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärke). Ehkki kaitsja väitel on A. Tamme läbinud programme Soomes karistust kandes, puudub taoline info vangla iseloomustuses ja ka kinnipeetav ise on kohtus kinnitanud üksnes seda, et ta Soomes vanglas töötas (kohtuistungi protokoll, tlk 23). Distsiplinaarrikkumisi tuleb arvestada ka juhul, kui neid ei saa seostada ühiskonnaohtlikkusega. Veel on kohus hinnanud A. Tamme isikust tulenevaid riske (eelkõige näinud uute kuritegude riski juhul, kui isik hakkab tarvitama alkoholi või ei oma kindlat töökohta), samuti ei ole kohtul tekkinud veendumust, et A. Tamme ka tegelikkuses teadvustaks oma vigade tõsidust ja sooviks tõsimeeli oma elus olulisi muutusi seaduskuulekuse suunas ette võtta. Veendumust A. Tamme muutumisest paremuse poole ei tekkinud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis hinnates ka ringkonnakohtul.
9.Ehkki kaitsja hinnangul omab A. Tamme varasemat töökogemust ning talle on garanteeritud töökoht, ei tingi ka need väited maakohtu määruse tühistamist. Kohtule ei ole töökoha kohta garantiikirja esitatud. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et A. Tamme on ka töötamise ajal toime pannud varavastaseid kuritegusid, mis viitab sellele, et tal kas puudus oskus majanduslikuks toimetulekuks või tahtis ta elada luksuslikumat elu (tlk 5). Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et ka elukaaslasega said A. Tamme probleemid alguse alkoholi tarvitamisest ning ette tuli omavahelisi tülisid ja vägivaldset käitumist (tlk 8). Seega leiab erinevalt kaitsjast ringkonnakohus, et ka garanteeritud töökoht, elukoht ja sotsiaalne võrgustik ei pruugi A. Tamme käitumisharjumusi positiivses suunas mõjutada.
10.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
11.Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on tutvunud maakohtu istungiprotokolli ja lahendiga pool tundi ning koostanud

määruskaebust 1,5 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 I lause järgi A. Tamme kanda.

/allkiri/ Maarika Kuusk

/allkiri/ Aarne Sarjas

/allkiri/ Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.