1-17-11908
Kohus
Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. jaanuar 2018, Narva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-11908 (16233000835)
Kohtunik
Galina Jasnjuk
Kohtuistungi sekretär
Ilona Berezina
Tõlk
Aleksander Minin
Kriminaalasi
K.M-i süüdistuses KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 2), § 263 lg 1 p 1 järgi, kokkuleppemenetluse korras
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna abiprokurör Marina Zagorets
Süüdistatav
K.M
Kaitsja Kohtuistungi toimumise aeg
Elukoht xxx, isikukood XXX, ilma kodakondsuseta, keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, neist viimane: - 02.03.2016 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 245 (alates 01.01.2015 KarS § 245 lg 1) järgi tingimisi vangistusega 5 kuud katseajaga 1 aasta. Tõkendit pole kohaldatud. Puudub, süüdistatav keeldus kaitsja osalemisest. 19.01.2018
1-17-11908
Tunnistada K.M süüdi KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 2) järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.03.2016 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 5 (viis) kuud vangistust ning mõista K.M-ile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 5 (viis) kuud vangistust. Tunnistada K.M süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. Suurendada KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.03.2016 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (5 kuud vangistust) ning mõista K.M-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liita 5-kuuline vangistus 1-aastase 8-kuulise vangistusega ja mõista K.M-ile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada K.M-ile mõistetud karistus, 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust, üldkasuliku tööga 600 (kuuesaja) tunni ulatuses. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada K.M üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule, nimelt: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 p 2, 21 ettenähtud kohustusi: mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kannatanu hagi rahuldada ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista Valentin
1-17-11908 K.M-ilt välja kannatanu J J (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 304 (kolmsada neli) eurot. Asitõendid: CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde. Mõista K.M-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 705 (seitsesada viis) eurot sundraha ja 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot muu kriminaalmenetluse kulu katteks. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud summas 168 eurot riigi kanda. Määrata, et K.M on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud (sundraha) summas 705 eurot ühe (1) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300
BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700003798 ning selgitus „K.M, 1-17-11908, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistatav ja kaitsja ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas K.M-ile on esitatud süüdistus selles, et tema viibides 17.11.2014 kella 19.00 paiku xxx asuvas korteris isiklike vaenulike suhete pinnal lõi mitu korda oma endist abikaasat J J rusikatega vastu käsi, jalga ja keha, tekitades talle kehavigastusi ja füüsilist valu, samuti lõi vastu põrandat katki J J kuuluva mobiiltelefoni LG maksumusega 304 eurot, tekitades kannatanule materiaalset kahju nimetatud summas. Oma tegevusega K.M pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti lõõmise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, st KarS § 121 ettenähtud kuriteo. (alates 01.11.2017 KarS § 121 lg 2 p 2)
1-17-11908 K.M-ile on esitatud süüdistus selles, et tema, olles alkoholijoobes ja viibides 23.06.2016 kella 23.30 paiku Narvas, Kreenholmi,23 juures - st. avalikus kohas, pani toime käitumise üldnõuete rikkumise, nimelt: kõrvalise inimese juuresolekul (tunnistaja J Z) lõi peaga A K näopiirkonda ja mitu korda vastu keha, tekitades kannatanule A.K kehavigastusi ja füüsilist valu, samuti rikkudes avaliku korda ning häirides kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet. Sellise käitumisega rikkus K.M Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Oma tegevusega pani K.M toime avaliku korra raske rikkumise - avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, so KarS § 263 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo. Kooskõlas K.M-i, tema kaitsja Jekaterina Jevšina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna abiprokuröri Marina Zagorets vahel 28.12.2017 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokurör kohtus K.M-ile karistuseks KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest (17.11.2014 episood) 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liita 4 (neli) kuud vangistust Viru Maakohtu 02.03.2016 otsusega kriminaalasjas nr 116-389 mõistetud karistusega 5 (viis) kuud vangistust ning mõista liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 5 (viis) kuud vangistust. Peale Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.03.2016 kohtuotsust toime pandud KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest (23.06.2016 episood) taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.03.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-389 mõistetud karistuse (so. KarS § 65 lg 1 Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.03.2016 kohtuotsusega mõistetud karistusega liitmisel mõistetud karistuse) - 5 (viis) kuud vangistust - võrra ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada K.M-ile mõistetud karistus 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust üldkasuliku tööga 600 (kuussada) tunni ulatuses. Vastavalt KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat. KarS § 69 lg 4 alusel üldkasuliku töö tegemisel peab K.M järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 pp 2, 21 ettenähtud kohustusi - mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
1-17-11908
Tsiviilhagi: kanatanu J J tsiviilhagi summas 304 eurot (kd 2, lk 182, 183) on põhjendatud ja kuulub väljanõudmisele süüdistatavalt. Asitõendid: 3 CD plaadi (kd 2, lk 61, 84, 133) – jätta kriminaalasja juurde. Kriminaalmenetluse kulud: süüdimõistva kohtuotsuse korral kuuluvad K.M-ilt väljamõistmisele sundraha 705 eurot ja kaitsja tasu summas 168 eurot. Kaitsja tasu summas 168 eurot jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel määrata, et K.M on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Kohtuistungil süüdistatav K.M avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus ka tsiviilhagi rahuldamisega, kriminaalmenetluse kulude ja asitõendite suhtes võetavate meetmetega selliselt nagu kokkuleppes kokku lepitud. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkulepete sõlmimine oli süüdistatavate tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus tutvudes kriminaalasjas kogutud tõenditega leiab, et tõendatud on süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine ning toimepandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus nõustub kokkulepitud karistusega, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele, tsiviilhagi rahuldamisega, asitõendite suhtes võetavate meetmetega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes ära toodud viisil. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. Juhindudes KrMS § 180 lg-st 3 jätab kohus osa menetluskuludest summas 168 eurot riigi kanda. Samuti annab kohus süüdistatavale õiguse tasuda sundraha 705 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249.
/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.